juuli 2017

Lugejakiri ja video Mati Sepp

Metskits on 2017 aasta loom, seetõttu käisin uurimas ,kuidas Eesti metskitsedel pulmade pidamine läheb ja pean tunnistama, et õhtu oli elamusterikas.

Töölt koju sõites oli kindel teadmine ,et täna lähen metskitsi filmima - küsimus jäi, et kuhu minna?

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Laupäeval, 5. augustil tähistab Vaibla linnujaam 30 aasta möödumist tegevuse algusest.

Vaibla linnurõngastusjaam asutati Võrtsjärve põhjakaldale 1987. aastal ornitoloogi Heinrich Veromanni eestvedamisel ning linnujaamas on linde rõngastatud aastatel 1987-1993, 2001-2008 ja taas alates 2015. aastast. Püügihooaeg kestab Vaiblas tavaliselt juuli keskpaigast augusti teise pooleni.

Sünnipäeva programmi ja registreerimisvormi leiab Vaibla linnujaama kodulehelt www.vaibla.net. Linnujaama ajaloo kohta saab lugeda siit ning koondtabeli Vaiblas aastatel 1987-2016 rõngastatud lindude kohta leiab siit.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Nõmmeveskilt võib, nagu paljudest teistestki kaunitest paikadest, teele asuda kõigi nelja ilmakaare suunas. Suur RMK matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla jõuab Nõmmeveskile ida poolt ja läheb edasi Viru raba suunas, siinkirjeldatud matkateekond läheb aga Valgejõe kallast pidi ülesvoolu ehk Valgejõe külani ja tuleb algusse tagasi ka. Ehk siis Nõmmeveskile võib oma transpordivahendi jätta ja samasse kohta naasta. 

Nõmmeveski hüdroelektrijaama varemed.

juht.mõte

Kehvad poeedid teeb veelgi kehvemaks see, et nad ei loe muud kui poeete (nagu kehvad filosoofid loevad ainult filosoofe), kuna tegelikult saaksid nad suuremat kasu hoopis mõnest botaanika- või geoloogiaraamatust. Meid rikastab vaid meie oma erialast kaugete erialade külastamine. See kehtib muidugi vaid neis valdkondades, kus võimutseb mina.

E. M. Cioran (1911–1995), prantsuse-rumeenia kirjanik

suve.kool

teadus.ee suvekool „tõde ja õigus“ toimub 26.-27. augustil Käsmu meremuuseumis

Teadjad teavad tõde: teadus.ee suvekoole on toimunud 10 korda. Kaks aastat on subjektiiv-objektiivsetel põhjustel vahele jäänud.

Fotod Wikipedia

Vastsed kooruvad maikuus ja nende areng kestab üldjuhul 40 kuni 50 päeva

Käsnalainelane        Lymatria dispar

Saaremaal avastati ohtliku lehekahjuri, käsnalainelase kahjustus, mis on levinud hetkel kümnele hektarile. Röövikud on söönud puudelt lehed, seda nii tammedel, vahtratel, kahjustatud on ka kaski. Teadlaste kinnitusel võib röövikutel olla üle viiesaja toidutaime.

Massilise esinemise korral söövad röövikud peremeespuud raagu, mis võib kaasa tuua isegi puude kuivamise järgmistel aastatel.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Leida hea pesitsuskoht, otsida toitu, trotsida halba ilma, võidelda parasiitidega, püsida elus – nende olukordadega hakkama saamine toob lindudele muuhulgas kaasa võitluse stressiga. Ka poegade kasvatamine on linnuvanematele stressirohke periood, mil piisava toidu tagamiseks on juba pesitsemise alguses oluline leida koht, kus on tagatud piisav toit nii poegadele kui ka vanalindudele.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Tuules lainetav oder

Nädal algas uduse hommikuga. Kella üheksaks juba udu hajus, järgnes soe ja päikseline päev.

Teisipäev oli valdavalt sompus ilmaga ja ainult aegajalt oli päikest näha. Õhtupoolikul hakkas sadama. Hooti oli sadu tugev ja ööpäevaseks sajusummaks kogunes siinkandis 10...11 mm. Vähest vihma tuli aegajalt ka järgneval ööl ja kolmapäeva hommikupoolikul.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase kaameraga pesas lennuvõimestusid kõik kaheksa poega ning lahkusid pesast laupäeval, 15. juulil. Hommikul esimesena lendasid välja vanimad, 20-päevased pojad, viimasena lahkus pärastlõunal väikseim, teistest kuni neli päeva noorem poeg.

Rasvatihase poegade väljalendu saab järele vaadata lisatud videost (salvestas Urmas Lett, EENet):

Fotod Arne Ader

Näsiniin

Harilik näsiniin        Daphne mezereum

Seda taime tuleb tunda. Liiginimi mezereum tähendab pärsia keeles tapma.

Hariliku näsiniine kaunid viljad valmivad, aga mürgine on kogu taim ning inimese võib tappa juba tosina marja söömine…

Näsiniint kasvab hajusalt üle kogu Eesti ikka viljakamatel ning lubjarikkamatel muldadel, segametsade alusrindes, aga ka soostunud kasvukohtadel.

Väheharunev ja kollakashalli koorega põõsas võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.

Pikliksüstjad, terve servaga lehed paiknevad taime varrel erinevalt: põõsa ladvas näeme lehti kimpudena, aga varrel hõredalt.

Fotod Arne Ader

Rohusilmik

Rohusilmik        Apanthopus hyperantus

Paljudele loodusesõpradele on rohusilmikud tuttavad, olles meil tavalisemad ja arvukaimad pruunid päevaliblikad. Kohata võime pea kõikjal: avamaastikel, põldudel, niitudel, kuivematel aruheinamaadel ning vähema liiklusega kruusateede veertes lendlemas. Kergem oleks öelda, et soos või rabas me rohusilmikuid ei kohta.

Haavalumikuid pildistas Arne Ader

Haavalumik

Haavalumik        Limenitis populi

Sarnaselt külmavõitu kevaded ja suve esimene pool olid meil nii 1974, kui 1978 aastal ja selliste ilmadega kannatab liblikasuvi.

Haavalumikuid on kohatud vast juba paari nädala jooksul, nimetatud tegutsevad sagedamini metsamaastikus ja enamalt jaolt puude latvade kõrgusel. Haabadega seostatakse lumikuid seetõttu, et haabadel toituvad haavalumiku röövikud.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Altja kandis on suviti turiste palju - nii üksikult kui bussitäite kaupa. lausa kruiisilaevatäite kaupa, kui on tuldud Lahemaa-ekskursioonile ühepäevasel peatusel Tallinnas. Oandu koprarada võib ka olla siis üsna rahvarohke, aga muidugi leiab ka vaiksemaid hetki. Neid hetki leida pole raske, sest rada on vaid mõne kilomeetri pikkune ja selle jõuab läbi käia kiirelt.

Koprad on vaatamata publikule alati mõned tammid Altja jõele teinud, sest ürgorus on selleks ideaalsed tingimused. Veevoolul pole kuhugi minna kui tammi taha kuhjuda, samamoodi kogunevad sinna kalad. Seda koprad ootavadki.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Mesilassülem

Mul tuli pisar silma, kui kuulsin, kuidas Lääne-Virumaal Inju külas hukkusid Maire Valtini 120 mesilastaru kõik lennumesilased. Tavainimesle, kes mesilastega iialgi kokku puutunud pole, võis see tunduda lihtsalt ühe arvuna uudisridade jadas. Aga 120 taruga mesila, pealegi mahemesila, on ikka väga suur mesila ja arvestades viimaste aastate nigelaid meesaake ka väga suur kaotus meie mahemesindusse.

Muidugi pani see mind, kes me perega juba 12 aastat ühe kuni nelja taruga majandame, tõsiselt mõtlema. Seda enam, et eelmisel sügisel lahkusid metsade vahele ka meie ainsa taru mesilased.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase kaameraga pesast lahkusid täna hommikul kuus suuremat poega, kellest vanimad olid 20-päevased. Kaks väiksemat, teistest 3-4 päeva nooremat poega jäid aga pessa. Mis saab edasi pessa jäänud poegadest?

Kell 10.40 oli kaks poega veel pesas

Kommenteerib Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi:

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee