september 2017

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Lisaks siin pesitsenud sookurgedele saabus eelmise nädala jooksul Soomest, põhjapoolsetelt pesitusaladelt Eestisse arvukalt sookurgesid ning praegu näeb päeval põldudel toitumas ja õhtuti ööbimiskohtadesse suundumas suuri kureparvesid.

Läänemaal Matsalu lahe ümbruses peatub sügisrändel septembris kuni paarkümmend tuhat sookurge. Sealne tähtsaim kurgede ööbimiskoht asub Põgari-Sassi rannas, kuhu kogunes laupäeva, 23. septembri õhtul vähemalt 10 000 sookurge.

Õhtuti Põgari-Sassile kogunevaid linde saab ka veebikaamera vahendusel jälgida. Sookured tulevad ööbimispaika õhtuti kaks tundi enne kuni pool tundi pärast päikeseloojangut ning lahkuvad hommikul varavalges päikesetõusu aegu.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Lõunalaagris Petseri külje all asusid Eesti Wabariigi aegadel 1930ndatel sõjaväe harjutusväljakud ja laagrid. Ohvitseridel olid suurejoonelised villad, sõduritel korralikud kasarmud, ratsavägi oli võimsates tallides. Harjutati täpsuslaskmist, distsipliini ja lahingupidamist.

Nüüd on sellest kõigest järel vaid mälestus. Vaid mõni üksik vundamendijupp või rohtu kasvanud paraadtrepp annavad tunnistust kunagisest sõjaväelinnakust. Üks kelder on ka veel säilinud koos laguneva puu-uksega.

Sellest hiilgusest saab siiski hea ülevaate, kui külastada Lõunalaagri õpperada. Selle looja on  RMK loodusvaht Toomas Valk.

Kirjastus Pilgrim

Karl Adami (s.1991) on loodushuviline, Keskkonnaministeeriumi noore looduskaitsja laureaat, kes on alles oma rännakuid alustamas.

Sellele vaatamata on ta juba jõudnud jagada arvukaid kohtumisi elusloodusega ETV saates „Osoon“. Teda paelub liikuv pilt, kuid erilist huvi pakub talle hetkede ja lugude talletamine fotodesse.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Haeska rannakarjamaa. Matsalu

Eesti Ornitoloogiaühingus (EOÜ) on valminud tänavukevadiste fenoloogiliste vaatluste ülevaade, kus käsitletakse 35 levinuma rändlinnu saabumist Eestisse. Lisaks rändlindude saabumiskuupäevadele leiab aruandest ka ülevaate talvitujatest, vaatluste arvust ning aktiivsetest vaatlejatest maakondade kaupa. Ülevaade põhineb enam kui 15 000 vaatlusel, mis on kogutud sadade linnuvaatlejate vabatahtliku töö tulemusena.

Tänavune talv ja kevad olid ebatavalised ning mõjutasid otseselt ka rändlinde. Jaanuarist märtsini oli kuu keskmine õhutemperatuur normist kõrgem kuni 2,2˚C ning seetõttu jäi talveks Eestisse paigale arvukalt muidu rändseid linde, nagu käblikud ja punarinnad.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Tiik kalmustega

Eelmisel nädalal rääkisin siinsamas, millised ravimtaimed on kindlasti eestlase ravimikapis. Ülekaalukalt on selleks meelõhnalised pärnaõied. Ega vist ole inimest, kellele see lõhn ei meeldiks ja selgubki, et lõhn on üks olulisemaid asju, mis meid taimedega seob.

Ja nii nagu meile meeldib pärnaõie või kummelilõhn, on ka mitmed taimelõhnad, mis inimestele üldse ei meeldi ja seepärast neid ka ravimtaimedeks ei korjata. Võimalik, et põhjuseks on vana ürginstinkt – neid taimi pole meile lihtsalt vaja, sest neid haigusi meil pole või on koguni need taimed meile ohtlikud.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Noor roosterind-tüll. 21.09.2017, Harjumaa / foto: Katrin Tarand

Kui viimastel aastatel on linnuharulduste komisjonile teatatud aasta jooksul vaid kahest-kolmest roosterind-tülli (Charadrius morinellus) vaatlusest, siis sel aastal on teada juba kuus leidu:

Mobiilipilt Tiit Hunt, www.rmk.ee

Läbi hammustatud kaamera toitekaabel rippumas

Eile õhtuse lehma vandaalitsemise helid läbi mikrofoni olid päris „hirmutavad“. Varahommikul võtsime kaasa hädatarvilikud töövahendid, et kaamera uuesti tööle saada – vigastusi ei julenud isegi ennustada. Avanenud pilt andis lootust, et võime mõningaste ümberkorraldustega isegi lõhutud süsteemi tööle saada.

Millega siis lehm kohapeal hakkama sai? Korralikult köidetud juhtmete kimbus oli tegelane ühe veebikaamera kaablihaara kätte saanud, seda tõsiselt närinud ja lõpuks puruks rebinud. Võimalus oli ka selline, et oleks võinud minna oma teed koos kaameraga… Teised vigastused olid minimaalsed.

Kaamerale leidsime Sassi poolsaarel uue asukoha, aga pudulojuste kahjustuste eest pole seegi kaitstud – tegime mida käepäraste vahenditega teha andis.

Foto Arne Ader

Puhtu mets

Astronoomiline sügise algus jõuab kätte kell 23.03

Kätte on jõudnud võrdpäevsuse aeg, aga täna pole öö veel päevast pikem.

Pööripäeva järgselt saabub õhtune pimedus varsti peale päikeseloojakut. Juba tunni möödudes näeme selge ilma korral tähti taevas - ikka seal kus valgusreostus napim.

Fenoloogiline varasügis algas päevasoojade vähenemisega möödunud nädalal. Tänavusel aastal on looduses paljud asjad „peapeale pööratud“. Suviõunad said alles äsja küpseteks. Hilissuvi ja varasügis kohati päris arvestatava sademete hulgaga: osa terevilja veel koristada, paljud sügistööd tegemata, kuid põllud ei kanna paiguti enam tehnikat. Puudel märkame esimesi erksaid värvilaike, kased kaotavad tuulepuhangutes lehti ning alusmets paistab veidi rohkem läbi, linnud rändavad…

Foto Arne Ader

Tõmmuvaerad

Tõmmuvaeras        Melanitta fusca

Vaikse ilmaga on mererannast ujuvaid vaeraparvi näha.

Kuidas neid kaugelt ära tunda? Tõmmuvaeraste salgad lendavad mere kohal madalal ja salga lennupilt lennupilt on selline lainetav. Meil ollakse harvad pesitsejad vast ainult mõnisada paari. Läbirändajad kohtame tihemini loode- ja läänerannikul, vähesel määral ka Peipsil. Avaveelahvandustes talvitujad jääb meie vetesse samuti kasinalt.

Pahereti pildi napsas Hagnat, LK foorumist

Pool tundi tigedat lammutamist ja sookurgede rändekaamera pilt oli kadunud. Mikrofon jäi akude pealt tööle ja võisime vaid tõdeda, et seadmete rappimine kestis kokku pea tunni jagu…

Lähipäevil läheme koristama riismeid ja alles siis saab öelda, mida seadmetest annab taastada, remontida või mis nõuab välja vahetamist. Heli järgi võis otsustada, et teravate ning tugevate okastega kibuvitsapõõsasse kinnitatud päikesepaneel trambiti samuti puruks.

Kui olukord selge anname toimunust ülevaate.

Fotod Arne Ader

Karvane viirpuu

Viirpuud       Craetagus

Viirpuud ongi üks liigirohkeimaid taimeperekondi maailmas. Liike arvatakse olevat üle tuhande ja neid tekib pidevalt juurde.

Kuidas siis uued liigid tekivad? Viirpuud ristuvad omavahel kergelt, andes kahe liigi raskesti määratavaid ehk siis vahepealsete tunnustega järglasi. Mõned nendest ongi Eestis tekkinud ning levinud ehk ongi ainulaadsed maailmas. Sellisteks on Saaremaa viirpuu ja Viidumäe viirpuu.

Parkides ja aedades kasvavaid liike on juba üle kuuekümne - tuntum nendest karvane viirpuu.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Kohtade tähtsus muutub aja jooksul. Kunagi käidi Tartusse hoopis teist teed pidi. Siis hakkas viima maantee üle Pirita jõe Tartusse pisikest kivisilda pidi üle Pirita jõe Saula kandist. Nõukogude ajal sai seal peatuda kohe maantee ääres väikeses parklas, kus sirutati enne Tallinna jõudmist jalga ning jalutati Saula Siniallikateni. Nüüd on allikateni ja hiiepaigani viiv rada ära peidetud 2 x 2 maantee äärde jäävate kogumisteede rägastikku, kuid kohale jõuab ikka.

Saula Siniallikad olid sajand tagasi pühad veevõtukohad. Selleks, et sealt tervistavat vett võtta, tuli vastu anda üks münt. Nii on ka hiljuti tehtud, sest Silmaallika põhjast puutüvedelt säravad vastu mõned üsna värsked mündid.

Fotod Arne Ader

Sinikael-pardid vihmas

Sinikael-part      Anas platyrhynchos

Veelindude jahihooajal muutuvad ujupardid inimeste suhtes pelglikuks ja loomulikult põhjusega. Sügisene kaal jääb sinikaeltel kilo paremale poolele, lennupildis jääb tiibade siruulatus ikka alla meetri.

Näha ning kuulda on neid ikka – kasvõi sookurgede rändekaamerast.

Kristel Vilbaste küsitleb, vastab Pille Tammur

… ja veel, vett on rabad täis ehk võimalusel võtta kaasa pikad kummikud.

Harilik jõhvikas        Oxycoccus palustris

Jõhvika kasvukohtades - siirdesoodes ja rabaveertes on avarust, rahu, samuti müstilist varasügis vaikust...

Vaatlema jõhvika roomavat ja peenevarrelisest kääbuspõõsast ehk puhmast. Isegi taime nimi tuleneb marja, taimevarrega ühendava jõhvi järgi - jõhvikas.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Vööt-lehelind (Phylloscopus inornatus) tabati Eestis esimest korda 13.10.1974 Pärnumaal Kabli linnurõngastusjaamas. Kuna 1970-ndatel koguti kõikide Eesti esmasleidude eksemplarid tõestusmaterjaliks, säilitatakse sellegi linnu nahka Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogus. Järgmise aasta sügisel püüti Kabli linnujaamas juba viis vööt-lehelindu, kellest ühe topist võis kuni 2012. aastani vaadata Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi ekspositsioonis.