Ridala kooli kaameras nähti sookurge, Eriku isa Tõnis Ulm kommenteerib: "Pole varem sookurg meie kaameras käinud. Võib-olla tänavune külm kevad ja asjaolu, et talumehed seetõttu vilja külvamisega põldudele venitavad, paneb kured mujalt midagi nokavahele muretsema. Siin ju viljaterad vabalt jagada."
Pildi napsas Maggy, LK foorumist
Õhtul avanenud vaade pesapakku.
Kodukakk Strix aluco
Teeme tagasivaate: Klaara munes munad 15, 18, 21 ja 24. märtsil. „Kaksikud“ koorusid 17., kolmas 19. ja viimane 21. aprillil.
Must-toonekurg Ciconia nigra
Kui emaskurg Kati pärast öist munemist neljakümne minuti pärast pesale naases oli mune soojendanud Karl juba lumega kaetud.
Kevade saabumine oleks justkui seiskunud.
Hea kaasmaalane!
Riigikogu ja valitsus ei ole kuulda võtnud kodanikuühiskonna muret Rail Balticu “joonlauatrassi” riskide pärast ega ole valmis vastuargumentide üle järele mõtlema. Meil on aeg koguneda ning tuletada meelde, et rahval on õigus kaasa rääkida oma riiki puudutavate oluliste otsuste tegemise juures!
Ootame Sind
kaasa mõtlema ja meelsust väljendama laupäeval,
22. aprillil 2017 kell 12–15
Tallinnas Vabaduse väljakul
Sokud ja üks kits mahlakuu keskel 2017. Ühel sokul on sarv juba paljas. Kasukad on veel talvekarvas ja sobivad hästi kevadpalja maastikuga.Talv, mis seekord oli õnneks metskitsedel kerge taluda, on läbi saanud ja loomad heas seisus. Algavad kevadised toimetused. Sokkudel on vaja oma äsjavalminud sarved töökorda seada ja kõik metskitsed oma soole vaatamata peavad talverüü suvise vastu vahetama.
Pidi olema õnnelik juhus, kui lind Sulle peale laseb…
Nii hakkas meie kaamera rannakive vaatama.
Simmo pani hülgeseire ajal kaamera peale tõkendid, et suuremad linnud ei saaks kaamera maanduda.
Pildi napsas Olga, LK foorumist
Must-toonekurg Ciconia nigra
Lõuna-Eestis elatakse „lõokesetalve“, ööga sadas maha päris arvestatava lumekihi…
Varahommikuses hämaras näitas emaslind Kati oma kolmandat muna: munad on pesasse saanud 17. 19 ja 21. skp-l.
Isaslind Karl on igati hoolitsev kaasa, soendades rahulikult mune sel ajal, kui Kati liigub toitumisretkedel. Igati üksteisega arvestav pereelu.
Kodukakk Strix aluco
Koprakaamera ees jahisaagiks langenud hiirekest kugistav kodukakk kinnitab meie teadmist liigi põlistest toidueelistustest - vähemalt kolm neljandikku kodukaku toidusedelist moodustavad kõikvõimalikud pisinärilised, aga vajadusel ei ütle ta ära ka lindudest, kahepaiksetest ja roomajatest ega mardikatest.
Fotod Arne Ader
Lepiklill
Harilik lepiklill Chrysosplenium alternifolium
Lepiklill õitseb märgades lodumetsades, veekogude kallastel, põllupeenardel... Muuseas lepiklill on saarlastele tundmatu.
Omapärase väljanägemisega õitseja, värvuselt hele-kollakasroheline. Lehedki samas toonis, moodustades ümber õisiku kena krae, mis omakorda lehtedele ehk kõrglehtedele toetub. Kõrglehed on lihavad ja täksiliste servadega. Lepiklille naljalt mingi teise taimega segi ei aja.
Pildi napsa Maggy, LK foorumist
Video Urmas Lett, www.eenet.ee
Pildi napsas Liz, LK foorumist
Teine varahommikune muna kurepesas
Must-toonekurg Ciconia nigra
Isaslindude suguaparaat koosneb kahest kõhuõõnes, neerude juures paiknevast raiast (raig on seemnesari), mis toodavad sigimisperioodil sugunõret ning on sel ajal oluliselt suurenenud.
Raigades valminud seemnerakud liiguvad seemnejuhades kloaagini, kuid enamikul lindudel kloaagist väljasopistuv suguti puudub. Kopuleerutakse seemendamiseks, ehk emaslinnu munaraku viljastamiseks.
Tutvustab Tiit Hunt, www.rmk.ee
Ülekande võimaldavad Teetormaja ja EENet
Tekst: Kaido Einama
Fotod: HsinChu Zoo, Pei-Hsin Chen
Talvel käis Looduskalendril Tallinnas külas Hiina kunstnik Pei-Hsin Chen, kes oma ülikooli lõputööna paigaldas Londonis ühte käidavasse kohta suure ekraani, millelt võis näha kuue kuu jooksul Läti must-toonekure kaameras toimuvat. Sellest kirjutas ka Maaleht. Suurlinna loodusest võõrdunud möödujatele pakuti võimalust end kurekaameras jäädvustada – kui keegi möödus ekraanist, libises 4-5 sekundi pärast üle kurepesa mööduja vari. Kes tahtis, võis enda varju looduses siis pildistada.
Lehe leiad: LINK
Avalik Eesti 3 on pühendatud Eesti ühiskonna murrangulisele ajale, mil tuleb valida ja otsustada, millises Eestis edaspidi elame ja millises Eestis elatakse 21. sajandi keskel.
Leht puudutab otsustamise valikupunkte ning annab ülevaate teravate küsimuste taustadest Eesti kodanike vajadusi silmas pidades ning Eesti ametnikele Eesti pika perspektiivi huvides häid nõuandeid jagades.
Kodukakk Strix aluco
Sellised näevad välja ja kostuvad poole päevased kakupojad, kui emaslind pesapakust välja lendab. Kümmekonnaks minutiks nad miinuskraadidega varahommikul üksi jäeti.
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Hariti põldu ja linnud said toidulisa
Ilm muutus nädala jooksul korrast külmemaks – ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes nädala jooksul 12 kraadi võrra.
Esmaspäeval tõusis päeval termomeetrinäit ligi 16 kraadini ja ööselgi oli sooja enam kui kolm kraadi. Ööpäeva keskmine küündis sel päeval ligi üheksa kraadini, mis oli normist ligikaudu kuue kraadi võrra kõrgem. Päev oli päikseline, aga tuuline. Õhtul hilja hakkas sadama.
Järgneva nädala jooksul oli taevas vahelduvalt pilves. Korduvalt esines vihma- ja lumehooge, kuid sademete hulgad jäid siin kandis väikesteks. Kogu nädala sajuhulgaks kogunes Jõgeva ümbruses 4-5 mm.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
