september 2017

Sookured ja valgepõsk-lagled

Kirjutas, pildistas ja video salvestas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Neljapäeval paigutasime veebikaamera Sassi poolsaarel taaskord uude paika ja õhtul võiski näha kuidas paarkümmend minutit peale seitset vaid kümnekonna minuti jooksul lendas mere kohal kaamera eest läbi tuhandeid sookurgi. Küllap täna juhtub sama, pole ju sookurgede ränne veel lõppenud on hoopis tippaeg, mis võib rändeks soodsate ilmadega aga kiirelt läbi saada.

lagled

Matsalu lahe piirkond on lisaks sookurgedele ka Eesti tähtsamaid hanede ja laglede, eriti aga valgepõsk-laglede, läbirände ning peatuspaik.

Aasta looma luulekonkurss ootab taas osalejaid Aasta Loom R, 29.09.2017 - 20.13
Sisu

kitsetall

Foto: Tarmo Mikussaar

 

"MÄRKA MIND! - 2017"

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ootab kõiki huvilisi osalema fotokonkursil "Märka mind!" - 2017

Peep Loorits, "saarmas udus" - VVV Fotokonkurss 2016 peaauhind.

Peep Loorits, "saarmas udus" - VVV Fotokonkurss 2016 peaauhind.

VVV FOTOKONKURSS "MÄRKA MIND! - 2017"- tähtaeg 01. oktoober 2017

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ootab kõiki huvilisi osalema fotokonkursil "Märka mind!"-2017

Osaleda saab kolmes vanuseklassis:

Kuni 11 aastased
12-16 aastased
17 aastased ja vanemad

Kabli linnujaamas leiti Eestile uus kiililiik - lõunakõrsik

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eelmise nädala reedest kuni kolmapäevani (22.-27. september) kestnud idakaarte tuuled ja soe ilm tõid Pärnumaale Kabli linnujaama seninägematu kiilide rände. Kuue päeva jooksul korjati linnujaama tööd juhtiva Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialisti Jaak Tammekännu eestvedamisel suurest, lindude rõngastamiseks ülesse seatud mõrdpüünisest välja üle 15000 kiililise, kellest valdav osa olid must-loigukiilid (Sympetrum danae).

Üllatuslikult leidis aga Jaak Tammekänd teisipäeval, 26. septembril mõrda sattunud kiilide hulgast Eestile uue kiililiigi – lõunakõrsiku (Lestes barbarus). Teine isend sattus mõrda kolmapäeval, 27. septembril. Uue liigi määrangu kinnitas fotode põhjal ka kiililiste ekspert Mati Martin.

Pähklihuvilistele

Fotod Arne Ader

Sarapik. Otepää kõrgustik

Sarapik. Otepää kõrgustik

 

Harilik sarapuu        Corylus avellana

 

Sarapuupähkled annab korjata ja neid ikka on. Suisa külluslikud pähkliaastad korduvad kolme kuni viie aastaste vaheaegade järel.

Põhja-Eestis sarapuuks ja Lõuna-Eestis pähklipuuks kutsutu võib kasvada isegi kümnetüvelisena: püstine, hästiharunev ja kõrgeks kasvav põõsas, harvemini suisa puu Kasvab hästi lubjarikastel muldadel: Lääne-, Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti, samuti Pandivere kõrgustiku sega- või lehtpuu alusmetsarindes.

Linnuvaatluspäevadel saame jälgida aktiivset sügisrännet

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub eeloleval nädalavahetusel kõiki loodushuvilisi lindude sügisrännet jälgima ja oma linnuvaatlustest teada andma.

30. septembril ja 1. oktoobril toimuvad ligi 40 riigis üle Euroopa traditsioonilised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch 2017, mille eesmärk on pöörata tähelepanu lindude sügisrändele ajal, mil see on haripunktis.

Linnurände tippaeg on Eestis septembri teises pooles ja oktoobri esimesel nädalal, mil meilt lendab läbi miljoneid linde, kes suunduvad Euroopa lõunaossa või Aafrikasse talvitama. Varasematel oktoobrialguse linnuvaatluspäevadel on Eestis loetud kokku sadu tuhandeid linde enam kui 150 liigist ja ilmselt on samasugust tulemust oodata ka tänavu.

Eesti džungel

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Varasügisene Poruni põlismets Ida-Virumaal meenutab sedavõrd troopilist vihmametsa, et tahes-tahtmata meenub tuntud džungliteemaline eesti lastesalm ja pilk käib vinks-vonks üle õla, et kas kuskil ei luura kahvleid ning heausklikke vanderselle pistvad krokodillid.

Kodukootud džunglis elevandijumbu Bumbut ei kohta

Harilaiu matkarada - tundeline teekond lääneserva

Lugu Kaido Einama, www.reisijutud.com
Pildid: Evelin L., Vello Kima

Kiipsaare nurk. Foto: (CC) Evelin L. / Wikipedia

Nii põhja kui saab, võib minna mõõda Purekkari säärt, aga (peaaegu) nii läände kui võimalik Kiipsaare nukki pidi. Harilaiu matkarada on nagu Vilsandi suure maa peaproov. Pole vaja läbi mere autokastis või kajakiga saarele minna, merest küll saarena 1000–2000 aastat tagasi kerkinud maatükk on nüüd kindlalt ühenduses Eesti suurima saarega.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.