aprill 2017

Video salvestas Liz, LK foorumist

Emaslinnul on poegade toitmiseks arvestatavad „varud“

Kassikakk      Bubo bubo

Kassikakupaaril koorusid kaks kakupoega vastu 23. aprilli. Suurte lindude haudumisaeg on pikk kuni 35 päeva. Kolme pesasse munetud muna nägime juba 27. märtsil, kui veebikaamera ülekandega alustasime.

Kassikakkudest veidi lähemalt ja miks on pesa puu otsas? Sellest loe allpool.

Kassikaku veebikaamera leiad: LINK

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Foto Arne Ader

Punahirv        Cervus elaphus

Meenutus hirvekaamera vaatlusplatsilt.

Viimase sarve kaotus viib punahirve „hämmingusse“: peab suisa kõõritama, et kas see on ikka tõsi, et viimane harjumuspärane sootunnus on lõplikult kadunud.

Suuremate sarvede omanikel hakkasid tänavu sarved kaduma veebruari lõpus. Pikemalt said sarvedega ringi liikuda noored isasloomad.

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Eestimaa põllud on kevaditi kümnete tuhandete hanede oluline peatuskoht. Just nüüd teevad meil pikema rändepeatuse Lääne-Euroopas, peamiselt Hollandis, Belgias, Taanis ja Saksamaal talvitunud suur-laukhaned, kes hiljemalt mai keskpaigas suunduvad pesitsema Venemaa tundraaladele.

Täpsema vastuse küsimusele, kust nad saabusid ja kuhu edasi lähevad, annab lindude märgistamine. Suur-laukhanesid on viimasel paarikümnel aastal märgistatud peamiselt musta värvi valgete tähtede või numbritega kaelarõngastega, millel olevat koodi on binokli või vaatlustoruga suhteliselt lihtne tuvastada.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Raagus mets

Ilm oli külm. Esmaspäevast kolmapäevani püsis keskmine õhutemperatuur null kraadist madalamana ja öösiti langes termomeetrinäit õhus -4...-6, kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -5...-10, rukki lehtede kohal -6...-11 kraadini.

Päevasooja oli samuti nädala alguses napilt. Esmaspäeval ja teisipäeval tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid ainult kolme kraadini. Öiste külmakraadidega külmus muld põldudel pinnalt 3-4 cm sügavuseni ja jõudis alles lõunaks uuesti üles sulada. Hooti sadas päeval lund, lörtsi ja lumekruupe, kuid sajuhulgad olid väiksed.

Foto Arne Ader

Loodusemees Urmas Sellis merikotka poegi rõngastamas

Saates annavad Urmas ja Renno ülevaate aastate jooksul veebikaamerate vahendusel meile tuttavaks saanud tegelastest ja selle töö juurde kuuluvast: LINK

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Metsvint

15.-16. aprillil toimunud lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja üle 249 000 linnu 175 liigist. Kohatud lindude arv on viimase viie aasta linnuvaatluspäevade suurim. Kohatud liikide arv näib sõltuvat eelkõige lihavõtte linnuvaatluse ajast – mida hilisemale ajale lihavõtted langevad, seda rohkem liike. Käesoleva aasta liikide arv on veidi väiksem 2014. aasta liikide arvust (linnuvaatlus toimus 19.-20. aprillil), kuid suurem 2013., 2015. ja 2016. aasta liikide arvust (linnuvaatlus märtsi lõpus-aprilli alguses).

Fotod Arne Ader

Hõbekajakas haugiga. Matsalu laht

Ees on kaunis lehekuu ja sellega seoses on looduspiltide tegijatel võimalus veeta nädalavahetus Matsalus, kus 12.-14. mail toimub järjekordne loodusfoto meistriklass. Matsalu on alati põnev, eks näis, mida sel korral lehekuu loodus pakub. Meistriklassi juhendab loodusfotograaf Arne Ader.

Lähemalt saab päevakavadega tutvuda Kodade puhkemaja kodulehel: LINK

ja ka Facebook-is: LINK

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgute registreerimise kõrval läheb nädalavahetusest hoogsalt käima ka talguliste kirjapanek ja talguhundi passide väljastamine.

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Puukoristaja, 25.03.2005 Mooste / foto: Margus Ots

Puukoristaja alustab pesaehitamisega rasvatihasest varem – märtsis või aprilli alguses – ning praegu, aprilli teisel poolel, peaks varasemad pesitsejad juba hauduma. Pesa teeb puukoristaja puuõõnsusse, aga mõnikord ka pesakasti. Kahjuks ei õnnestu enamasti puukoristaja pessa piiluda, kuna tal on tavaks pesaava savi või pori abil väiksemaks kujundada ning vahel ka pesakasti katuse alla paks savist lagi meisterdada. Seetõttu ei saa isegi lahtikäiva katusega pesakastis puukoristaja pesaelu ilma pesa lõhkumata jälgida.

Estbirdingu artiklile viitab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Kevadise linnurikkuse paremaks märkamiseks ja vaatlemiseks on üheks oluliseks abivahendiks korralik binokkel. Kuigi binoklite valik on lõputu, ei ole sobiva mudeli leidmine lihtne. Binoklit soetades tuleb läbi mõelda oma vajadused ja võimalused ning sellest lähtudes otsus ja investeering teha.

Sellest, mida endale sobiva binokli valimisel silmas pidada ning mis asi on finnstick, saab täpsemalt lugeda Estbirdingu veebilehelt: http://www.estbirding.ee/artiklid/kuidas-valida-binoklit

Teada annab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja kodulehelt leiab nüüdsest viited lindude ja nende vaatlemisega seotud tele- ja raadiosaadetele ning artiklitele. Meediakajastusi vaata siit: www.linnuvaatleja.ee/meediakajastus.

Viimastena on lisatud lingid näiteks tänahommikusele Elmari linnutarga saatele, milles Tartu ülikooli linnuökoloog Marko Mägi rääkis kliimamuutuste mõjust rändlindudele, ning Aktuaalse Kaamera saatelõigule Väikese väina õhukaabel ohustab linde.

Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee

Pildi napsas Liz, LK foorumist

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihane, 08.01.2016 Vana-Kuuste / foto: Uku Paal

Hoolimata selle nädala talvepoolsetest ilmadest on rasvatihastel kevad kätte jõudnud – üllatusena oli täna Tartumaal Vana-Kuustes pesakaste üle vaadates ühes nendest juba kaks muna. Kuna rasvatihane muneb iga päev üheainsa muna, oli see rasvatihane munemisega alustanud eile, 21. aprillil.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Metsatee pärast raiet

Igal kevadel tekib mul vastupandamatu tahe kusagile uusi puid istutada. Nii nagu labidas mulda läheb, hakkan käima puukoolides puuistikuid vaatamas, ikka leian vaba nurgakese, kuhu veel mõni uus puu istutada.

Kõige vahvam on tuua pisikesi puulapsi mõne vana põlispuu alt, kus mutimullahunnikul on seemnest või tõrust puulaps sirgunud ja mida ei ole veel hooldustööliste trimmer suutnud maha niita.

Fotod Arne Ader

Lõik linnuharrastaja Samuli Haapasalo artiklist „Toonela lind“ väljaandest „Luonto“.