september 2017

Pildi napsas Jenny, LK foorumist

Video salvestas Mogga, LK foorumist

Sünnipäevakingitus

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Varasügis hakkab sinnamaale tüürima, et päikest jääb vähemaks ning eile kaamerasüsteem ei töötanud üldse.

Pesale on jäänud suurem kotkapoeg (usutavasti tüdruk), kelle LK foorumi liikmed kutsuvad Daisi´ks ja nüüdseks üksikhooldajast, isaslind Ivost.

Kotkapojad koorusid 7. ja 8. juunil, seega olema olnud kolm kuud tunnistajateks pesal toimuvast.

Kirjutas Milvi Kapaun

Foto Arne Ader

Üksinda tormide vallas

Tuule mäng

Tuul tuhistab tuuletiivul

mängides tuulemängu -

taamal painutab puude pihtasid

ja ragistab puuvõrades,

siinsamas aga justkui hoolivalt

paitamas puude oksakäsi ja päid .

Proovib läbi kõik lehtede sahinad,

turnib kuuskedel, mängleb männipuus.

Poeb salamisi sarapuu hõlma,

sarjab lehti seal pähklipuu rüüs.

Näpib mängeldes haavapuu lehti,

hellalt tuuleõhk üle neist käib,

keerlevad lehed tuulelembuse paituses,

puul justkui nõiduslik etendus käib.

Okstel väreldes, hõbejalt läigeldes

salapärases lehesahinas

tantsiskleb haavapuu kleit

tuulemuusika omapärases taktis.

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja ootab linnu- ja loodushuvilisi laupäeval, 23. septembril toimuvale retkele Pärnumaale Kabli linnujaama, kus saab vaadelda sügisrännet ning tutvuda lindude rõngastamisega. Linnuretke juhendavad Margus Ots, Marko Mägi ja Jaak Tammekänd.

Buss väljub Tartust Vanemuise alumisest parklast hommikul kell 7.00 ning jõuab tagasi Tartusse hiljemalt kell 18.00.

Linnuretkele palume registreerida hiljemalt 19. septembriks telefonil +372 508 2244 (Margus Ots) või e-posti teel info@linnuvaatleja.ee.

Sõidukulude katteks kogume kohapeal sularaha 15.- eurot (kuni 14-aastastelt 10.- eurot). Söögi ja joogi palume endal kaasa võtta.

Kui on torm või laussadu, linnuretke ei toimu.

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

Võrreldes Eestis toimuva linnuralliga Estonian Open, mida Soome linnuvaatlejate organisatsioon Viron Lintuseura hakkas korraldama juba 1995. aastal, on Läti linnuralli mõnevõrra lühema ajalooga – esimest korda toimus see 2012. aastal.

Selleaastane Läti linnuralli Latvijas valsts mežu Putnu rallijs 2017 (ingl k Latvia’s State Forests Bird Rally 2017) toimub 16. septembril Põhja-Kuramaal. Täpsema info ja linnuralli reeglid leiab veebilehelt www.latvijasputni.lv.

Foto Arne Ader

Pruunkaru

Pruunkaru ehk karu           Ursus arctos

Teede veertes on veel näha koristamata kaerapõlde ja söödapõlde on rajanud ka jahimehed, mida ei koristatagi. Pruunkarude nuumaaeg kestab, mida siis tarbitakse ja kus?

Ülikooli loodusmuuseum annab teada

Foto Arne Ader

Lepamampel

7. septembril kell 10.00 algab Tartust Vanemuise 46 õppehoone eest seeneretk Lõuna-Eesti metsadesse ning kogutud saaki esitletakse 8. ja 9. septembril iga-aastasel seenenäitusel.

Mükoloogide Teele Jairuse ja Külli Kalamees-Pani juhendamisel sõidetakse 7. septembril Lõuna-Eesti metsadesse seenele. Huvilised saavad korjata nii söögiseeni kui ka muid huvitavaid seeni, millest koostatakse loodusmuuseumis seenenäitus.

Fotod Arne Ader

Pilvikute aeg kestab, eeskujulik seeneline peaks pilvikuid tundma sest meie looduses kasvab neid üle poolesaja liigi. Eks ole seda vaja teada selleks, kuidas neid paremini toiduks tarvitada.

Laias laastus jagatakse pilvikud pehme- ja kirbemaitselisteks. Viimaseid tuleb kindlasti kupatada enne seeneroa valmistamist. Seenemetsas või kodus seeni sorteerides on heaks määramiseks pisikese toore pilvikutüki maitsmine: Kui keelel kergelt kõrvetab, lähevad sarnased seened kindlasti kupatamisele. Kirbemaitselised pilvikud ei ole mürgised, kuid saada võib kõhuvalu või muidu kehva olemise.

Värsketest pilvikutest valmistatud seeneroad on aromaatsemad ning erilisema maitsega, kui kupatatud seentest seenekaste.

Foto Arne Ader

Video Ahto Täpsi

Tuuletallaja

Tuuletallaja         Falco tinnunculus

Maanteede veerde jäävatel koristatud viljapõldudel märkame tegutsevaid röövlinde: palju on hiireviusid, põlluveertel väiksemaid raudkulle, ühe pisema põllu kohal tegi paigallendu tuuletallaja – eile Matsalu lahe põhjakaldalt tagasisõidul märgatu.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

On teada, et raiejärgse metsa struktuurimuutuste tulemusena väheneb linnustiku liigrikkus ja liigiline koosseis. Kuna lokaalseid, tulemustelt erinevaid uuringuid metsaraiete mõjust on mitmeid, koondasid teadlased paljud senised uuringud ning avaldasid ülevaate muutuste mõjust erinevate regioonide metsade – troopikast parasvöötmeni – linnustikule. Kas raiejärgsed muutused linnustikus on kõikjal sarnased või esineb regiooniti erinevusi?

Video: LINK

…vaatab, kuidas linde liigub….

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Toominga lehed hakkavad värvuma

Nädal algas jaheda ilma ja kohatiste öökülmadega rohul.

Esmaspäeval langes öösel termomeetrinäit õhus meteojaama andmetel 3,9 ja teisipäeval 3,6 kraadini ning maapinna lähedal mulla kohal kahe kraadini. Ilmajaama väljaku lähedal rohul mõõdeti -1,5 kraadi. Põõsaste vahele aiamaadele see külm ei ulatunud. Avamaal kasvavad kurgid ja teised õrnad taimed jäid alles.

Kolmapäevaks jõudis taas kohale soojem õhumass ja öökülmaoht oli selleks korraks möödas. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis augusti kahel viimasel päeval 22...23 kraadini, 1. septembril 19 kraadini. Ööpäeva keskmisteks õhutemperatuurideks arvutati kirjeldatud soojadel päevadel 16...18 kraadi, mis on iseloomulik südasuvisele ajale.

Foto Arne Ader

Pohlamarjad nõmmel

Harilik pohl       Vaccinum vitis-idaea

Meie metsamarjadest üks paremini säiliv ning teadaolevalt parima suhkru ja hapete tasakaaluga mari inimese organismile, mida uurimused kinnitavad.

Pohla kääbuspõõsas on kena oma igihaljaste lehtedega nii õitsedes, kui viljade valmimise ajal. Nagu ka pohlade kasvukeskkond, hõredad kuivemad männikud koos samblikega on mõnusad kohad uitamiseks.

Fotod Arne Ader

Suur sirmik

Suur sirmik ehk lõoseen       Macrolepiota procera

Kuuldavasti Lõuna-Eestis sirmikuid polevat, nädalavahetusel leidus Naissaarel nimetatuid hulganisti, aga see saar on seente liigirikkuselt haruldane. Loode-Eestis on sirmikuid leitud juba paari nädala eest, aga üksikuid.

Fotod Wikipeediast

Sapipuravik

Harilik kivipuravik

Sapipuravik     Tylopilus felleus

Fotod Arne Ader

Nastik teel

Harilik nastik        Natrix natrix

Nastik ei ole mürgimadu. sestap ongi inimesed roomajat oma elamute läheduses sallinud juba ammustest aegadest. Sõnnikukuhjad lautade taga olid nastikumunadele haudumise paikadeks ning nende roomajate kohalolek hoidis taludest eemal pisinärilised - kuuluvad ju hiired roomajate toidusedelisse.

Meil on nastikud levinud rohkem maa lääneosas, rannikualadel ja saartel sest nendele roomajatele sobib niiskem elukeskkond. Lisaks veekogude kaldaaledele roostikud, luhad, samuti sooveerne maastik.