september 2017

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Hele-villkäpa röövik sarapuul

Nädal oli sajune, esines äikest. Vihmata jäi ainult pühapäev, kuid siis oli kuni lõunani paks udu, mis kõik märjana hoidis. Nädala sajusummaks kogunes siin kandis 35-41 mm, mis on enam kui pool kogu septembrikuu tavapärasest sajukogusest.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 1...6 kraadi võrra normist kõrgemana. Pilves taevaga olid ööd soojad ja nädala minimaalseks õhutemperatuuriks jäi 7,7 kraadi. Päevased temperatuurid tõusid esmaspäevast kolmapäevani 18...20 kraadini, neljapäevast pühapäevani 14...17 kraadini.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Esimestel elunädalatel on kogenematud noorlinnud kergeks saagiks kiskjatele, samuti on kesised nende teadmised toitumisvõimalustest, mistõttu nad püsivad pesapaiga lähistel.

Sarnaselt paljude teiste põllumajandusmaastiku lindudele on turteltuvide (Streptopelia turtur) arvukus kogu Euroopas ja ka Eestis kiiresti kahanenud: aastatel 1980 – 2013 langes Euroopas liigi arvukus 78%, sealhulgas Suurbritannias vahemikus 1970 – 2012 lausa 96%.

Languse põhjuseks peetakse intensiivse maaharimise tulemusena kahanenud toidubaasi – monokultuuride kasvatamisega seoses vähenesid turteltuvidele sobilikud mitmekesise seemnevalikuga toitumisalad.

Kutsujaks Heiko Kruusi, festivali loodusfoto päeva korraldaja

Foto Nick Upton (UK)

Koprad Inglismaa loodusesse…

Juba viieteistkümnendat sügist on kombeks, et loodusfilmide tegijad ja loodusfotohuvilised kogunevad Lihulasse

Matsalu Loodusfilmide festivalile, kus laupäev on traditsiooniliselt loodusfoto päev.

Tänavusel loodusfotopäeval räägivad oma tegemistest Jarek Jõepera ja Ingmar Muusikus.

Loodusfotograafiat ja -filmi ühendavad Lõuna-Eesti loodusfoto professorite Arne Aderi ja Urmas Tartese ning festivali

žürii liikme, Inglismaalt kohale tulnud Nicholas Upton´i ettekannet.

Kogu festivali aja on vaadata mitu loodusfotonäitust. Pärast fotopäeva lõppu saab vaadata festivali võidufilmi.

Täpsem kava laupäeval 23.septembril k.a.

10.15 Arne Ader ja Urmas Tartes

Pilt ja helipilt.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Õhtuvalgus. Matsalu

Matsalu looduse 60. kaitsmisaastat tähistatakse 21. septembril Penijõe mõisas toimuva juubeliüritusega „Matsalu jäljed filmikunstis“.

Tänavu täitub 60 aastat ajast, mil moodustati Matsalu rahvuspargi eelkäija Matsalu riiklik looduskaitseala. Aastapäeva tähistatakse Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festivali raames toimuva juubeliüritusega, kuhu on oodatud kõik endised ja praegused Matsalu rahvuspargiga seotud tegutsejad, teadlased ja teised loodushuvilised. Penijõe filmiõhtul saab näha vanu filme Matsalu loodusest ning kuulda filmitegijate ja endiste looduskaitsetöötajate kommentaare Matsaluga seotud kogemustest.

Pesitsusaja kokkuvõte Urmas Sellis, Eesti Ornitoloogiaühing

Nagu must-toonekure pesaelu jälgijad juba hästi teavad, olid pesitsustulemused kahes jälgitavas pesas erinevad. Lätis seni edukalt poegi kasvatanud pesas pesitsemine ei õnnestunud. Võimalik, et kevadel põgusalt kohal olnud emaslind polnud see, kes varem siin pesitses ja hiljem tulnud kohaliku isaslinnuga nad pesitsuspaari ei moodustanud. Nii saimegi näha, kuidas üksik isaslind pesa ehitab ja seda regulaarselt külastab. Nagu Läti kolleeg  Maris Strazds kirjutab, käis pesal mitu emaslindu, aga ükski ei jäänud pidama. Need võisid olla läbirändavad isendid (Eestist?), kes väikse rändepeatuse sellel pesal tegid. Mõned neist jõudsid ilmselt ka pesitsemiseks liiga hilja kohale. Korra sattusid pesale ka kolm toonekurge ühel ajal.

Foto Arne Ader

Sookurgede rändeparv

Sookurg       Grus grus

Seoses sookurgede rändekaamera paigaldamisega tahaks soovitada vaatajatele ja lugejatele: LINK

Loodusfilmide vanameistri Rein Marani juba kolmekümne viie aasta eest valminud haruldast filmi „Sookured“ (Eesti Telefilm 1982): LINK

Pildid saatis Aita Raud

Pildistatud: 17. septembril Pärnus Riia mnt-l Alevi kalmistu ja Selveri autoparkla linnapoolses nurgas

Vääveltorik ehk väävlik         Laetiporus sulphureus

Kaunist väävlikku võime märgata kasvamas, vanadel tammedel või hõberemmelgatel, kas puude tüvedel või ka jämedamatel okstel. Teistel lehtpuudel leiab vääveltorikut üpris harva. Linnaparkides, maanteede alleedel või üksikutel vanematel puudel kohtame neid juba alates juunikuu teisest poolest.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Mukri rabast pole paljud midagi kuulnudki. Kuid 2017. aasta suvel, kui seal sai valmis uus kõrge vaatetorn, hakkas rahvast saabuma murdu. Kohalikud parklad raja alguses, aga eriti raja keskel, kust viib kõige lühem laudteejupp vaatetornini, olid autodest ummistunud. Kitsas sirge tee läbi soo on servadest hakanud ära vajuma tihedast liiklusest, aga tegelikult saab kõige paremini parkida raja lõpus, kus on kuivkäimla, lõkkeplats ja isegi väike katusealune lauakesega.

Time-lapse video pani kokku Omar Neiland

Eilse päeva ülevaade

Sookurg       Grus grus

Eile päeva teisel poolel jõudsid Lääne-Eestisse sookurgede esimene suurem rändelaine Soomest. Loodetool soosis rändureid ja veebikaamera vahendusel oli massilist ülelendu näha kella poole seitsmest kuni pimedani. Kaamera vaatevälja, aga juba pimedas jäi ööbima vähemalt paarsada sookurge, hommikul lahkuti enne päikese tõusu. Ööbima jäädakse madalasse kaldavette, et kõikvõimalikke häirijaid vältida. Juba üleeilsest on veetase umbes kolmkümmend sentimeetrit tavapärasest kõrgem.

Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste

Pärnaõied

Tänavune suvi sai otsa ilma algamatagi. Ja kuigi ikka hellitasime lootust, et see hakkab lihtsalt kaks nädalat hiljem, sai soe suve põuest enne otsa. Aga kaks nädalat hiljem tulid kärbseseened, mida on ikkagi üllatavalt vähe ja kaks nädalat hiljem aeti herilased pesadest välja ja ka neidki on üllatavalt vähe. Palju on vaid nälkjaid ja palju on ka pihlakaid, samas napib tammetõrusid.

EOÜ annab teada, www.eoy.ee

Foto Kaarel Kaisel

Kassikakk

Kutsume kõiki huvilisi 29. sept - 1. okt Valgamaale Soontaga kaitsealal ja selle ümbruses toimuvale kassikaku otsimise talgutele. Talgute käigus püütakse üles leida ka Põru must-toonekure pesa ja Soontaga kanakulli. Talgutel osalemine on prii, talgulisi ootame appi mitmekümne ringis. Talgute lõpus toimub ühine EuroBirdwatch2017, mille käigus pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid. Talgud toimuvad EOÜ mälumängusarja ühe väljundina.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Rändele on lahkunud nii isaslind Ivo, kui noor arvatavalt kotkatüdruk Daisi. Kahel päeval ei suutnud päikesepaneelid veebikaamera süsteemi energiaga varustada, seega toimus minek, kas esmaspäeval või teisipäeval. Kesknädalast, kui kaamera tööle hakkas oli lootust, et äkki tuleb pesa külastama isaslind – nii on sageli juhtunud. Eilne tormipäev hajutas viimase kohtumise võimaluse.

Mobiilifoto saatis Sten Arrak

Autokatusel peesitavat lauluritsikat oli mugav pildistada

Harilik lauluritsikas       Tettigonia cantans

Eesti mandriosas pole lauluritsikat kellegagi segi ajada – ainult nemad alustavad oma kontserdiga hämaras ja isasritsikate laulu jätkub varaste hommikutundideni.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Vikipeedia

Turteltuvi       Streptopelia turtu

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja postkaardi joonistamise konkursi, mis on pühendatud tänavustele aasta lindudele – turteltuvidele. Konkursile on oodatud osalema kõik väikesed ja suured joonistajad ja maalijad. Parimad tööd pannakse näitusele ja trükitakse ka postkaardid.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Vaatamata külma kevade tõttu veidi hilisemaks nihkunud pesitsemisele oli valge-toonekurgedel siiski hea pesitsusaasta.

12. septembri seisuga oli valge-toonekure pesapaikade kaardirakenduse

kaudu selle aasta kohta andmebaasi kantud 386 pesa andmed, millest 208 pesa kohta ka täpsed andmed pesitsustulemuste kohta.

2017. aastal kasvas Eestis valge-toonekure pesades lennuvõimeliseks keskmiselt 2,12 poega. Edukalt pesitsenud paaridel, kellel kasvas lennuvõimeliseks vähemalt 1 poeg, lennuvõimestus keskmiselt 2,38 poega.