september 2017

Tutvustab Tiit Hunt, www.rmk.ee
Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet

  //--> //-->

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Stepiviu. 11.09.2017, Suur-Nõmmküla, Läänemaa / foto: Valeri Štšerbatõh (elurikkus.ut.ee)

Eile, 11. septembril märkasid linnuvaatlejad Renno Nellis ja Valeri Štšerbatõh Läänemaal Suur-Nõmmkülas Eestisse harva eksivat stepiviud (Buteo rufinus).

Hiite auhind – „Talveunne valmistuv Vana-Vigala ohvrihiis“, autor Asse Sauga

Vana-Vigala hiis
Eesti, Läänemaa, Vigala kihelkond, Vana-Vigala (Rapla maakond, Vigala vald)

Algab Hiite kuvavõistlus 2017, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest

pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma.

Tänavu kümnendat korda toimuva rahvusvahelise võistluse teema on looduslikud (mitte

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Ilmselt on paljud metsas, aga ka linnade rohealadel viibides kuulnud puude latvade kohal omapäraseid „glip-glip“-häälitsusi: linnuvaatlejad on tähele pannud, et sel aastal on liikvel tavapärasest rohkem käbilinde.

Põhjuseid, miks käbilinnud sel aastal rohkete salkadena rändavad, võib olla mitu, kuid teada on, et sõltuvalt oma põhitoidu – okaspuude seemnete – hulgast võtavad käbilinnud sageli ette suuremaid invasioonirändeid, liikudes nende käigus käbivaestelt aladelt käbirohkematele aladele. Ka Eestis näib sel aastal käbide rohkuse poolest hea aasta olevat.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Läbi võrkaia kasvanud kõrvits

Nädala esimene pool oli vahelduvalt pilves, jahe ja väga tuuline. Iiliti ulatus tuule kiirus 12-14 m/s. Kuigi päeval tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid 15-16 kraadini, tundus õues liikudes ilm väga külmana ja sundis varjulist kohta otsima.

Kolmapäeva varahommikul langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeval 3,6 kraadini, rohul registreeriti öökülma (Jõgeva ilmajaama juures -1,4 °C). Aedades öökülmakahjustusi märgata ei olnud.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lennuvõimelisteks kasvamine on keerukas füsioloogiline protsess, mille puhul üldise, lihtsalt seletatava seaduspära kohaselt tagab paremad ellujäämisvõimalused ja suurema sigimisedu kiirem optimaalse kasvu saavutamine. Kui kirjeldatud seaduspära alati kehtiks, peaks kõikide organismide seas olema valdav võimalikult kiire kasvamisstrateegia. Ometi leidub looduses erinevaid kasvamise strateegiaid ja seda isegi ühe liigi isendite seas. Kuidas on see võimalik?

Möödunud aasta võidutööd

Kaklus toidu pärast. Foto Fee-Marlen Mägi 

.

Näljased väikesed. Foto Karl Adami.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ootab kõiki huvilisi osalema fotokonkursil "Märka mind!"-2017.

Tähtaeg 01. oktoober 2017

Osaleda saab kolmes vanuseklassis:

Kuni 11 aastased
12-16 aastased
17 aastased ja vanemad

Tekst ja fotod: Urmas Tartes

Limaseened on organismid, kelleta ei saa läbi seeneaeg. Nagu nimi ütleb on neis midagi seenelaadset, sest nad paljunevad eostega nagu tõelised seened.

Samas on mükoloogid nad üksmeelselt seente hulgast välja arvanud ja kutsuvad nüüd neid hoopis limakuteks. Olgu nimega kuidas on, vaatamata süstemaatilisele segadusele jätkavad paljud mükoloogid limaseente uurimist, sest tegemist on hästi põnevate organismidega.

Fotod Arne Ader

Kasepuravikud

Kasepuravik        Leccinum scabrum

Täna tutvustatavate seente välimus on üpris sarnane. Nii kasepuravikke, kui valgeid puravike saab värskelt pannile panna, aga kulinaarset hõrgutist neist ei saa. Viimasena tutvustatav kirju puravik võib olenevalt valmistajast pakkuda juba maitseelamust.

Meie kõige tavalisemad puravikud ongi kasepuravikud ja neid võib vahel suisa massiliselt esineda. Kasvukohtadeks nii leht-, kui segametsad, puisniidud, aga ka võsastikes või parkides, kuid ikka vaid kaskede all.

Video saatis Ervin Ausman

Fotod Arne Ader

Kohtumine metsisega Lahemaa metsas

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

Miks „hull metsis“ ja nii ongi kutsutud tavapäratu käitumisega linde, kes inimtegevusest eemale hoiavad, kuid vahel tullakse koguni asulatesse ning ollakse metsas päris ähvardava käitumisega (mida telefonivideost näha võime).

Hiiumaal kohati metsisekuke sarnast käitumist 1938. aastal, mandril 1961. ja „hullu“ metsisekana 1964. aastal. Hullude isas- ja emaslindude hinnanguline suhe on umbes 2:1 ja sellise käitumisega linde kohatakse aastas kuni kümmekond.