juuli 2017

Õpilaste filmivõistlus "Loodus tuleb linna"

Tallinna ülikool ootab õpilaste töid 15. oktoobriks.

Õpilaste filmivõistluse korraldavad Tallinna ülikooli BFM laste filmikool ja looduse akadeemia Eesti EL eesistumisega seotud ettevõtmise „Looduspõhised lahendused: innovatsioonist igapäevaellu“ raames.

Auhinnafond on 3000 eurot.

Töid hinnatakse kolmes vanuseklassis: algkool (1.–4. klass), põhikool (5.–9. klass) ning gümnaasium ja kutsekool.

Täpsemad osalemistingimused: LINK

Prangli mõne tunniga - väike matkateekond saarel

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Kui aega on napilt, näiteks mõni tund (nii nagu oli kunagi Looduse Omnilaevaga teel Aksilt Kerile), ei jõua saarel just palju vaadata. Samuti on igapäevase praami Wrangö liin selliselt sätitud, et ühe päevaga saarel ära käies ongi just parasjagu nii palju aega, et teha väike tiir koos söögipeatusega sadama lähedal ning ongi aeg tagasi laevale liikuda.

Siiski saab ka mõne tunniga paljud olulisemad kohad nähtud, et järgmine kord juba põhjalikumalt tagasi tulla.

Esimene peatus - Kelnase sadam. Siin seisab kai ääres ka kunagine Prangli põhiline ühendaja mandriga - postipaat Helge, mis sõidab vahest praegugi.

29. NÄDAL 17.7.2017.-23.7.2017. Jõgeva ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Tammeseemikud rohus

Keskmine õhutemperatuur püsis normist madalamana kogu nädala vältel. Tavapäraselt on juuli teisel poolel ööpäeva keskmine õhutemperatuur Jõgeval olnud 17 kraadile lähedane, lõppenud nädalal püsis aga 13...15 kraadi piires.

Kuigi reedest alates tõusid päevased temperatuurid 20...22 kraadini, olid ööd väga jahedad. Minimaalsed temperatuurid langesid õhus 4...8 kraadini. Maapinna lähedal oli veelgi külmem. Reede öösel mõõdeti kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal sooja ainult kolm kraadi ja rohul langes termomeetri näit null kraadini.

Hommikuti oli sageli ilm päikseline, kuid päeval pilvisus suurenes, esinesid vihmahood, teisipäeval koos tugeva äikesega. Nädala sademete summaks kogunes 12-18 mm.

Orjaku linnuhiilimisrada roostiku vahel

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Mandril on roostikuradadega kitsas peale Silma raja lühendamist. Hiiumaal on üks klassikaline sedasorti looduse õpperada siiski olemas. Või mitte päris Hiiu "mandril", vaid hiljutises merepõhjas Orjaku ja Kassari vahel, kus raske on praegu öelda, kustmaalt algab meri ja lõpeb maa.

Roostikurajal on siiski kindel maa kogu aeg jalge all - lai laudtee algab lambakoplist, kust viib väikese kaarega pika roostiku vahele, ronida saab rändrahnu otsa ja vaatetorni. Kes tahab, teeb veel väikese lisatiiru ümber kadakase metsatuka.

See lühem on roostikuring ja alla kilomeetri, pikem kannab ametlikku nime "Orjaku rada" ning venitab 2 km kõndimist välja.

VIDEO: medaliväärsete sarvedega sokk

Kirjeldus ja video Mati Sepp

Juba mõnda aega olen otsinud suure sarvekrooniga sokku. Siit ja sealt on tulnud teavet, et mõnda isendit olla nähtud heinamaadel, aga kaamera ette polnud senini nõus ükski astuma ja kui mõni tuligi, siis mitte medali vääriline jahimeeste mõistes.

Olen ise käes hoidnud tänavu kütitud medalisarvi, aga looduses sellist isendit elusana näha on mõistagi, midagi sootuks muud.

Tänaseks päevaks oli mulle selgeks saanud, et meie kandi heinamaadel ei pruugi ma sellist looma isegi mitte kauguset silmata ning otsustasin trofeesarvedega sokku otsima asuda metsast.

Valge-toonekure poegade ülelugemiseks on viimane aeg

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuna juuli lõpuks kasvavad valge-toonekure pojad lennuvõimeliseks ning enamus lahkub juba augustis Aafrikasse, on käes viimane aeg valge-toonekure selle-aastased pesitsusandmed teada anda.

Eesti Ornitoloogiaühing on valge-toonekure pesitsusandmete kogumiseks loonud lihtsa kaardirakenduse: www.eoy.ee/valgetoonekurg. Kaardirakendus võimaldab pesa kohta täpsustuvaid pesitsusandmeid järjest juurde lisada. Juhul, kui oma kodukoha valge-toonekure pesa andmeid kaardilt ei leia, saab igaüks puuduvad andmed ise sisestada.

Hõberemmelga sündroom

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod wikimedia

Süda tänava hõlmikpuu

Suvi on nüüd üle poole ja tavaliselt tabab Eestit sel ajal kaks asja – poolteist nädalat troopilist kuumust ja enne selle kuumuse tulekut üle maa kihutav keeristorm. Ootame ja vaatame. Igatahes ei tasu kunagi selleks ajaks kodust lõunamaale päevitama sõita, sest pruuniks saab ka siin ja siis on võimalus oma minemalennanud asju kokku korjata, äikesepurustuste haavu lakkuda ja külilikukkunud puid saagida.

Puudest ma seekord rääkida tahangi. Linnade rohevööndi puudest. Kui vanasti räägiti, et mets on vaese mehe kasukas, siis tasuks rääkida tänapäeval ka sellest, et puud on linnaelaniku kasukas.

Tegemisi kopratammil näeb nüüd kogu öö

Pildistas ja kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Ekraanitõmmis Maertha, LK foorumist

 

Kobras       Castor fiber

 

Mõnda aega saime jälgida kobraste tegemisi kahe kaamera vahendusel.

Nüüdsest saab aga kopratammi jälgida ööpäevaringselt - koprakaamera kolis 50-meetri kaugusele kopratammi juurde ja infrapunavalguse toel on võimalik kobraste ehitustöid tammil vaadata ka pimedal ajal.

Koprakaameras muutus jaanipäevajärgse võimsa pilliroo seest kobraste tegevuse jälgimine

Sünnipäevaliste tiivaharjutused

Ekraanitõmmis 21. juulil, Liz, LK foorumist

Tänased tiivaharjutused

 

Must-toonekurg         Ciconia nigra

 

Täna, homme ülehomme saavad must-toonekurgede pojad kahe kuu vanusteks.

Märgiline aeg sest lähipäevadel võib esimene julge juba pesast välja lennata ja järjepanu ka teised. Senini on päevad sisustatud sulestiku udusulgedest puhastamiseha, tiivaharjutuste ning puutüvel tasakaalu harjutamisega kuni koos vanalinnuga saabub söögiaeg.

Haigrukoloonia pesitsused on lõppemas

Lõppsõna kirjutas Mutikluti, LK foorumi liige ja kaamera operaator

Ülekande võimaldasid Tele2, Elisa ja EENet

Tegevust toetas KIK

Kahjuks peame sel aastal haigrukaameraga hüvasti jätma, uus haigrupõlvkond on üles kasvatatud, haigrukoloonia elanikud on laiali lennanud. Kaamera muidu läbipaistev kate on samuti juba vaatamist segav ja vajab puhastamist.

Pesitsushooaeg algas märtsis (siis veel kaamera kaudu pesaelu ei näinud), esimese haigrutibu fikseerisime 20. aprillil.

Huvitav oli jälgida neid imekauneid linde ja kui armsad olid haigrupojad kui nad munast koorusid, nagu pisikesed punkarid, suletutt pealael püsti.

Tänavune aasta oli haigrutele edukas, suuri torme ei olnud, mis oleks pesad alla lükanud koos munade või poegadega. Hõbehaigrud näitasid end vaid põgusalt, kuigi pesitsevad samas koloonias, kuid suunatava kaamera vaateväljast eemal.

Nädal metsas. Kõrge hein ja julged sokud.

Avapilt
Sisu

Rajakaameraid üle vaatama minnes sattusin peale sokule. Heinakuu kõrges heinas on muidu küllaltki suure loomana tunduv metskits väike ja madal loom. Puhkusepausil lesinud sokk kalpsas püsti, nuusutas õhku, ajas kaela nii sirgeks kui sai ja vaatas otsa. Looritatud pilgus ei olnud seda teravust ja valvsust, mis seal muidu inimesega nii lähedalt kohtudes peaks olema. Tükk aega vaatasime tõtt. Pilk jäi sokul ikka samaks. Ei kübetki kõhklust ega hirmu. 

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.