aprill 2017

Kirjutas ja pildistas Arne Ader

Siidisabade rändesalk

Siidisaba ehk viristaja         Bombycilla garrulus

Näiteks Otepääl tuulutatakse saabunud soojade kevadilmadega keldreid ja riknenud õunad viiakse sageli aiamaale.

Mõtted pani kirja ja video salvestas Mati Sepp

Kevad paneb veed voolama ja loodusel tekkib võimalus luua uut elu. Sellise „uue elu“ andmise võimalusest haaravad kinni kudemisrändele suunduvad kalad - haug ,säinas, latikas särg jne...

Kuid igaaastane kalade massiline liikumine ei jää inimestele märkamata ning asutakse usinasti kala püüdma - nii seaduslike, kui ebaseaduslike vahenditega.

Kuigi ebaseaduslikult saadud kala pole parema maitsega, aga usutavalt saadav elamus on paljudele seda riski väärt (västra- ehk ahingupüük).

Kuid on ebaseaduslike püüke, mis otseselt ei paku mingit adrenaliini ega elamusi... Jäädvustasin nähtu videole:

Video: LINK

Möödunud aasta veebikaamera pilt Felis silvestris, LK foorumist

Mihkel külastas pesa möödunud aastal esmakordselt 13. märtsil

Hiireviu       Buteo buteo

Alati ei pruugi paigaldatud veebikaamera kaudu pesaülekanne näha ja see pole ka esmakordne juhus.

Fotod Arne Ader

Sinililled

Harilik sinilill     Hepatica nobilis v. Anemone hepatica    

Kevadsoe ilm toob õitsejaid päev päevalt juurde.

Esimesed õitsema hakanud sinililled ongi sellised ühe, kahe õievarrega, et meil oleks põhjust neid otsida.

Teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Uni on ökoloogiliselt oluline, aidates organismil taastuda ja aktiivsusperioodiks energiat säästa. Looduses kella ei keerata – elusorganismid sätivad oma tegemisi päikese järgi ning päikese kulgemisega taevavõlvil on otseselt seotud ka magamine ja uni. Kuigi kellakeeramised muudavad unerežiimi ning tekitavad ebamugavust paljudele, on lisaks päikesele veel und mõjutavaid tegureid.

Osaliselt sõltub meie uni ka geenidest, mis meil kõigil on unikaalsed. Samas on meie senised teadmised une seostest geneetikaga piirdunud suuresti inimese ja labori-imetajatel tehtud uuringutega ning une kontrollmehhanismide tagamaad looduslikes oludes ootavad täpsemat uurimist.

Foto Arne Ader

Konnatiik

Eestimaa Looduse Fond kutsub konnatalguid korraldama, talgutel kaasa lööma ning algatust Hooandjas toetama, et aprillis sigimispaikadesse rändavad konnad ohutult üle tee aidata.

Tänavused soojad ilmad võivad konnad juba aprilli esimeses pooles teedele tuua. “Selleks, et konnad ikka ohutult pulmi pidama jõuaksid, on tarvis vabatahtlike abi. Konni on vaja üle tee aidata eelkõige sellistes kohtades, kus maanteed ristuvad konnade rändeteedega ning kus võib rände ajal autorataste all hukkuda sadu või tuhandeid konni,” selgitas “Konnad teel(t)” aktsiooni eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Tänavu saab esmakordselt konnatalgutele vunki juurde anda ka Hooandjas - iga annetus aitab elusid päästa,” lisas Kübarsepp.