juuli 2017

Viru raba matkarada - nagu väike Botswana

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Viru raba matkarada on ilmselt kõige tuntum Eesti rabarada, pealegi veel üsna Tallinna lähedal. Sinna on hea minna, kui tekib uitmõte, et läheks õige "kuhugi rappa". Kui mõned (kümned) aastad tagasi võis öelda, et see ongi üks Tallinnale kõige lähemaid laudteesid rabas, siis nüüd on neid ka lausa linna tekkinud (näiteks Pääsküla, mis pole küll siiski nii klassikaliselt laugaste vahel).

Viimaste aastatega on saanud rabatee laiaks ja siledaks, nii et isegi ratastooli või lapsevankriga võib lahedalt kulgeda kuni vaatetornini. Edasi läheb tee kitsamaks.

Viru raba vaatetorn.

VIDEO: elust kopratammil

Video ja ekraanitõmmised Tiit Hunt, www.rmk.ee

 

 

Kobras          Castor fiber

 

Peale keskööd, kui meie silm veel vaevalt taeva taustal metsakontuuri seletab, siis kaamera “näeb” isegi värviliselt sedamoodi nagu videost paistab.

Koprad ongi jõudnud tammi juurde askeldama varemalt umbes pool tundi enne südaööd ja varahommikul on neid nähtud nelja ja viie vahel. Päevasel ajal pole õnnestunud peamiselt öise eluviisiga loomi veel kaamera ees toimetamas näha.

Kiideva-Puise matkarada: vaated üle takistuste Matsalu lahele

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Muidugi pole Matsalu põhjakallas nii tuntud kui lõunakallas, kuid ka seal on kindlasti põhjust mõned huvitavad jalutuskäigud ette võtta. Sügisel ja kevadel, kui on lindude rändeaeg ja ka südasuvel, kui kaldaäärne mets ja luhad vohavad roheluses, on üks põnev matk ootamas Kiidevalt Puise suunas.

Enamus matkarada kulgeb ranna äärt pidi, kuid lõpuosas jõuab korraks ka sisemaale. Rannaäärsed maastikud on Matsalu jaoks natuke ebatüüpilisemad, kuna otse mere ääres saab jalutada suurte puude all, mis sinna paarkümmend aastat tagasi istutatud. Varem laiusid ka seal rannaniidud. 

Ootame tihasepoegade väljalendu

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase kaameraga pesas koorusid esimesed pojad 25. juunil ja on täna, 12. juulil 17-ne päeva vanused. Tavaliselt lahkuvad rasvatihase pojad pesast kolmandal elunädalal, toidurohketel aegadel juba 15-päevastena.

Rasvatihase 18-päevased pojad on juba lennuvõimelised ja võivad iga hetk pesast lahkuda, Vana-Kuuste 02.06.2016

Rasvatihase 18-päevased pojad on juba lennuvõimelised ja võivad iga hetk pesast lahkuda, Vana-Kuuste 02.06.2016 / foto: Margus Ots

PILVEPIIR - 2017

Pilvepiir 2016 võidufoto Kelvin-Helmholtzi lainetest helkivates ööpilvedes, autor Janek Pärn

Ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, ilmablogi „Ilm ja inimesed“ ja Riigi ilmateenistus kuulutavad välja pilvefotojahi „Pilvepiir 2017“. Fotovõistluse sihiks on ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu. Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ning fotograafia arendus- ja koolituskeskus.

AUHINNAD

● I koht – põnevaim pilvepilt

Äikesevaatlejate ja ilmahuviliste kokkusaamine Tartus

Foto Kalle Rahu

Äike merel. Suurupi

Äike merel. Suurupi

Ootame äikese- ja tormivaatlejad, ilmahuvilised ning teemast huvitatud on teretulnud.

Päeva jooksul saab kuulata teemakohaseid ettekandeid ja võimalusel tutvutakse rahvusarhiiviga Noora. Avatud on Kairo Kiitsaku temaatiline fotonäitus.

Kokkutulek toimub 15. juulil Tartus füüsikainstituudis (Maarjamõisas W. Ostwaldi tn 1/Ravila 14c).

27. NÄDAL 3.7.2017.-9.7.2017. Jõgeva ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Harilik hiirehernes

Jätkuvalt püsis keskmine õhutemperatuur normist madalamana – 12...15 kraadi piires.

Maksimaalne õhutemperatuur tõusis üle 20 kraadi ainult laupäeval ja pühapäeval, kuid samal ajal olid ööd nädala kõige jahedamad. Laupäeval langes minimaalne õhutemperatuur 4,5 ja pühapäeval 5,3 kraadini, maapinna lähedal vastavalt 2,2 ja 3,8 kraadini. Ilm oli vahelduvalt pilves. Kõige päikesepaistelisemad olid teisipäev ja reede.

Vihma tuli siin kandis väga erinevalt. Linna idapiiril meteojaamas sadas nädala jooksul 6 ja alevikus 13 mm. Kõige sajusem oli esmaspäev. Teisipäeval oli äikest.

Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab kohustuse pesakonda kärpida vanemate õlule

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Pesakonnakaaslaste omavaheline konkurents vanemliku hoole pärast ja püüd teistest rohkem toitu manguda kasvatab lootust tuul tiibadesse saada. Enda kaitsmiseks ning parema olukorra saavutamiseks on paljude linnuliikide järglaste puhul tavaline teineteise nügimine, nokkimine ja küünistamine. Sageli, näiteks suluspesitsejate puhul, lähenevad vanemad pesale ühest kindlast suunast ning sel puhul tagab soodne positsioon parema liigipääsu toidule. Kuid kui avatud pesale lähenevad vanalinnud erinevatest suundadest, on õvede – just nii nimetatakse ühe pesakonna mõlemast soost järglasi – jagelemine toidu pärast agressiivsem.

Rasvatihase pojad on kimpus pesaparasiitidega

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase kaameraga pesas on pojad parasiitidega hädas. On näha, et tihasepojad saputavad ennast pidevalt ning aeg-ajalt ronivad parasiidid (näiteks raudkärblased) üle nende selgade. Siiski ei ole selles midagi erakordset – õõnelindude pesadest leiabki mitmeid erinevaid parasiite nagu kirpe, väive, kärblasi ja lestalisi (näiteks puuke).

Valgejärve matkarada Ellamaal - iidsest rannast voortele ja rappa

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Valgejärve matkarajal oleme käinud korduvalt ja tunne on alati sama - seda rada võib soojalt soovitada igal aastaajal. Hea rada, mis on lähenetav mitmest suunast - nii uue kui vana Haapsalu maantee poolt.

Valgejärve matkarada pole tüüpiline rabarada, vaid vaheldusrikas ja üsna omapärane teekond jääaega ja Antsülusjärve äärde. Laudteid on klassikalise rabaraja võtmes järve kinnikasvanud osas, kõrvemaalikke vooresid samuti, mille harjadel saab jalutada, leidub männimetsa ja kuusikut, soometsa ja kuiva liivikut. Raja ääres tuleb maapinnale allikas.

Sügiselgi leiab seal rahvast, kuid tunduvalt vähem kui südasuvel, mil rada on mõnikord nii hõivatud, et kohalik omavalitsus lasi ühel hetkel tee Ellamaalt parklani ära asfalteerida. Hiljuti tehti kruusane parkla ja saepuruteega ligipääs ka Vana-Haapsalu maantee poolt lähenejatele.

Talled ja viled

Avapilt
Sisu

Tallede valge-pruunitähniline karvastik osutub suurepäraseks varjevärvuseks. Tihti jääb tasakesi rohu sees lebav kitsetall möödujale täiesti märkamatuks. Juba paarikuuselt hakkab tähnilisus tuhmuma ja talled saavad punapruuni värvuse. Ohu möödudes naaseb kits tasakesi ja ettevaatlikult samasse kohta tagasi.
Foto: Tarmo Mikussaar

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.