juuli 2017

Foto Arne Ader

Vaarikas

Harilik vaarikas       Rubus idaeus

Häid vabarnakohti peab tõsine huviline igal aastal otsima, kui soovib oma perele talvisel ajal aromaatset ning tervislikku suvemeenutust pakkuda.

Pildistas ja loo pani kirja Kati Kalda

Sokk

Paari nädala eest haaras mind järjekordne soov varahommikusele jalutuskäigule minna. Lootuses et äkki õnnestub mõnd looma kohata. Enamasti olen lootuse pannud metskitsedele, rebastele või siis jänestele. Metssiga mu lemmikute hulka ei kuulu, mitte sellepärast et ta mulle ei meeldi vaid lihtsalt ei ole soovi kohata - mingi alateadlik hirm ehk.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Täna, 7. juulil ületas eElurikkuse andmebaasi sisestatud linnuvaatluste arv ühe miljoni piiri.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Puhtu liikuv linnutorn eelmisest sajandist

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnu- ja loodushuvilisi üles külastama sel suvel Eestimaa vaatlustorne ja teada andma nende seisundist ja vaatamisväärtustest! Aktsiooni eesmärk on koondada kokku ja kaasajastada info Eesti vaatlustornide ja nende praeguse seisundi kohta. Siin saab igaüks kaasa aidata, kui täidad iga külastatud vaatlustorni kohta veebiankeedi ja laed üles fotod.

Pildi napsas Sappheira, LK foorumist

Vot sellisteks me oleme juba kasvanud…

Kalakotkas         Pandion haliaetus

Kuu vanused kalakotkapojad koorusid 7. ja 8. juunil.

Emaslind Irma ei ulata enam poegi tiibadega katma, aga on tugevamate vihmasadude puhul ikka proovinud.

Veebikaamera pilt ja video Liz, LK foorumist

Tiivad valla

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Sünnipäevaaeg kestab meil kolm päeva. Kurepojad koorusid 21, 22 ja 23 mail.

Rõngad saadi jalga juuni lõpupäevil: LINK

Must-toonekurgede noorlindudel kestab pesaelu päris pikalt, kusagil augusti alul lendavad noored pesast välja, kuid ööbima tullakse kümmekond päeva ikka pesale – nii see maailmaavastamine kulgeb.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Mustlauk-õgija. 04.07.2017, Põgari-Sassi, Läänemaa / foto: Triin Kaasiku (elurikkus.ut.ee)

Üleeile, 4. juulil leidis linnuvaatleja Alpo Koukila Läänemaalt Põgari-Sassi külast haruldase eksikülalise mustlauk-õgija.

Mustlauk-õgija (Lanius minor) on lõunapoolse levilaga liik, kelle pesitsusalad ulatusid veel sajand tagasi Petserimaani. Nüüd satuvad Eestisse vaid üksikisendid peamiselt hiliskevadel ja suvel mai lõpust juulini. Linnuharulduste komisjoni andmetel on mustlauk-õgijat Eestis seni kohatud 31 korda, viimati 8. juunil 2014 Hiiumaal Nõmmerga külas.

Fotod Arne Ader ja Urmas Tartes

Põualiblikas

Põualiblikas         Aporia crataegi

Liblikasuvi on tänavu nii nagu ta on. Järgmisest vihmast paar tundi möödas, päike väljas, seda võimalust kasutavad liblikavalmikud koheselt, et partnerit otsida ja leida.

Tutvustab Tiit Hunt, www.rmk.ee
Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 4. juuli õhtul märkas linnuvaatleja Tiit Külaots Rapla maakonnas Sääla külas põllul nelja tuliparti. Samad linnud olid paigal ka täna hommikul.

Tulipardid Rapla maakonnas Sääla külas 04.07.2017 / foto: Tiit Külaots (elurikkus.ut.ee)

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase kaameraga pesas koorusid esimesed pojad 25. juunil. Pojad on tänaseks jõudsalt kasvanud, kuna mõlemad vanalinnud toidavad neid kogu valge aja usinalt. Keda aga vanalinnud poegadele toiduks toovad?

Vastab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi:

„Tartu ülikooli linnuökoloogide uuringu põhjal toidavad nii leht- kui ka okasmetsades pesitsevad rasvatihased poegi valdavalt liblikaröövikutega, kes moodustavad üle 50% poegade dieedist. Lisaks toidavad rasvatihased poegi täiskasvanud liblikate, mardikate, kahetiivaliste, sipelgate ja ämblikega.

Tekst ja fotod Tiit Hunt, www.rmk.ee

1910.aastal raputas maailma avalikkust 20.sajandi suurimaks mõrvaprotsessiks tituleeritud kohus dr Hawley Harvey Crippeni üle, kes juhtus õnnetul kombel mõrvama oma abikaasa. Omal ajal tekitas palju furoori nii roimani viinud koloriitne armukolmnurk kui ka kurjategija transatlantiline arreteerimine.

Kurikael kasutas tülikast küljeluust vabanemiseks hüotsiini, tuntud ka kui skopolamiin, mida tänapäevalgi toodetakse maavitsaliste perekonda kuuluvatest taimeliikidest. Nimetus skopolamiin viitab Eesti aedadeski ilutaimena kasvatatavale karni skopooliale (Scopolia carniolica) aga hüotsiini nimetus on tuletatud ladinakeelsest taimenimest Hyoscyamus niger.

Selle silmatorkava raipehaisulise lillepuhma omakeelne nimi on tuttav kõigile aga nime ja näo viivad kokku vähesed.

Videod Liz, LK foorumist

Tähelepanu, valmis olla, söök…

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Pole Karula metsades paremad ilmad, kui mujal. Vihmahood, aga õnneks mitte päris külm.

Täna toitsid vanalinnud Kati ja Karl mõlemad poegi kahel korral. Kas seda piisab – peab jatkuma. Veed on ojades, jõgedes tõusnud, vihmadega sogastunud. Kaladki vahetavad asukohti…

Kurepoegade päevad mööduvad kõhutäit oodates ja kasvades. Täna käis kurepoegi jälle uudistamas üks võõras must-toonekure mittepesitsev vanalind.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

See, et linnades on oht kiskja saagiks langeda väiksem kui maal, on ka üheks linnade lindude kõrge arvukuse põhjuseks. Aitamaks linnalindudel lokaalsete oludega kohastuda, peaks väiksem kisklusrisk avalduma ka nende käitumises.

Kiskja õigeaegne märkamine ja tema eest põgenemine on energeetiliselt kulukas, mistõttu tasub võimalusel põgenemisega viivitada. Kuna kiskjate puudumisel ei ole vaja energiat põgenemisele kulutada, peaksid linnalinnud potentsiaalse ohu korral põgenema märksa hiljem kui nende looduses elavad liigikaaslased.