aprill 2017

Veebikaamera pildid napsas veebikaamera operaator Mutikluti, LK foorumist

 

Hallhaigur      Ardea cinerea

 

Kuidas sellised suured linnud saavad puudel turnida? Kes peaks veekogu kaldal või madalas vees märkama suure linnu jälge, millel on pikk tagavarvas, siis kuulub see haigrutele. Selle tagavarbaga on võimalik puude okstest tugev haare saavutada ja seda okstel kõõlumist saab juhitavas veebikaamera vahendusel ka näha – teistel karklinnulistel selline puudel turnimise võime lühikese tagavarba tõttu lihtsalt puudub.

Fotod Arne Ader

Harilik kopsurohi

 

Harilik kopsurohi           Pulmonaria officinalis

 

Kopsurohu kasvukohad leiame viljakamate muldadega salumetsadest, aga samuti metsaveertest või puisniitudelt. Selleks, et varaselt õitseda peab olema mitmeaastane taim.

Kopsurohu taim omab roomavat ning hästi harunenud risoomi, mille pungadest sirguvad maapealsed taimevarred. Õiepungasid annab eristada juba lume sulades, aga siis peab taimesõbral kasvukoht hästi teada olema, et õiepungi lehekõdust leida.

Eesti suurimal fotovõistlusel Looduse Aasta Foto osalesid sel aastal esimest korda ka loodusvideod ehk liikuvad pildid. Vaata valitud hetki Youtube´i klipist.

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Kaameraga kuldnoka pesakastis leidis paar päeva tagasi aset pesaparasitismi juhtum, mille puhul pessa üritasid kordamööda muneda võõrad emaslinnud. Nende munetud munad viskas aga pesakasti enda omaks pidav paar välja.

Tartu Ülikooli linnuökoloogia teaduri Marko Mägi kommentaari loe siit: Videolugu: pesaparasitism kuldnoka pesakastis

Eile, 28. aprillil kordusid sarnased sündmused uuesti – veidi rohkem kui tunni aja jooksul käis pesakasti munemas taas kaks võõrast emaslindu ning nüüdki viskasid pesakasti omanikud mõlemad munad – esimese isane ning teise muna emane – pesast välja.

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Viimastel päevadel on Jõgevamaal Puurmani paisjärvel korduvalt vaadeldud värvikirevat mandariinparti.

Mandariinpart, Puurmani 23.04.2017 / foto: Rein Kalmus

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Arstist sõber pani tänavusele aprillile diagnoosi - ilm on bipolaarne. Ühe päeva-nädala sisse mahuvad vaheldumisi kolm aastaaega ja suve nende seas ei ole. Igaüks võib arvata, mis need kolm võiks küll ühel või teisel päeval olla ja kõigil on õigus.

Vinge arktilise tuule puhudes sajab korraga vihma, lund, lörtsi, “pussnuge”, “kasse ja koeri” ja hommikul on loigul jää.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Raba-karusvaksik

 

Raba-karusvaksik      Lycia lapponaria

 

Raba-karusvaksik koorub nukust aprilli teisel poolel ja tema lennuaeg võib venida külma kevade puhul isegi mai keskpaigani.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Linavästrik

Enam kui 800 aialinnuvaatlejat on kahe kevadkuu jooksul kogunud juba ligi 13 000 vaatluskirjet aialindude ja -looduse kohta. Nad osalevad Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) rahvateadusprojektis Suvine aialinnupäevik, mille eesmärk on jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada uusi teadmisi aialoodusest. Kuna aialindude pesitsusperiood alles algab, siis kõik loodushuvilised, kelle aias linnud pesitsevad, on oodatud liituma!

Pildi napsas Javabird, LK foorumist

Esiplaanil pesaomanik, kalakotka isaslind Mati

 

Kalakotkas    Pandion haliaetus

 

Võrumaal (kaamera Kalakotkas 1) ehitasid Kotkaklubi liikmed allakukkunud loodusliku pesa asemele 2011. aastal tehispesa, mille kalakotkad 2012. aasta kevadel „“omaks võtsid ning sealt oleme saanud ka veebikaamera striimi edastada.

Veebikaamera Kalakotkas 1: LINK

Fotod Arne Ader

Lõokannus

 

Harilik lõokannus      Corydalis solida

 

Kevade saabumisel oleks justkui pidur peal, aga loodetavalt järgmisest nädalast kõik muutub.