august 2017

Tartu Ülikooli loodusmuuseum annab teada

Foto Arne Ader

Suur sirmik

Seenenädal tõstab fookusesse seened nii Okeaaniast kui Otepäält

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Suurupi rand on peidetud suvilarajoonide ja uuselamuterivi taha. Kohati on rannaäärsed teed kinni pandud ka sõjaväelaste poolt. Aga rannale pääseb jala siiski ligi ja autotki pole vaja väga kaugele jätta. Küll võib see aga järelvalveta jääda üksikus kohas. Rand aga valdavalt vaba ja inimtühi nii jalutamiseks kui pikutamiseks.

Kaardil kirjeldatud rada algab pankrannikult peale väikest jalutuskäiku maantee äärest mere äärde. Vaata allpool ka Street View vaadet. Rannapuhkuseks pole just ideaalsed tingimused, aga liivalapikesi leidub ja rändrahnude vahel saab lasta UV-kiirgusel oma naha kallal samasugust tööd teha, nagu Pirita või Stroomi rannas. Meri on alati adrune ja kivine.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Just praegu, augusti teisel poolel on mitmel pool nähtud Eestis haruldast punajalg-pistrikku (Falco vespertinus). Vaatlusi näeb eElurikkuse andmebaasis.

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Sinikael-part

Tuletan meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 5. vooru vastuseid ootame kuni 31. augusti südaööni. See on juba homme!

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus

5. vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistlust korraldab Linnuvaatleja koos Estbirdinguga (www.estbirding.ee).

Linnuvaatleja määramisvõistlust toetavad Eesti Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, ajakiri Eesti Loodus.

Tervitades

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Holma künnapuuna tuntud Ruhnu Kuningapuu vanus on hinnanguliselt veidi üle 300 aasta

Künnapuu        Ulmus laevis

Legendi järgi suri 1710. aasta suure katku ajal rohkem kui kolmveerand ligi kolmesajast saare elanikust. Oletuse kohaselt istutati pärast saart laastanud katku kaks künnapuud surnuaia väravasse. Neist üks elab seal tänaseni.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Pihlakad on täis punetavaid marjakobaraid

Tundub, et suvi sai otsa. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis nädala jooksul ainult kahel päeval 13 kraadist kõrgemale ja soojematel päevadel tõusis maksimaalne õhutemperatuur ainult 17 kraadini.

Taevas oli valdavalt pilves ja sadas sageli. Nädala sajusummaks kogunes Jõgeva ümbruses 26...34 mm. Esmaspäevast reedeni päikest peaaegu näha ei olnudki, nädala lõpp oli päikselisem ja kuivem. Tänu pilves taevale, öökülma sel nädalal ei esinenud. Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti linna idaservas neljapäeva öösel 6,6 kraadi. Kiire jahenemine algas ka selgeks muutunud taevaga pühapäeva õhtul.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Metall ja keraamika säilivad maapinnas suhteliselt hästi, seepärast leitakse arheoloogide poolt tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid hauapanustena sageli. Orgaanilised materjalid nagu toit ning puit aga lagunevad kergesti; säilivad vaid nende mineraalsemad osad, näiteks luud või ka munakoored, millest viimased kipuvad maapinnas toimuvate protsesside tõttu purunema. Koore tükke on aga keeruline muneja liigini määrata.

Lindude mune on Eestis olevatest haudadest võrreldes teiste loomsete materjalidega leitud vähe. Arvukamalt on Eestis toimunud väljakaevamistelt leitud munakoorte jäänuseid keskaegsete linnade lampkastidest, kuhu heideti ka toidujäätmeid; rauaaegsed (500 eKr – 1200 pKr) leiud on aga kogu Ida-Euroopa aladel haruldasemad.

Fotod Arne Ader

Naerukajakad

Naerukajakas      Larus ridibundus

Kevadel küntavatel põldudel traktorite järel parvedes tegutsenud kõigile tuntud, kaelani kohvipruuni peaga naerukajakad keda ka sügiskünni aegu märkame: suurus justkui kevadiste lindudega sarnane ajal, kuid kuidagi heleda peaga – naerukajakad on talvesulestikus.

Meil pesitsenud linnud alustasid rännet talvitusaladele juba mõne nädala eest. Põhja poolt saabuvad läbirändajate seltsingud jäävad harvemaks alles oktoobrikuus ning talve hakul kohtame jäävabades oludes veel vapraid talvitujaid.

Foto Arne Ader

Astelpaju marjad

Harilik astelpaju       Hippophae rhamnoides

Maanteede veeri ilmestavad istutatud astelpajude kasvandused.

Astelpaju luuvili on ovaalse kujuga, kollasest kuni oranshpunase värvuseni. Viljad kinnituvad lühikeste viljaraagudega, tugevalt ja tihedalt, kasvades vaid eelmise aasta okstele.

Valmima hakkavad viljad augusti keskpaiku. Saagi koristamine ongi raskeim toiming, mis nõuab nii aega, kui kannatust.

Korjamisega ei tasuks hilineda. Viljad ei varise põõsastelt, aga ülevalminud lihtsalt purunevad korjates näppude vahel, kaotades oma väärtuses.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast näeb aeg-ajalt ka plüüsid.

Plüü (Pluvilais squatarola) on Eestis vaid läbirändaja. Rändel peamiselt mais ja juulist oktoobrini peatub ta enamasti mererandades, kuid teda võib kohata ka sisemaa märgaladel. Plüüd, kes Eestist läbi rändavad, pesitsevad Venemaa arktilistel tundraaladel ning talvitavad peamiselt Lääne-Aafrika rannikul.

Video ja foto Ahto Täpsi

Karu ehk pruunkaru        Ursus arctos

Jahihooaeg, mis kestab oktoobri lõpuni on mesikäpad maru ettevaatlikeks muutnud. Pole neil peale inimese eriti kedagi peljata.

Alutagusel, kus ka video salvestatud elutseb arvatavalt umbes kolmkümmend pruunkaru, kogu Eestis seitsmesaja ringis. Teadmiseks, et jahti ei tohi pidada poegadega emasloomale.

Nägemine on pruunkarudel halb, kuulmine metsaelanikul inimesest hulga parem, aga haistmine väga hea – videolgi teeb „oti“ ettevaalikuks just inimlõhn.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Vikipeedia

Šamaanitrumm Burjaatiast

Imelikult ja äkki sai tänavu sügis oma näo. Õigupoolest oli ju kogu suvi sügiselik. Vaid poolteist nädalat sooja ja üliniisket ilma meile tänavu kingitigi.

Janek Pärn
Kelvin-Helmholtz pilvelained helkivatel ööpilvedel. Pilvepiir 2017 võidutöö

Ilmaportaal ilm.ee, ajakiri "Horisont", blogi „Ilm ja inimesed“ ja Riigi Ilmateenistus kuulutavad välja pilvejahi „Pilvepiir 2017“. Korraldajate sihiks on fotovõistlusega ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu.

Fotod peavad olema ilm.ee keskkonda üles laaditud 1. oktoobriks; töö maksimaalne suurus on 2000 × 2000 px ja maht 2 MB.

Võistlusele esitatavad videoklipid pilvedest peaksid olema laetud Youtube’i või Vimeo keskkonda ja link saadetud aadressile pilved@ilm.ee

Tingimustest ja auhindadest lähemalt: LINK

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Selle aasta juulis märgistati GPS-saatjaga pesitsusalal Soomes emane stepi-loorkull nimega Letto, kes on nüüd teel talvitusaladele Aafrikas. Kolmapäeval, 23. augustil ületas Letto Soome lahe ja jõudis õhtuks Lihula lähistele.

Tõenäoliselt rändab Letto Lääne-Aafrikasse mööda läänepoolset rändeteed Prantsusmaa ja Hispaania kaudu, mida on kahel varasemal aastal kasutanud ka teine Soomes saatjaga märgistatud emane stepi-loorkull Potku.

Stepi-loorkullide Letto ja Potku kohta saab täpsemalt lugeda ning rändekaarte vaadata Soome Loodusmuuseumi kodulehelt.

Fotod Arne Ader

Turteltuvi

Turteltuvi        Streptopelia turtur

Turteltuvid on ainsateks rändtuvideks, samas ka ohustatuim liik Euroopa põllumajandusmaastikus.

Hinnanguline pesitsejate arvukus meie looduses jääb tuhande ja kolme tuhande paari vahemikku, pesitsemast välditakse tiheda inimasustusega alasid. Vanalinnud tegelevad hetkel noorlindude kasvatamisega,asutades endid juba rändale. Järelkasvu pole turteltuvidel arvukalt – hauduti ju ainult kahte muna. Vaenlasi on aga turteltuvidel arvukalt.