juuli 2017

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase kaameraga pesas lennuvõimestusid kõik kaheksa poega ning lahkusid pesast laupäeval, 15. juulil. Hommikul esimesena lendasid välja vanimad, 20-päevased pojad, viimasena lahkus pärastlõunal väikseim, teistest kuni neli päeva noorem poeg.

Rasvatihase poegade väljalendu saab järele vaadata lisatud videost (salvestas Urmas Lett, EENet):

Fotod Arne Ader

Näsiniin

 

Harilik näsiniin        Daphne mezereum

 

Seda taime tuleb tunda. Liiginimi mezereum tähendab pärsia keeles tapma.

Hariliku näsiniine kaunid viljad valmivad, aga mürgine on kogu taim ning inimese võib tappa juba tosina marja söömine…

Näsiniint kasvab hajusalt üle kogu Eesti ikka viljakamatel ning lubjarikkamatel muldadel, segametsade alusrindes, aga ka soostunud kasvukohtadel.

Väheharunev ja kollakashalli koorega põõsas võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.

Pikliksüstjad, terve servaga lehed paiknevad taime varrel erinevalt: põõsa ladvas näeme lehti kimpudena, aga varrel hõredalt.

Fotod Arne Ader

Rohusilmik

 

Rohusilmik        Apanthopus hyperantus

 

Paljudele loodusesõpradele on rohusilmikud tuttavad, olles meil tavalisemad ja arvukaimad pruunid päevaliblikad. Kohata võime pea kõikjal: avamaastikel, põldudel, niitudel, kuivematel aruheinamaadel ning vähema liiklusega kruusateede veertes lendlemas. Kergem oleks öelda, et soos või rabas me rohusilmikuid ei kohta.

Haavalumikuid pildistas Arne Ader

Haavalumik

 

Haavalumik        Limenitis populi

 

Sarnaselt külmavõitu kevaded ja suve esimene pool olid meil nii 1974, kui 1978 aastal ja selliste ilmadega kannatab liblikasuvi.

Haavalumikuid on kohatud vast juba paari nädala jooksul, nimetatud tegutsevad sagedamini metsamaastikus ja enamalt jaolt puude latvade kõrgusel. Haabadega seostatakse lumikuid seetõttu, et haabadel toituvad haavalumiku röövikud.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Altja kandis on suviti turiste palju - nii üksikult kui bussitäite kaupa. lausa kruiisilaevatäite kaupa, kui on tuldud Lahemaa-ekskursioonile ühepäevasel peatusel Tallinnas. Oandu koprarada võib ka olla siis üsna rahvarohke, aga muidugi leiab ka vaiksemaid hetki. Neid hetki leida pole raske, sest rada on vaid mõne kilomeetri pikkune ja selle jõuab läbi käia kiirelt.

Koprad on vaatamata publikule alati mõned tammid Altja jõele teinud, sest ürgorus on selleks ideaalsed tingimused. Veevoolul pole kuhugi minna kui tammi taha kuhjuda, samamoodi kogunevad sinna kalad. Seda koprad ootavadki.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Mesilassülem

Mul tuli pisar silma, kui kuulsin, kuidas Lääne-Virumaal Inju külas hukkusid Maire Valtini 120 mesilastaru kõik lennumesilased. Tavainimesle, kes mesilastega iialgi kokku puutunud pole, võis see tunduda lihtsalt ühe arvuna uudisridade jadas. Aga 120 taruga mesila, pealegi mahemesila, on ikka väga suur mesila ja arvestades viimaste aastate nigelaid meesaake ka väga suur kaotus meie mahemesindusse.

Muidugi pani see mind, kes me perega juba 12 aastat ühe kuni nelja taruga majandame, tõsiselt mõtlema. Seda enam, et eelmisel sügisel lahkusid metsade vahele ka meie ainsa taru mesilased.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase kaameraga pesast lahkusid täna hommikul kuus suuremat poega, kellest vanimad olid 20-päevased. Kaks väiksemat, teistest 3-4 päeva nooremat poega jäid aga pessa. Mis saab edasi pessa jäänud poegadest?

Kell 10.40 oli kaks poega veel pesas

Kommenteerib Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi:

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase pesakaamera otsepilti edastab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Looduskalendriga, ülekannet võimaldavad EENet ja Tele2, foorumit peab Looduskalender. Pesapakus oleva pesa uudiseid kajastab Linnuvaatleja. Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Viru raba matkarada on ilmselt kõige tuntum Eesti rabarada, pealegi veel üsna Tallinna lähedal. Sinna on hea minna, kui tekib uitmõte, et läheks õige "kuhugi rappa". Kui mõned (kümned) aastad tagasi võis öelda, et see ongi üks Tallinnale kõige lähemaid laudteesid rabas, siis nüüd on neid ka lausa linna tekkinud (näiteks Pääsküla, mis pole küll siiski nii klassikaliselt laugaste vahel).

Viimaste aastatega on saanud rabatee laiaks ja siledaks, nii et isegi ratastooli või lapsevankriga võib lahedalt kulgeda kuni vaatetornini. Edasi läheb tee kitsamaks.

Video ja ekraanitõmmised Tiit Hunt, www.rmk.ee

 

 

Kobras          Castor fiber

 

Peale keskööd, kui meie silm veel vaevalt taeva taustal metsakontuuri seletab, siis kaamera “näeb” isegi värviliselt sedamoodi nagu videost paistab.

Koprad ongi jõudnud tammi juurde askeldama varemalt umbes pool tundi enne südaööd ja varahommikul on neid nähtud nelja ja viie vahel. Päevasel ajal pole õnnestunud peamiselt öise eluviisiga loomi veel kaamera ees toimetamas näha.