september 2017

Tekst, video ja fotod Tiit Hunt, www.rmk.ee

Rändekaardi saatis Aivar Leito

Üleeile oli taaskord vaja kurekaamera juurde minna - kui reedeks olid lehmad videopildi ära “söönud”, siis pühapäevases pildi puudumises toredad lehmad siiski süüdi polnud - arvatavasti võttis hetkeline mobiiside katkemine ühenduse terveks päevaks.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Õitsev kaunis kukehari admiraliga

Kuigi nädala algus oli jahe ja sajune, püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur kogu nädala vältel normist kõrgemana.

Kõige külmemaks päevaks oli esmaspäev, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis ainult 11,5°C. Hommik oli sel päeval tuuline ja kaste puudus.

Põllumuld olid veel eelmise nädala sadudest märg ja kleepus. Pärast lõunat hakkas sadama ja vihmasadu kestis veel peale kesköödki. Esmaspäeva ja teisipäeva sademete summaks kogunes Jõgeva ümbruses 31-37 mm. Rohke sadu tihendas külvatud taliteraviljapõldudel mulda. Kaldega põldudel tekkis kohati pinnasekanne.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuidas saada teada lindude käekäigust kaugetel meresaartel, mis asuvad droonide lennutamiseks kaugel ning kuhu kohale sõitmine laeva või lennukiga on liiga kulukas? Kas ümber Maa tiirlevate satelliitide poolt tehtud fotod on piisavalt usaldusväärsed raskesti ligipääsetavates piirkondades kaugseire meetodil suuremate maapinnal pesitsevate lindude uurimiseks, testisid teadlased rändalbatrosside (Diomedea exulans) näitel.

Üle 3,5 meetrise tiibade siruulatusega rändalbatross on tänapäevaste lindude seas üks pikimate tiibadega liik, kes vaatamata kuni 11 kilogrammi kaaluvale kerele võib vahepeatusteta läbida mere kohal üle 20 000 kilomeetriseid vahemaid. Samuti on albatrossid ühed pikemaealised linnud, kes võivad elada üle 60 aasta vanaks.

Video Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Endise pesa ümbruses tiirutavad herilased annavad teada, et kõik toimus umbes päev tagasi

Liht-maaherilane        Vespula vulgaris

Täpik-maaherilane         Vespula germanica

Herilasi on tänavu tükk maad vähem, kui viimastel aastatel

Pildistas Merike Hiibus

Pildil olev „nastikulaps“ peab tugevasti toituma enne talvitumise algust

Harilik nastik        Natrix natrix

Palusime paari nädala eest, et meiega jagataks pilte, kes kokku trehvanud augusti lõpus, septembri alul koorunud noorte nastikutega. Merike meile oma pildi saatis. Tänud!

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Sookured

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru vastuseid ootame kuni 30. septembrini.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus

6. vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistlust korraldab Linnuvaatleja koos Estbirdinguga (www.estbirding.ee).

Linnuvaatleja määramisvõistlust toetavad Eesti Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, ajakiri Eesti Loodus.

Margus Ots

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Lisaks siin pesitsenud sookurgedele saabus eelmise nädala jooksul Soomest, põhjapoolsetelt pesitusaladelt Eestisse arvukalt sookurgesid ning praegu näeb päeval põldudel toitumas ja õhtuti ööbimiskohtadesse suundumas suuri kureparvesid.

Läänemaal Matsalu lahe ümbruses peatub sügisrändel septembris kuni paarkümmend tuhat sookurge. Sealne tähtsaim kurgede ööbimiskoht asub Põgari-Sassi rannas, kuhu kogunes laupäeva, 23. septembri õhtul vähemalt 10 000 sookurge.

Õhtuti Põgari-Sassile kogunevaid linde saab ka veebikaamera vahendusel jälgida. Sookured tulevad ööbimispaika õhtuti kaks tundi enne kuni pool tundi pärast päikeseloojangut ning lahkuvad hommikul varavalges päikesetõusu aegu.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Lõunalaagris Petseri külje all asusid Eesti Wabariigi aegadel 1930ndatel sõjaväe harjutusväljakud ja laagrid. Ohvitseridel olid suurejoonelised villad, sõduritel korralikud kasarmud, ratsavägi oli võimsates tallides. Harjutati täpsuslaskmist, distsipliini ja lahingupidamist.

Nüüd on sellest kõigest järel vaid mälestus. Vaid mõni üksik vundamendijupp või rohtu kasvanud paraadtrepp annavad tunnistust kunagisest sõjaväelinnakust. Üks kelder on ka veel säilinud koos laguneva puu-uksega.

Sellest hiilgusest saab siiski hea ülevaate, kui külastada Lõunalaagri õpperada. Selle looja on  RMK loodusvaht Toomas Valk.

Kirjastus Pilgrim

Karl Adami (s.1991) on loodushuviline, Keskkonnaministeeriumi noore looduskaitsja laureaat, kes on alles oma rännakuid alustamas.

Sellele vaatamata on ta juba jõudnud jagada arvukaid kohtumisi elusloodusega ETV saates „Osoon“. Teda paelub liikuv pilt, kuid erilist huvi pakub talle hetkede ja lugude talletamine fotodesse.