aprill 2017

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Lääne-Euroopas asuvatelt talvitusaladelt jõudsid esimesed, peamiselt suur-laukhanedest ja rabahanedest koosnevad parved meile juba märtsis. Venemaa tundraaladele pesitsema suunduvaid hanesid peatub Eestis kõige rohkem aprilli lõpus ja mai alguses, mai keskpaigas suunduvad nad ära pesitsusaladele. Mai teisel poolel võib Eestis kohata veel vaid väheseid mahajääjaid.

Eriti arvukalt peatub hanesid praegu Tartu ümbruses, kus Aardla järvel ööbivas hanekogumis on kokku ligikaudu 25 000 hane. Nendest üle 85% on suur-laukhaned, ülejäänud enamasti rabahaned.

Loodusring annab teada, www.loodusring.ee

Foto Arne Ader

Must-kärbsenäpp laululennul

Loodusring korraldab ka tänavu kevadel koostöös Tallinna Keskkonnaametiga, pealinna kooliõpilastele linnulauluhommikuid.

Koolide lähemas ümbruses leidub arvukalt erinevaid linnuliike, milliseid nimelt ja kuidas neid ära tunda, seda aitab välja selgitada harrastusornitoloog Peep Veedla.

Linnulaulutunnid toimuvad: 25.04, 26.04, 27.04, 03.05, 04.05, 05.05, 11.05, 12.05, 16.05, 24.05 ja 25.05.

Osavõtt tasuta.

Eelregistreerimine:

info@loodusring.ee

607 00 45

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Vahtra pungad on paisunud ehk pakatanud

Keskmine õhutemperatuur püsis 3...6 kraadi piires, mis on normiga võrreldes 0...3 kraadi võrra kõrgem. Päevased temperatuurid tõusid kuni 13 kraadini, öösiti aga langesid enamasti miinuspoolele. Kõige külmemal ööl mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks -3,2 °C ja kahe sentimeetri kõrgusel maapinnast -6,7 °C, talirukki oraselehtede kohal -7,5 °C.

Pragunenud muld talinisu põllul

Pildi napsas Maggy, LK foorumist

Klaara täna hommikul haudumas

Kodukakk        Strix aluco

Vaatame ajas tagasi - Klaara munes munad 15, 18, 21, ja 24. märtsil. See on kodukakkudel tavapärane, et munad munetakse mõnepäevaste vahedega.

Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid

Keskkonnaministeerium ootab kuni 8. maini ettepanekuid kandidaatide osas, keda tunnustada sel aastal noore looduskaitsja märgiga. Aastas antakse välja kuni 30 märki.

Noore looduskaitsja märgiga tunnustatakse loodushuvilisi noori, kes on aktiivselt  kaasa löönud loodushoiualases tegevuses või pühendunud looduse uurimisele. Eesmärgiks on innustad kõiki noori enam looduse ja seal toimuva üle mõtisklema ning looduses hoolivamalt käituma.

Märk antakse kuni 26-aastasele noorele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkursil või aidanud kaasa loodusteemalise ürituse korraldamisele.

EENet kolib teisipäeval, 11.4.2017 kell 20:00-24:00 veebimajutusteenust.

Kolimise ajal katkeb teenuse toimimine.

EENet palub ebamugavuste pärast vabandust.

Video salvestas Shanta, LK foorumist

Kuldnokkade pesitsuseelne elu pole kergete killast ja meie võime sellele seletusi jagada inimlikest seisukohtadest lähtuvalt.

Kui kuldnoka isaslind oli oma õigused maksma pannud pesakastile 23. märtsil (vaata videot loo lõpust), siis võis oletada, et nüüd on järgnemas rahulik pesapunumine ja pesitsemine…

Kaugel sellest, nüüd käib juba kolmandat päeva tõsine konkurents emaslindude vahel. Nii vanem, aga hiljem saabunud emaslind kui noorem püüavad üksteisele märku anda, kumb on pesakastis „perenaine“.

Kas on tegu mehhiko, türgi või eesti „seebiga“ - vaataja otsustab ise.

Foorumi viimaste päevade sündmuste kajastus: LINK

ELF kutsub talgutele

Foto Arne Ader

Liiklusmärk "Konnad teel"

Soojemaks lähevad kevadõhtud ja konnade ränne on juba alguse saanud. Osale talgutel.

Talgutel osalemine on imelihtne ning jõukohane tegevus nii noorele kui vanale. Aktsioonist osavõtmisel on oluline järgida ka iseenda ohutust!.

Tutvu talgute korraldusega lähemalt: LINK

Soovist osaleda homme õhtustel talgutel, anna teada talgujuhile:
Astangu tänava talgukoht Tallinnas, talgujuht Olga:

olga.nigrovskaja@gmail.com

Ihaste tee talgukoht Tartus, talgujuht Helenele:

helenekohv@hotmail.com

Leie-Oiu talgukoht Viljandimaal, talgujuht Teelele:

Keskkonnaameti üleskutse

Foto Arne Ader

Matkajad Pühajärve matkarajal

Keskkonnaamet kutsub rahvusvahelise õuesõppepäeva ja südamekuu puhul kõiki huvilisi õue tärkavat kevadist loodust märkama ning oma maakonda ja kodulinna avastama, kasutades selleks digitaalset rakendust Avastusrada.

Alates õuesõppepäevast, 14. aprillist kuni 14. maini 2017 on igas Eesti maakonnas avatud vähemalt üks linnakeskkonnas paiknev virtuaalne rada, mis on läbitav nutiseadme abil. Raja läbimine jalgsi võtab aega 1-2 tundi. Igal rajal on ligikaudu 15 kontrollpunkti, mida läbides saavad osalejad ennast proovile panna ja saada uusi teadmisi kodulinna loodus- ja kultuuriobjektide kohta.

Eesti Kalastajate Selts annab teada

* Ahinguga püük on keelatud, kui märkad ahinguga kedagi toimetamas (hargiga kala löömas), on tegemist röövpüügiga - helista 1313.

* Hargiga toimetajaid leiab enamasti madalates jõe osades, reeglina kärestike all ning järvede madalates osades ning üleujutatud luhtadel - kui märkad, helista 1313

* Märka ka madalate jõe- ja järve osade ääres 2-3m pikkusi, ühest otsast laasitud vaiu (selliseid paraja luuavarre jämedusi), need on röövpüüdjate ahingute varred. Tegemist on röövpüüdja vahendiga ning ta tuleb sinna varem või hiljem kalu tapma.

* Kui märkad vart koos ahingu metallosaga (meenutab harki / kahvlit) - helista 1313.

* Kui märkad ahingu metallosa metsas (reeglina lehtede alla peidetuna) - helista 1313.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Täna kella poole kolme paiku saabus emaslind Kati – oh seda mõlemapoolset rõõmu.

Karl saabus 4. aprilli hommikupoolikul ning on viimase viie päevaga „kodu“ päris korralikult okstega kindlustanud  ja värsket sammalt pesamaterjaliks toonud.

Vanalinnud on veetnud möödunud sügisesest lahkumisest saadik omaette elu, erinevates talvituskohtades – muidugi on rõõm üle hulga aja kokku saada.

Pildistas ja kirjutas Urmas Tartes

Kaks isast lapsuliblikat ajavad taga ühte emast

Lapsuliblikas        Gonepteryx rhamni

Kevadel võime kohata lendamas nii kollaseid, kui valgeid liblikaid. Vaatamata pealtnäha suurele värvierinevusele on tegemist ühe ja sama liigiga – lapsuliblikas.

Värvuse vahe tuleb liblika soost – isased lapsuliblikad on tumekollased, kuulutades päikesepaistelist ning sooja suve.

Foto Vello Keppart

Harilik karikseen

Harilik karikseen        Sarcoscypha austriaca

Kasvama hakkasid karikseened juba hilissügisel, aga nähtavaks muutuvad rohkem aprilli ja maikuus. Mandril leidub neid pea kõikjal. Varakevadiselt värvitus võsastikus torkab ju pisemgi värvilaik silma. Karikseened kasvavad maapinnal juba kõdunevatel lepa- ja sarapuuokstel.

Fotod Arne Ader ja Vello Keppart

Näsiniin

Harilik näsiniin         Daphne mezereum

Enne puude lehtimist õitseb segametsade alusrindes väheharunenud ning madal põõsas, vahel mõni üksik oks. Alusmetsa elanik peab võitlema valguse eest ning õitsemisega tuleb kiirustada.

Taim eelistab lubjarikast kasvukohta, samuti kergelt soostunuid, aga viljakaid muldi - näiteks  sarapuude aluses, päikesepoolsemas kasvukohas. Näsiniin on levinud üle Eesti, kuid massiliselt ei kohta taime kusagil.

Foto Arne Ader

Saatre voor. Türi voorestik

Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ)  seisavad koos kahesaja Euroopa organisatsiooniga selle eest, et suure negatiivse keskkonnamõjuga ELi ühine põllumajanduspoliitika oleks tulevikus jätkusuutlikum.

Mitmed keskkonnaühenduste analüüsid näitavad, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on väga suure keskkonnamõjuga ning ei ole olemasoleval kujul kestlik. “Lihtsalt öeldes on Euroopa Liidu kõige kulumahukam poliitika katki ning vajab parandamist,” nentis ELFi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman. “Seisame selle eest, et alates 2020. aastast oleks ühine põllumajanduspoliitika mõistlikum ning arvestaks keskkonna, inimeste tervise ning nii väiksemate kui suuremate tootjatega,” lisas Lotman.