august 2017

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Pärispea on üks kõige põhjapoolseimaid mandrikülasid Eestis. Poolsaare tipus võib matkata näiteks suvise pööripäeva paiku, kuna seal on kõige lühemad ööd mandril. Seda muidugi teoorias, sest ega silmaga ju vahet ei tee, kas öö saabub mõned minutid hiljem kui lõuna pool Eestis.

Nii sattusime meiegi Purekkari tippu mõned aastad tagasi ühele ajaloolis-öisele matkale, mis oli planeeritud päikeseloojangul algama ja päikesetõusul lõppema. Muidugi saab seda teekonda läbida ka igal muul ajal. Vaid Purekkari tippu ei pruugi iga kord kuiva jalaga pääseda, sest kõrgema veeseisu tõttu võib vahest poolsaar olla saarteks tükeldatud.

Fotod Arne Ader ja Toivo Tuberik

Sinine paelöölane

Sinine paelöölane        Catocala fraxini

Augustiga algas meie tänavuse aasta liblika sinine paelöölane lennuaeg, mis kestab sügissoojade

ilmadega veel oktoobrikuus ning liiki on tõenäoline kohata metsades, kus kasvab ka haavapuid.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast on aeg-ajalt näha ja kuulda valjuhäälset meriskit.

Merisk (Haematopus ostralegus) on Eestis kõikjal mererannikul tavaline haudelind (2500 – 3500 paari), kes sisemaale satub harva. Ta saabub siia kevadel aprillis, sügisel lahkub septembris.

Haversi rannas näeb enamasti seal pesitsevaid meriskeid, keda on läheduses 1-2 paari. Seal on nähtud korraga aga ka mitutkümmet isendit.

Augustis võib rannikul vaadelda ka arvukat meriskite rännet, näiteks 15.08.2009 loendati Läänemaal Põõsaspea neemel lausa 1562rändavat meriskit.

Video salvestas, pildistas ja loo pani kirja Mati Sepp

Video: LINK

Olen suveõhtuti jälginud metskitsede tegutsemist, aga alati käib sellega kaasas teadmine, et loodus on üks karm koht elamiseks…

Viie hektarilisel põllul käib söömas parimatel päevadel kuni neli metskitse ja sokk. Igaühel oma nurgake, kuid siiani pole kitsed kaasa võtnud tänavusi tallesid.

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas

Ootame täna ööseks enamalt jaolt vähese pivisusega ilma, aga homme ennustavad meteoroloogid öösel vihma – seega parim päev perseiidide jälgimiseks tundub luhta minevat.

Vaatlemist segab ereda valgusega vanakuu, mis ilmub taevasse kella 23 ajal. Seega jääb võrreldes möödunud aastaga perseiidide nähtavaus poole nõrgemaks, siis võis märgata tunnis kuni paarsada meteoori.

Pimeduse saabudes otsi ülesse põhjanael ning uuri taevalaotust. Esimese perseiidi märkamine võib tunduda vaid põgusa välgatusena, kuid silmad harjuvad päris ruttu.

Keskkonnaamet annab teada

Karjavalvekoer Lembo Karula rahvuspargis tööl. Pildistas Mats Meriste.

Suurkiskjate tekitatud kahjustusi nii mesinikele ja karjakasvatajatele aitab oluliselt vähendada ja ära hoida mõistlik ennetustegevus. Kestval meekorje ja karjatushooajal tuleb kahjustusi ennetavatele meetmetele pöörata pidevalt tähelepanu.

Kevadest sügiseni kestev meekorje ja kariloomade karjatushooaeg langeb kokku meie suurkiskjate järelkasvu kasvatamise aja ja aktiivse toitumisperioodiga. Eestis laialt levinud suurkiskjatele (pruunkaru, hunt, ilves) ning meie faunale viimastel aastatel lisandunud šaakalile on saakloomade murdmine valdavaks ja loomulikuks toitumistavaks. Sellise eluviisi juures ristuvad sageli kiskjate ning mesinike ja karjakasvatajate huvid.

Ajakiri „Eesti Loodus“ annab teada

Koos Eesti Looduse augustinumbriga ilmub ööhäältega heliplaat. See annab kuulajale võimaluse süüvida öiste helide maailma ja päevatöö viivuks unustada.

Tallinna Botaanikaaed annab teada

Foto Arne Ader

Harilik näsiniin

Nädalavahetusel, 12.–13. augustil tutvustatakse Tallinna botaanikaaias ravim- ja mürktaimi: uudistada saab näitust, kuulata Ain Raali loengut ja osaleda töötoas.

Näitusel tutvustatakse, milliseid ravimtaimi on kodus võimalik kasutada mitmesuguste terviseprobleemide korral ning millal ja milliseid taimeosi koguda. Mõned taimed on ühtaegu mürgised ja kasutusel ravimtaimena, mistõttu tuleb teada, kuidas selliseid taimi õigesti kasutada.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Käsmu on idülliline kaptenite küla Lahemaal Võsu lähedal, praegu küll rohkem suvitusküla. Käsmu matkarada kulgeb Käsmu külast mööda männimetsi Palganeemele, kust tagasi saab jalutada mööda mereranda vaadetega Kuradisaarele. 

Käsmu matkarada, mis allpool kaardile on kantud, erineb küll veidi RMK Käsmu matkarajast, kuid kulgeb selle erinevaid osi pidi. See tee pole väga pikk - alla 10 km, on vaheldusrikas - minnes kulged mööda metsateed ilusa männimetsa all rändrahnudest mööda ja poolel teel jõuad Palganeeme tippu, kus asus endine piirivalve-ehitis.