aprill 2017

Kuidas suurtes haneparvedes linde kokku loendatakse?

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Põllul maas olevate hanede loendamine on lendavate lindude loendamisest lihtsam – nad ei kao vaateväljast kohe ära. Samas on maas olevas suures parves haned üksteise taga ja kaugemad linnud võivad märkamata jääda. Sageli näivad haned põllul kitsa ribana, kuid teise külje pealt parve vaadeldes selgub, et haneparv katab arvatust hoopis suurema ala, parv on sama pikk kui lai ning vähemalt pooled linnud on jäänud üldse märkamata.

Seetõttu on maas (või vees) olevaid linde kõige parem loendada näiteks linnutornist või kõrgema nõlva pealt. Parve võib püüda loendada ka mitmest suunast, kuid selline „piiramine“ võib linnud hoopis lendu hirmutada. Seda viimast tuleb kindlasti vältida.

"Kuldne ajajärk" põtrade elus võib hakata lõppema

Video salvestas ning põtrade elu üle mõtiskles Mati Sepp

Video: LINK

Põdrad raiesmikul toitumas

 

Põder       Alces alces

 

Eestimaa põdrapopulatsioon on ületanud tänaseks üle 10 000 isendi piiri ning seda majesteetlikku looma on võimalik kohata nii meie metsades, kui rabades.

Otsustasin heita pilgu põtrade elutegevusele. Nende loomade käekäik sõltub suuresti metsamajandamise intensiivsusest, meie jahimeeste aususest ja kiskjate survest noorloomadele.

Nädalavahetusel toimuvad lihavõtte linnuvaatluspäevad

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Valge-toonekurg pesamaterjaliga

Valge-toonekurg pesamaterjaliga

15.-16. aprillil toimuvad traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub neil päevil kõiki õue saabunud kevadet tervitama ja linnuelu jälgima.

Vaatluspäevadel osalemiseks ei pea tundma kõiki linde, oluline on vaid tähele panna enda ümber toimuvat. Väikese vaatlushetke võib teha enda koduaias, tunnisel jalutuskäigul või kogu nädalavahetuse vältaval linnuretkel.

Linnuvaatluspäevadel osalejatel palume kõik kohatud linnud (keda tunned!) kirja panna ning kasvõi hinnanguliselt üles märkida, mitut lindu igast liigist kohtasite ning millised olid huvitavamad vaatlused või kohtumised lindudega.

Tulemused saab mugavalt sisestada EOÜ kodulehel: www.eoy.ee

Eesti põldudel ja poldritel peatuvad praegu kümned tuhanded haned

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Lääne-Euroopas asuvatelt talvitusaladelt jõudsid esimesed, peamiselt suur-laukhanedest ja rabahanedest koosnevad parved meile juba märtsis. Venemaa tundraaladele pesitsema suunduvaid hanesid peatub Eestis kõige rohkem aprilli lõpus ja mai alguses, mai keskpaigas suunduvad nad ära pesitsusaladele. Mai teisel poolel võib Eestis kohata veel vaid väheseid mahajääjaid.

Eriti arvukalt peatub hanesid praegu Tartu ümbruses, kus Aardla järvel ööbivas hanekogumis on kokku ligikaudu 25 000 hane. Nendest üle 85% on suur-laukhaned, ülejäänud enamasti rabahaned.

Linnulaulu hommikud Tallinnas

Loodusring annab teada, www.loodusring.ee

Foto Arne Ader

Must-kärbsenäpp laululennul

Must-kärbsenäpp laululennul

Loodusring korraldab ka tänavu kevadel koostöös Tallinna Keskkonnaametiga, pealinna kooliõpilastele linnulauluhommikuid.

Koolide lähemas ümbruses leidub arvukalt erinevaid linnuliike, milliseid nimelt ja kuidas neid ära tunda, seda aitab välja selgitada harrastusornitoloog Peep Veedla.

Linnulaulutunnid toimuvad: 25.04, 26.04, 27.04, 03.05, 04.05, 05.05, 11.05, 12.05, 16.05, 24.05 ja 25.05.

 

Osavõtt tasuta.

Eelregistreerimine:

info@loodusring.ee

607 00 45

14. NÄDAL 3.4.2016.-9.4.2017. Jõgeva ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Vahtra pungad on paisunud ehk pakatanud

Keskmine õhutemperatuur püsis 3...6 kraadi piires, mis on normiga võrreldes 0...3 kraadi võrra kõrgem. Päevased temperatuurid tõusid kuni 13 kraadini, öösiti aga langesid enamasti miinuspoolele. Kõige külmemal ööl mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks -3,2 °C ja kahe sentimeetri kõrgusel maapinnast -6,7 °C, talirukki oraselehtede kohal -7,5 °C.

Pragunenud muld talinisu põllul

Pragunenud muld talinisu põllul

Kes on tänavu meie parimad noored looduskaitsjad?

Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid

Keskkonnaministeerium ootab kuni 8. maini ettepanekuid kandidaatide osas, keda tunnustada sel aastal noore looduskaitsja märgiga. Aastas antakse välja kuni 30 märki.

Noore looduskaitsja märgiga tunnustatakse loodushuvilisi noori, kes on aktiivselt  kaasa löönud loodushoiualases tegevuses või pühendunud looduse uurimisele. Eesmärgiks on innustad kõiki noori enam looduse ja seal toimuva üle mõtisklema ning looduses hoolivamalt käituma.

Märk antakse kuni 26-aastasele noorele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkursil või aidanud kaasa loodusteemalise ürituse korraldamisele.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.