august 2017

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Tabasalu matkarada on mõnusalt lühike kiirele linnast välja lahkujale, vaid natuke üle 3 km pikk. Siiski võib sellele maastikule julgelt minna ka oma loodussõbraliku väliskülalisega, kui aega vähe ja linnast väga kaugele ei jõua.

Tabasalu asub kohe Tallinna külje all ja on pealinnaga juba servast kokku kasvanud. Kogu kakumäe-Tabasalu vaheline madal mereala on erauid ja kortermaju täis ehitatud. Tabasalu matkarada on aga esimene võimalus jõuda mereni välja ülevalt, panga pealt. Kuna kogu tee on palistatud infotahvlitega, sobib see hästi ka väiksematele matkajatele, kes tahavad loodust tundma õppida. Maastik on samuti üsna lihtne, kui panga alla ei roni, kust rada tegelikult ka tagasi kulgeb. Lõpupoole on trepp, mis viib liivasele veepiirile.

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Suurkoovitajad niidetud põllul

Suurkoovitaja      Numenius arquata

Meie suurimate kurvitsaliste emaslinnud on juba kuu aega rändamas talvitusaladele. Praegu asutavad endid minekule isaslinnud, kes ongi emaslinnu lahkumisest saadik tegelenud tänavuste poegadega. Nad on meil väheaarvukad pesitsejad kuni neli tuhat paari. Sügisesi sadasesse küündivaid rändekogumeid kohtame Matsalus, Häädemeestel, Väikesel väinal, Sõrve säärel, aga ka Sangla poldril.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Pildi napsas Sapphiera, LK foorumist

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Kotkapojad on saanud kahe ja poole kuuseks.

Nõnda häälekalt see kalakerjamine käib. Noorpere toitjaks on jäänud eelmisest nädalast isaslind Ivo, aga ta saab kalastamisega suurepäraselt hakkama.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 22. augustil leidis linnuvaatleja Mariliis Paal Tartumaalt Lahe küla põllult Lääne- ja Põhja-Euroopasse harva eksiva stepi-pääsujooksuri (Glareola nordmanni).

Stepi-pääsujooksur. 22.08.2017, Lahe küla Tartumaa / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Pikanõmme-Majakivi rada saab alustada kahest otsast: kas Tallinna poolt tulles Kolga-Aabla poolt või sõites poolsaare Hara poolsele küljele ja alustades Virve küla lähedalt. Pikkus jääb mõlemat pidi loomulikult samaks, ca 4,5 km. Kogu kaheksakujulist rada läbides tuleb pikkuseks ca 6 km. Kulgeda saab trekkinguna ehk algus ja lõpp on ühildatav samasse kohta. Kaarti vaata loo lõpust.

Meie teekond sai alguse Pikanõmme poolt. Seal ei kulu palju, kui üles-alla liivastel küngastel männimetsa all kulgedes jõuab vaatetornini. Paraku enam vaatetorni ronida ei saa, sest see on liiga pehkinud. Kuid ka torni jalamilt on vaade rabale kõrge. 

Tartu Ülikool, Looduskaitsebioloogia töörühm
Foto Arne Ader

Mustikamännik

Lageraied parimates mustikametsades kaotavad saagi mitmekümneks aastaks

TÜ looduskaitsebioloogide vastsest uuringust selgub, et Eesti metsamajandus muudab oluliselt mustikametsade paiknemist maastikul. Nimelt kaovad raietega arumetsades head mustikakohad mitmekümneks aastaks, ent nende asemele on siirdesoode pikaajalise kuivendamise tulemusel tekkinud (märgalaelustiku arvelt) hulgaliselt keskpäraseid.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Geenide järgmisse põlvkonda jõudmise tõenäosust peaks suurendama ühel pesitsushooajal mitme pesakonna järglaste üleskasvatamine. Kuna ühe korraga liiga paljude poegade toitmine on vanalindudele üle jõu käiv, pesitsevad mitmed liigid pärast esimese pesakonna lennuvõimestumist uuesti.

Üheks selliseks korduvpesitsejaks on ka Eesti rahvuslinnuks valitud suitsupääsuke (Hirundo rustica), kellel viimased pojad lahkuvad pesast augusti lõpus või isegi septembris. Kas neil poegadel jääb aega enne Aafrika talvitamisaladele suundumist end piisavalt ette valmistada?

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

On viljalõikuse aeg

Päevased temperatuurid tõusid jätkuvalt 20 kraadini ja üle selle. Laupäeval mõõdeti 28,9 kraadi, mis jääb ainult ühe kümnendikkraadi võrra madalamaks eelmisel laupäeval registreeritud näidust.

Laupäevane paduvihm

Ka sel nädalal lõppes kõige kuumem päev tugeva äikesevihmavalinguga, mille jooksul ulatusid maksimaalsed tuuleiilid 17 m/s. Äikest esines ka neljapäeva õhtupoolikul.

Fotod Arne Ader

Põdrakärbes

Põdrakärbes      Lipoptena cervi

Põdrakärbeste nuhtlust nädalavahetusel veel marjametsades eriti polnud, aga põdraradade ja soolakute läheduses kiusajaid liikus.

Nukust väljunud kärbes kasutab koheselt oma tiibu, et lennata mõnele lähimale puhmale või madalamale põõsale, kuhu jääb „oma“ peremeeslooma passima. Esimene lend jääb paarikümne meetri kanti ning tegu ongi kehvade lendajatega.

Teada annab Tiit Kändler, www.teadus.ee

juht.mõte

Peame oma probleeme lahendama omaenda aru ja oskusega, viima neid kas teenitud lunastuseni või ärateenitud katastroofini ilma taevahäälte targa nõuta. Pealegi, kas seda nõu võetakski kuulda?

Ernst Öpik (1893 - 1985), eesti astronoom

suve.kool

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib aeg-ajalt silmata tutkast.

Tutkas (Calidris pugnax) on Eestis väga haruldaseks muutunud luhtade ja rannaniitude haudelind, kelle arvukuseks hinnati aastatel 2008-2012 vaid 10-30 paari.

Siiski on ta rändeperioodil aprillis-mais ja juulis-oktoobris rannikul ning ka sisemaa märgaladel kohati väga arvukas. Näiteks 12.05.2002 peatus Tartumaal Aardla poldril hinnanguliselt vähemalt 5000 tutkast.

Haversi rannas nähakse enamasti tutkaste väikseid salkasid, kuid näiteks 14.09.2006 vaadeldi seal 300 lindu.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Pühapäeval, 20. augustil alanud linnujahihooajal saabub Eestisse mitu tuhat jahituristi. Paraku osad neist ei hooli meie seadustest ega jahinduse heast tavast ning kasutavad keelatud jahivõtteid. Kuigi Eesti seadusandlus võimaldab tapatalgute korraldamist, siis kutsub Eesti Ornitoloogiaühing kõikidest hea tava rikkumistest teada andma Keskkonnainspektsioonile.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Naskali laht on üsna üksildane ja huvitav. Tapurla pool laiuvad üsna inimtühjad liivarannad, Juminda tipu poole liikudes kerkivad otse mere äärest savised rannikupangad, millelt puud tormiga vette langevad. Vaikseid lahesoppe, militaarehitisi ja kalurite paadilautreid leidub ka. See on paras koht südasuviseks kuumade ilmade rännakuks, sest igal hetkel saab end merre kasta, kui liiga palavaks on läinud. Lisaks jääb tee äärde seene- ja marjametsasid.