september 2017

Kristel Vilbaste küsitleb, vastab Pille Tammur

… ja veel, vett on rabad täis ehk võimalusel võtta kaasa pikad kummikud.

Harilik jõhvikas        Oxycoccus palustris

Jõhvika kasvukohtades - siirdesoodes ja rabaveertes on avarust, rahu, samuti müstilist varasügis vaikust...

Vaatlema jõhvika roomavat ja peenevarrelisest kääbuspõõsast ehk puhmast. Isegi taime nimi tuleneb marja, taimevarrega ühendava jõhvi järgi - jõhvikas.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Vööt-lehelind (Phylloscopus inornatus) tabati Eestis esimest korda 13.10.1974 Pärnumaal Kabli linnurõngastusjaamas. Kuna 1970-ndatel koguti kõikide Eesti esmasleidude eksemplarid tõestusmaterjaliks, säilitatakse sellegi linnu nahka Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogus. Järgmise aasta sügisel püüti Kabli linnujaamas juba viis vööt-lehelindu, kellest ühe topist võis kuni 2012. aastani vaadata Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi ekspositsioonis.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Hele-villkäpa röövik sarapuul

Nädal oli sajune, esines äikest. Vihmata jäi ainult pühapäev, kuid siis oli kuni lõunani paks udu, mis kõik märjana hoidis. Nädala sajusummaks kogunes siin kandis 35-41 mm, mis on enam kui pool kogu septembrikuu tavapärasest sajukogusest.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 1...6 kraadi võrra normist kõrgemana. Pilves taevaga olid ööd soojad ja nädala minimaalseks õhutemperatuuriks jäi 7,7 kraadi. Päevased temperatuurid tõusid esmaspäevast kolmapäevani 18...20 kraadini, neljapäevast pühapäevani 14...17 kraadini.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Esimestel elunädalatel on kogenematud noorlinnud kergeks saagiks kiskjatele, samuti on kesised nende teadmised toitumisvõimalustest, mistõttu nad püsivad pesapaiga lähistel.

Sarnaselt paljude teiste põllumajandusmaastiku lindudele on turteltuvide (Streptopelia turtur) arvukus kogu Euroopas ja ka Eestis kiiresti kahanenud: aastatel 1980 – 2013 langes Euroopas liigi arvukus 78%, sealhulgas Suurbritannias vahemikus 1970 – 2012 lausa 96%.

Languse põhjuseks peetakse intensiivse maaharimise tulemusena kahanenud toidubaasi – monokultuuride kasvatamisega seoses vähenesid turteltuvidele sobilikud mitmekesise seemnevalikuga toitumisalad.

Kutsujaks Heiko Kruusi, festivali loodusfoto päeva korraldaja

Foto Nick Upton (UK)

Koprad Inglismaa loodusesse…

Juba viieteistkümnendat sügist on kombeks, et loodusfilmide tegijad ja loodusfotohuvilised kogunevad Lihulasse

Matsalu Loodusfilmide festivalile, kus laupäev on traditsiooniliselt loodusfoto päev.

Tänavusel loodusfotopäeval räägivad oma tegemistest Jarek Jõepera ja Ingmar Muusikus.

Loodusfotograafiat ja -filmi ühendavad Lõuna-Eesti loodusfoto professorite Arne Aderi ja Urmas Tartese ning festivali

žürii liikme, Inglismaalt kohale tulnud Nicholas Upton´i ettekannet.

Kogu festivali aja on vaadata mitu loodusfotonäitust. Pärast fotopäeva lõppu saab vaadata festivali võidufilmi.

Täpsem kava laupäeval 23.septembril k.a.

10.15 Arne Ader ja Urmas Tartes

Pilt ja helipilt.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Õhtuvalgus. Matsalu

Matsalu looduse 60. kaitsmisaastat tähistatakse 21. septembril Penijõe mõisas toimuva juubeliüritusega „Matsalu jäljed filmikunstis“.

Tänavu täitub 60 aastat ajast, mil moodustati Matsalu rahvuspargi eelkäija Matsalu riiklik looduskaitseala. Aastapäeva tähistatakse Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festivali raames toimuva juubeliüritusega, kuhu on oodatud kõik endised ja praegused Matsalu rahvuspargiga seotud tegutsejad, teadlased ja teised loodushuvilised. Penijõe filmiõhtul saab näha vanu filme Matsalu loodusest ning kuulda filmitegijate ja endiste looduskaitsetöötajate kommentaare Matsaluga seotud kogemustest.

Pesitsusaja kokkuvõte Urmas Sellis, Eesti Ornitoloogiaühing

Nagu must-toonekure pesaelu jälgijad juba hästi teavad, olid pesitsustulemused kahes jälgitavas pesas erinevad. Lätis seni edukalt poegi kasvatanud pesas pesitsemine ei õnnestunud. Võimalik, et kevadel põgusalt kohal olnud emaslind polnud see, kes varem siin pesitses ja hiljem tulnud kohaliku isaslinnuga nad pesitsuspaari ei moodustanud. Nii saimegi näha, kuidas üksik isaslind pesa ehitab ja seda regulaarselt külastab. Nagu Läti kolleeg  Maris Strazds kirjutab, käis pesal mitu emaslindu, aga ükski ei jäänud pidama. Need võisid olla läbirändavad isendid (Eestist?), kes väikse rändepeatuse sellel pesal tegid. Mõned neist jõudsid ilmselt ka pesitsemiseks liiga hilja kohale. Korra sattusid pesale ka kolm toonekurge ühel ajal.

Foto Arne Ader

Sookurgede rändeparv

Sookurg       Grus grus

Seoses sookurgede rändekaamera paigaldamisega tahaks soovitada vaatajatele ja lugejatele: LINK

Loodusfilmide vanameistri Rein Marani juba kolmekümne viie aasta eest valminud haruldast filmi „Sookured“ (Eesti Telefilm 1982): LINK

Pildid saatis Aita Raud

Pildistatud: 17. septembril Pärnus Riia mnt-l Alevi kalmistu ja Selveri autoparkla linnapoolses nurgas

Vääveltorik ehk väävlik         Laetiporus sulphureus

Kaunist väävlikku võime märgata kasvamas, vanadel tammedel või hõberemmelgatel, kas puude tüvedel või ka jämedamatel okstel. Teistel lehtpuudel leiab vääveltorikut üpris harva. Linnaparkides, maanteede alleedel või üksikutel vanematel puudel kohtame neid juba alates juunikuu teisest poolest.