august 2017

Fotod Arne Ader

Rootsi kukits

Rootsi kukits        Cornus suecica

Rootsi kukits on arktiline taim. Meil kasvab kukits vaid Põhja-Eesti saartel, kohati ka rannikul ning ka Hiiumaalt võib teda leida ehk nimetatud kasvukohad ongi taime leviku lõunapiiril.

Fotod Arne Ader

Mustikas

Harilik mustikas     Vaccinum myrtillus

Sinikas         Vaccinum uliginosum

Loode-Eestis on marjametsades on selline seis, et marjade küpsemine jääb tavalisest hilisemaks.

Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste

Võnnu

Vahel on hea, kui poliitikud mingi segaduse kokku keeravad. Alkoholiaktsiisi tõus pani meid sagedamini mõtlema oma naaberrahvale lätlastele. Ja isegi need, kes grammigi viina ei joo on vist sel suvel Lätis ära käinud.

Kõige naljakam ongi see, et olen sel suvel käinud kahel korral Lätis ja sugugi mitte viirarallil, vaid vaatamas meie naabrite kaunist loodust ja otsimas oma pere juuri.

Minu eelmised käigud Lätti on olnud vaid pimeduses autokompuutri järgi Riia lennujaama, traataedadega kõledale asfaltväljakule ja sealt betoonmajja. Ja lennukiga õhku tõustes rääkides ikka lapsele jälle seda lugu “Tahad Riia linna näha...”.

Foto Arne Ader

Padakõrve

Keskkonnaministeerium plaanib kiirkorras vastu võtta määruse muudatust, mis võimaldaks teha kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites sanitaarraie nime all lageraiet, mis kaitsealadel on reeglina keelatud. Kaitsealade elurikkust tõsiselt ohustavat eelnõu ei ole saadetud kooskõlastamiseks ühelegi huvigrupile. Keskkonnaühendused soovitavad ministeeriumil muudatustest loobuda.

Plaanitav määruse muudatus võimaldaks teha näiteks tormi tagajärjel kahjustada saanud kaitsealuses metsas kergekäeliselt lageraie, väites, et tegemist on sanitaarraiega. Nõnda võib oluliselt kahjustada kaitsealust objekti ning metsa bioloogilist mitmekesisust.

Foto Arne Ader

Admiral

Admiral        Vanessa atalanta

Eile pealelõunal veel isaslind Karli kohalolekul külastas kurepesa admiral, aga see liblikas on juba meil ilmavalgust näinute põlvkonnast.

Rändurliblikad saabuvad meile tavapäraselt, kas mais või juunis.

Kui kõik hästi läheb, leitakse omale ka kohale jõudnud vastassugupool ja seejärel juba muneb emasliblikas koerliblikate kombel munad kõrve- või raudnõgesele (kirjanduse andmetel on võimalik, et ka teistele taimedele).

Veebikaamera pildi napsas Solo, LK foorumist

Isaslind Karli eilne pesakülastus…

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Aeg lendab, alanud on ka rändlindude lahkumine… Vanalindude Kati ja Karli tänavused noorlinnud alustavad iseseisvat elu.

Esimene kurepoeg lahkus pesast 12-skpl ikka see, kes esimesena tegi oma lennukatsetused. Pesal poegi toitmas kohtasime emaslindu 14. augusti õhtul – temagi on alustanud oma rännet.

Kaks pesapoega tegid minekut eile päeval so 17. augustil ning pesale enam ööbima ei tuldud.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Paukjärv on Põhja-Kõrvemaal populaarne, isegi väga populaarne pikniku- ja telkimiskoht, nii et järve ääres telkimisel saab teistest turistidest rahu vaid kas väga viletsa ilmaga näiteks ladinal sadaval sügispäevadel või krõbeda pakasega talvepäevadel. Muul ajal saalib rahvast 800 meetri kaugusel asuvast (suvel mõnikord valvega) Kaksiksilla parklast pidevalt, pikniku- ja marjakorvid näpus, mõnel seljakott telgi ja ööbimisvarustusega seljas.

Ka soojemapoolsetel talvepäevadel võib leida Noorte Meeste Kristliku Ühenduse poisslaste lastelaagri asemelt, kus nüüd asub RMK puhkekoht koos lõkkeaseme, katusega laudade ja kuivtualetiga mõne matkaja käsi soojendamas.

Pildistas Kristel Vilbaste

Pajumailase pea sõrmepikkune röövik Pirgul

Pajumailane         Cossus cossus

Pajumailaste ööliblika valmikute lennuaeg oli juuni ja juulikuus. Paaritumisküpsed emasliblikad otsisid omale partnerit eritatava feromooni abil. Seejärel munes emasliblikas mõnikümmend kuni sadakond muna mõne vanema lehtpuupuu koorepragudesse, eelistades paju või tamme.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib aeg-ajalt näha vöötsaba-viglesid.

Eestis vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) ei pesitse, kuid on rannikul aprillist maini ja juulist-septembrini suhteliselt tavaline läbirändaja. Vöötsaba-vigle pesitseb tundras ja taigavööndi põhjaosa soodes, talvitab Lääne-Euroopas ning Lääne-Aafrikas.

Fotod Arne Ader ja Urmas Tartes

Rohetäpikud paarituvad

Rohetäpik          Argynnis paphia

Tänavune liblikasuvi on nagu ta on, üksikuid rohetäpikuid oli näha kuu aega tagasi, aga nädalavahetuse lõpu kena suveilmaga kohtas neid hulgaliselt.

Tavalistel aastatel hakkab augusti keskel valmikuid juba vähemaks jääma, aga usutavalt võime tänavu neid näha veel paari nädala jagu. Marjulised ja seenelised tunnevad seda metsaliiki kindlasti, kohata võime rohetäpikuid nii metsateedel, kui –sihtidel ja -lagendikel kohata.

Veebikaamera pildi napsas Solo, LK foorumist

Pesasse jäänud kurepojad tegutsevad veel koos

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Emaslind ongi rändele siirdunud. Viimati käis ta poegi toitmas üleeile õhtul.

Noorlindudest üks pole pesale naasnud neljandat päeva, seega ka teda me enam tänavu pesal ei näe. Must-toonekurgedele ongi tavaline, et rändele siirdutakse üksikult.

Isaslind toitis täna veel pesale jäänuid korra pärastlõunal ning noorlinnudki viibivad lennuharjutustel ümbruskonnaga tutvumas päris pikalt.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Kaberneeme poolsaar on küll tüüpiline Põhja-Eesti kalurikülade-poolsaar, kuid Tallinna lähedus on teinud sellest ka jõukama keskklassi elupiirkonna. Kaberneeme sadamast leiab restorani, väikese hotelli ja liivarannajupi. Külas on veel paar rannakõrtsi. Auto saab jätta sadama parklasse.

Kaberneeme-Ihasalu teekond on kohati tõkestatud eramaadega. See ongi näidismaastik kallasrajal, kus põrkuvad kohalike rahuliku elamise soovid ja rändajate tahe otse läbi pääseda.

Mõlemal on oma kindlad argumendid. Õigus on maaomanikel, kes ütlevad, et võõrad tulevad (autoga) randa läbustama ja lärmama, õigus on ka rahumeelsel matkajal, kes arvab, et Eesti ilusaimad kohad peaksid olema vabalt läbimiseks kõigile, ka neile, kes elavad suure linna paneelmaja korteris.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sajandeid tagasi tuli liikide käitumise ja leviku uurimiseks ette võtta ekspeditsioone ning asjakohased kirjanduslikud allikad olid vajadusel kohe kättesaadavad vaid teadlastele. Tänapäeval piisab õigete otsingusõnade internetti sisestamisest ning üha suurenev, paljude loodushuviliste poolt sotsiaalmeediasse jagatav digitaalselt salvestatud maailm avab hetkega võimalused uuteks või täiendavateks teadusuuringuteks.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Piiri pargi laialehise neiuvaiba kasvukohtades loendati 1120 vart

Südasuvine soojus jätkus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 15...20 kraadini.

Nädala algus oli jahe ja päevasooja mõõdeti esmaspäeval ainult 19 kraadi. Ilm oli siis pilves, tuuline ja iga natukese aja tagant tuli vihma, kuid ööpäevaseks sajuhulgaks kogunes ainult 4 mm.

Teisipäevaks sajud lakkasid ja ilm muutus korrast soojemaks. Muld kuivas ja peenrad vajasid kastmist, kohati vajusid kartulil pealsed niiskuse puudusest keskpäeval longu. Udu ja kaste pakkus taimedele veepuuduse leevendust.

Pildi napsas Juta, LK foorumist

Pesale on ööbima jäänud kaks kurepoega…

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Esimesena seiklema läinud kurepoega pole me enam kolmel päeval näinud. Tõenäoliselt on temal alanud iseseisev elu – kui nii siis soovime õnnestumisi.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib näha ka Eesti suurimat rüdi – suurrüdi.

Suurrüdi (Calidris canutus) Eestis ei pesitse, kuid on rannikul suhteliselt arvukas läbirändaja (mai-juuni, juuli lõpp-september), sisemaal haruldane. Suurrüdi on Kõrg-Arktika pesitseja, kes talvitab Lääne-Euroopa ja Lääne-Aafrika randadel.