Pildi napsas Sappheira,LK foorumist
Keegi ei pea nälga kannatama. Vastu õhtut tuuakse kala noorele isaslinnule
Kalakotkas Pandion haliaetus
Emaslind Irma peaks teadma, kelle söömajärjekord peab tulema. Kotkapojad saavad enamuse ajast omavahel kenasti läbi ja kuigi nälg võib näpistada või domineerida tahtmine peale tulla vaadatakse õe – venna söömist rahuliku toidumangumise häälitsusega pealt.
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Hõbepajud Jõgeva veskijärve kaldal
Eelmisel nädalal alanud südasuvine soojus jätkus ja keskmine õhutemperatuur püsis 17...19 kraadi piires. Esmaspäeval ja teisipäeval tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid 24 kraadini.
Õitsev humal mägimännil
Nädala teiseks pooleks muutus tuul tugevaks ja päevasooja jäi vähemaks. Laupäeval ja pühapäeval küündisid maksimaalsed termomeetrinäidud õhus ainult mõne kümnendik-kraadi võrra 20 kraadist kõrgemale, kuid ööd olid endiselt soojad.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Erinevate uuringute põhjal on vareslased, tihaslased, puukoristajad, käbliklased ja papagoid arvatud lindude seast ühtedeks nutikamateks. Nemad suudavad uudsete oludega suhteliselt kiiresti kohaneda ning õppida nii teiste kui ka enda käitumisest. Ülejäänud linnuliikide vaimsete võimete kohta on teadmised kasinad, kuid pidevalt täienevad. Näiteks on selgunud, et ka näiliselt lihtsameelse liigi isendid õpivad elu jooksul nii mõndagi.
Pildistas Olav Parkson
Kanakulli noorlind Harku järve kandis
Läänemaal Riguldi külas asuv Haversi rand on Mandri-Eesti parimaid kahlajate ehk madalas vees kahlates toituvate kurvitsaliste vaatlemise paiku. Augustis saavad kõik pilgu Haversi randa heita veebikaamera vahendusel.
Loe ka: Haversi ranna kahlajaid saab nüüd ka veebikaamera vahendusel uudistada.
Haversi rannas peatuvate kahlajate tutvustamist alustame soorüdist (Calidris alpina), ainsast Eestis pesitsevast ning rändeajal kõige arvukamast rüdiliigist. Eestis kohtab soorüdi kahte alamliiki – niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja tundrarüdi (Calidris alpina alpina).
Fotod Arne Ader
Ujuv penikeel
Ujuv penikeel Potamogeton natans
Penikeelte liike on meie looduses kaheksateist, aga paljud on omavahel äärmiselt sarnased (allpool mõned fotod lisaks).
Kõige levinum ja tavalisem, ujuv penikeel on mitmeaastane ja ühekojaline veetaim. Suurtes kogumites märgatavana pole raskusi vähenõudliku taime äratundmisega. Vee omaduste suhtes ollakse leplikud, taludes isegi ajutist kuivale jäämist.
Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com
Põhja-Kõrvemaa oli eelmisel sajandil kaua enamuse meie jaoks suletud ja võib juhtuda, et tulevikus on see jälle osaliselt militaartegevuste pärast kinni, kuid praegu saab igaüks sellel jääajamaastikul uidata ja segama ei tule isegi autod. Jussi järvede kant on üks vähestest kohtadest, kuhu autoga ei pääse ja sellepärast on voorte vahele tekkinud jääaja-järgsete järvede kallastel alati vaikus.
Jussi järvedeni saab Koersilla parklast. Auto saab jätta sinna, Soodla jõe äärde parklasse (koordinaadid allpool). Tegemist on parajalt pika poolepäevase matkaga, isegi piknik mahub sisse. Kogu rada on hästi märgistatud, seega lihtne jälgida.
VIDEO salvestas Fleur, LK foorumist
Eilsega võrreldes on Haversis veetase kerkinud viieteistkümne sentimeetri võrra, üleeilsega koguni kolmkümmend sentimeetrit – kaamera seisab „jalad vees“.
Linnud tegutsevad kaamera ümbruses. Liikide tutvustamisega, keda näha alustab Margus Ots esmaspäevast.
Tormihoiatus lubab veel kõrgemat veeseisu ja seega peame kaamera eemaldama.
Videod salvestas Liz, LK foorumist
Pidid ja leidmise lugu Merike Hiibus
Millist kosti külalisele pakkuda
Leidsin 1.augustil Tiskres, mõned meetrid merest, rannaniidu ja Tiskre oja vahelise jalgraja servast väikese laigulise karvase palli.
Esiotsa arvasin, et keegi on kaotanud mingi karvase ripatsi, aga lähemal uurimisel selgus, et see elusolend väriseb ja tema kasukas on halli-valgekirju.
Kuna ta eest ära ei jooksnud, siis võtsin ta pihku ja tõin koju.
Niidu-uruhiir
Merike palus arvamust meie terioloogia seltsist, tõenäoliselt on tegu osaliselt albiino niidu-uruhiirega.
Foto Arne Ader
Toomingas
Harilik toomingas Padus avium
Valgetest ja tugevalõhnalistest, õiekobaratest on küpsenud mustad marjad osa lehti on värvunud punakateks - aeg justkui lendaks…
Toominga mustad luuviljad paistavad väikeste ploomidena ning viljalihagi on neil söödav: hapukas, üpris suure C-vitamiini sisaldusega, aga kõhtu kinnistava toimega. Mõnele sellised, tugevalt parkaineid sisaldavad nö suu tummiseks tegevad viljad isegi mekivad.
Foto Arne Ader
Tedrekana
Uus kaamera. Kaadri keskel on näha soolak, mille pärast loomad seal üldse käivad. Sügise edenedes ootame kaamera ette aina rohkem metskitsi, kuna sügise teisel poolel hakkavad jälle talvekarjad kogunema. Paik põllu ja metsa piiril on üks kitsede meeliskohti.
Tekst: Helen Arusoo
Kaamerapaika haldab Lembitu Jahimeeste Selts ja Priit Vahtramäe
Kaamera tehnika eest hoolitseb Omar Neiland
Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet
Toetab KIK
.videoCentered { width: 100%; margin-left: auto; margin-right: auto; display: block }
if(Hls.isSupported()) { var video = document.getElementById('video'); var hls = new Hls(); hls.loadSource('http://tv.eenet.ee/hls/metskits.m3u8'); hls.attachMedia(video); hls.on(Hls.Events.MANIFEST_PARSED,function() { video.play(); }); }
Striim mobiilsetel seadmetel: iPhone, iPad; Android, VLC
Metskitse kaamera asub Viljandimaal Lembitu jahimeeste seltsi maadel, kust näeb lisaks kabrale ka teisi loomi liikumas, kindlasti põtru ja metssigu. Kaamerasilm on suunatud metsa ja põllu piirile. Sellised piirialad on metskitse meelispaigad.
Metskitsekaamera paigutasime soolaku juurde, kus avaneb vaade metsloomadele spetsiaalselt rajatud söödapõllule, mille suurus on ca 2 hektarit. Vasakul kasvab köömen ja paremal oli külvatud raspi ja kaspasegu Põdra Diana. Viimane on mõeldud põtradele ja kitsedele ning teine pool ehk köömnepõld sigadele. Paraku hävis kapsas taimehaiguse tagajärjel ning nüüd on seal esilekerkinud "umbrohi", millest enamuse moodustab põldkannike.
Kitsi näeme kaameras vaid päevasel ajal, kuna kaamera töötab päikesepaneelide toel, mille jõust pikkade sügisööde valgustamiseks ei piisa. Õnneks liiguvad kabrad peamiselt päeva ajal ka ringi. Kui nüüd lähiajal külmetab, on kitsed kindlasti kaamera ette varmamad ilmuma ja põllult nosimist otsima.
Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee
Läänemaal Riguldi külas asuv Haversi rand on Mandri-Eesti parimaid kahlajate ehk madalas vees kahlates toituvate kurvitsaliste vaatlemise paiku. Augustis saavad kõik pilgu Haversi randa heita veebikaamera vahendusel.
http://tv.eenet.ee/kopratamm.html
Sügisene aktiivsem kahlajaränne algab juba juuli keskpaigas ja kestab kuni oktoobrini. Kevadel on parim aeg kahlajate vaatlemiseks mai keskpaigast juuni alguseni.
Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com
Kakerdaja raba läbib üks mõnus mitme kilomeetri pikkune laudtee, kuid algusesse tagasi saamine mõnda teist teed pidi on keeruline. Kevadel, hilissügisel ja vähese lumega talvel võib proovida seda lühemat tiiru, suvel pika rohu ja sääskede-puukidega on see ebamugavam. Paljude poolt Eesti ilusaimaks kuulutatud rabarada kulgeb kunagise Noku talu aseme juurest Kakerdaja (või Kakerdi) järveni, jätkub kaarena ümber järve rabasaareni, mis võis olla hiiekoht ja lõpeb Mõnuvere pool männimetsa all.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
