september 2017

Pildistas Kaja Kübar

Mändidel ladvad kuivanud, vesi lahesoppides neoonroheline….

Kormoran ehk karbas      Phalacrocorax carbo

Merel tavaline vaatepilt, aga kormorane kohtab ka sisevetel. Söögipoolisega neil üle kolmekümne meetri sukelduvatel lindudel järvedel pole kuni söömapoolist ehk kalu jätkub.

Eesti Loodusmuuseum annab teada, www.loodusmuuseum.ee

15.-24. septembril on Eesti Loodusmuuseumi hoovis avatud sügisene seenenäitus, mis sel korral kannab juubelihõngulist järjekorranumbrit 55. Kümme päeva kestval väljapanekul on eksponeeritud nii söödavad, mittesöödavad, tinglikult söödavad kui ka mürgised seeneliigid.

Tutvustab Tiit Hunt, www.rmk.ee
Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet

  if(Hls.isSupported()) { var video = document.getElementById('video'); var hls = new Hls(); hls.loadSource('http://tv.eenet.ee/hls/kopratamm.m3u8'); hls.attachMedia(video); hls.on(Hls.Events.MANIFEST_PARSED,function() { video.play(); }); }

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Stepiviu. 11.09.2017, Suur-Nõmmküla, Läänemaa / foto: Valeri Štšerbatõh (elurikkus.ut.ee)

Eile, 11. septembril märkasid linnuvaatlejad Renno Nellis ja Valeri Štšerbatõh Läänemaal Suur-Nõmmkülas Eestisse harva eksivat stepiviud (Buteo rufinus).

Hiite auhind – „Talveunne valmistuv Vana-Vigala ohvrihiis“, autor Asse Sauga

Vana-Vigala hiis
Eesti, Läänemaa, Vigala kihelkond, Vana-Vigala (Rapla maakond, Vigala vald)

Algab Hiite kuvavõistlus 2017, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest

pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma.

Tänavu kümnendat korda toimuva rahvusvahelise võistluse teema on looduslikud (mitte

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Ilmselt on paljud metsas, aga ka linnade rohealadel viibides kuulnud puude latvade kohal omapäraseid „glip-glip“-häälitsusi: linnuvaatlejad on tähele pannud, et sel aastal on liikvel tavapärasest rohkem käbilinde.

Põhjuseid, miks käbilinnud sel aastal rohkete salkadena rändavad, võib olla mitu, kuid teada on, et sõltuvalt oma põhitoidu – okaspuude seemnete – hulgast võtavad käbilinnud sageli ette suuremaid invasioonirändeid, liikudes nende käigus käbivaestelt aladelt käbirohkematele aladele. Ka Eestis näib sel aastal käbide rohkuse poolest hea aasta olevat.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Läbi võrkaia kasvanud kõrvits

Nädala esimene pool oli vahelduvalt pilves, jahe ja väga tuuline. Iiliti ulatus tuule kiirus 12-14 m/s. Kuigi päeval tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid 15-16 kraadini, tundus õues liikudes ilm väga külmana ja sundis varjulist kohta otsima.

Kolmapäeva varahommikul langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeval 3,6 kraadini, rohul registreeriti öökülma (Jõgeva ilmajaama juures -1,4 °C). Aedades öökülmakahjustusi märgata ei olnud.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lennuvõimelisteks kasvamine on keerukas füsioloogiline protsess, mille puhul üldise, lihtsalt seletatava seaduspära kohaselt tagab paremad ellujäämisvõimalused ja suurema sigimisedu kiirem optimaalse kasvu saavutamine. Kui kirjeldatud seaduspära alati kehtiks, peaks kõikide organismide seas olema valdav võimalikult kiire kasvamisstrateegia. Ometi leidub looduses erinevaid kasvamise strateegiaid ja seda isegi ühe liigi isendite seas. Kuidas on see võimalik?

Möödunud aasta võidutööd

Kaklus toidu pärast. Foto Fee-Marlen Mägi 

.

Näljased väikesed. Foto Karl Adami.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ootab kõiki huvilisi osalema fotokonkursil "Märka mind!"-2017.

Tähtaeg 01. oktoober 2017

Osaleda saab kolmes vanuseklassis:

Kuni 11 aastased
12-16 aastased
17 aastased ja vanemad

Tekst ja fotod: Urmas Tartes

Limaseened on organismid, kelleta ei saa läbi seeneaeg. Nagu nimi ütleb on neis midagi seenelaadset, sest nad paljunevad eostega nagu tõelised seened.

Samas on mükoloogid nad üksmeelselt seente hulgast välja arvanud ja kutsuvad nüüd neid hoopis limakuteks. Olgu nimega kuidas on, vaatamata süstemaatilisele segadusele jätkavad paljud mükoloogid limaseente uurimist, sest tegemist on hästi põnevate organismidega.

Fotod Arne Ader

Kasepuravikud

Kasepuravik        Leccinum scabrum

Täna tutvustatavate seente välimus on üpris sarnane. Nii kasepuravikke, kui valgeid puravike saab värskelt pannile panna, aga kulinaarset hõrgutist neist ei saa. Viimasena tutvustatav kirju puravik võib olenevalt valmistajast pakkuda juba maitseelamust.

Meie kõige tavalisemad puravikud ongi kasepuravikud ja neid võib vahel suisa massiliselt esineda. Kasvukohtadeks nii leht-, kui segametsad, puisniidud, aga ka võsastikes või parkides, kuid ikka vaid kaskede all.

Video saatis Ervin Ausman

Fotod Arne Ader

Kohtumine metsisega Lahemaa metsas

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

Miks „hull metsis“ ja nii ongi kutsutud tavapäratu käitumisega linde, kes inimtegevusest eemale hoiavad, kuid vahel tullakse koguni asulatesse ning ollakse metsas päris ähvardava käitumisega (mida telefonivideost näha võime).

Hiiumaal kohati metsisekuke sarnast käitumist 1938. aastal, mandril 1961. ja „hullu“ metsisekana 1964. aastal. Hullude isas- ja emaslindude hinnanguline suhe on umbes 2:1 ja sellise käitumisega linde kohatakse aastas kuni kümmekond.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Ilumetsa meteoriidikraatrid avastati alles 1938. aastal, aga need olid juba varem rahvale teada Põrguhaua nime all. Meteoriidi enda ainet pole leitud, kuid pinnaseproovid vihjavad siiski üsna kindlalt taevase keha kokkupõrkele.

Matkaja jaoks on meteoriidikraatrini tehtud kõik, mis matkaraja puhul võimalik. Lifti kraatrisse ainult veel pole. Parklast algab lai laudtee, mida saab nii lapsevankri kui ratastooliga lõpuni läbida. Teed palistavad puuskulptuurid, raja esimeses pooles asub matkaonn, kus võib näha näitust meteoriidist ja infostend. Majake pole küll mõeldud ööbimiseks, aga hädavariandina on seal võimalik end öösel isegi külili visata.

Fotod Arne Ader

Haavapuravik

Haavapuravik ehk punapuravik või punapea     Leccinum aurantiacum

Alustuseks tuleb kohe öelda, et tegu on maru heade puravikega, mida võib koheselt pannile lõikuda, seenesuppi valmistada, šnitslina praadida, marineerida samuti kuivatada. Puravike „kuldaeg“ meie metsades kestab. Punase kübaraga puravikke leiab kuu lõpuni.

Foto Arne Ader

Hiireviu kasel

Hea aialinnuvaatleja!