oktoober 2017

TV ja Raiko Allik käisid Peipsimaal jõhvikal

Jõhvikas on tõeline terviseallikas. Võtsime Mesi Tare paadilaenutusest paadid, Tauno Laasik paljastas meile hea jõhvikakoha ning tarkusi jagasid Kristel Vilbaste ning Mikk Sarv

Fotod Arne Ader

Lodjapuu

Harilik lodjapuu      Viburnum opulus

Sügisel köidavad justkui tahtmatult meie tähelepanu kõik marju kandvad puud ja põõsad, aga lodjapuu on nende seas ikka tõeline kaunitar.

Lodjapuid kohtame kasvamas pea kõikjal üle Eesti: salumetsades, puisniitudel või veekogude kaldaaladelt, aga mitte kusagil massiliselt. Lõuna-Eestis olevat lehed juba lodjapuudelt varisemas, rannikul aga oma värviilu alles saavutamas.

Tekst ja fotod Arne Ader

Laanesõnajalg Poruni põlismetsas

Eilsete metsajuttude jätkuks mõtlen täna sellele, et meie elus on miskit, mis on rahva koos püsimiseks emakeelest veelgi olulisem: see on meie maailmavaade. Kui kokku saavad kõrge riigiametnik ja puukallistaja, siis ühisest eesti keelest omavaheliseks viljakaks aruteluks paraku ei piisa.

Ühtedele võib olla mets puude kogum tihumeetrites, mida saab konverteerida rahaks. Teistele on see imeline elurikkuse võrgustik, mis üllatab oma iluga ja teiseneb salamisi meie kõigi rõõmuks.

Metsa kui ainelist rikkust saab mõõta mõõteriistadega ja tulemusi saab väljendada statistiliselt. Metsa kui vaimset rikkust saab mõõta vaid vaimsete vahenditega ehk siis vastuseks on vaid meie endi äratundmised.

Foto Arne Ader

Viupardid rändel

 

Viupart       Anas penelope

Septembris alanud läbiränne kestab kogu oktoobrikuu. Meil pesitsetakse peamiselt Ida-Eestis, aga vähearvukalt kuni sadakond paari.

Nüüd võime näha lävirändajaid enamustel meie veekogudel ja rannikumerel. Kümneid tuhandeid peatub Matsalu lahe piirkonnas (veebikaamerast on näha pardiparvede lendu) ja Haapsalu Tagalahel, aga mujalgi ka Väinameres.

„Eesti Loodus“ annab teada

Tõnu Noorits – Eesti Looduse eriauhind 2015

Võistluse tarvis saab fotosid saab üles laadida kuni 1. novembri keskööni, aadressil: http://fotovoistlus.horisont.ee

Fotol peavad olema jäädvustatud Eestis vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened, üksi või mitmekesi.

Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad ainult noorte kategooriates „Koduloom“ ja „Aiataim“.

Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ning foto autoril võimalikult täpselt määratud.

Iga saadetud foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ning kes on pildil.

EMÜ annab teada

Foto Ülo Väli

Sander on üks lindudest, kelle külge on kinnitatud saatja, mis linnu rändeteekonda registreerib. DNA uuringu põhjal osutus Sander suur- ja väike-konnakotka hübriidiks

Tänavu suvel alustas Eesti maaülikool projekti „Globaalselt ohustatud suur-konnakotka teadmispõhine kaitse Valgevenes“. Selle siht on rakendada Eestis kotkaste uurimisel omandatud teadmisi ning kogemusi selleks, et selgitada välja Valgevene suur-konnakotka asurkonna seisund ja seda kaitsta.

Pildistas ja kirjutas Aivar Leito

„Mustakurmu“ ja linnumehed Ivar Ojaste ja Uko Blieve

Head sookuresõbrad!

Sookurgede sügisränne hakkab lõpule jõudma ning vaadates homseid ilmaprognoose ja ilmakaarte, siis tundub, et meie selle suve kaks viimast satkurge „Hauka 3“ ja „Mustakurmu“ on veel Eestimaal, kuigi juba kodupiirkonnast lõuna pool. Loodetavasti kulgeb nende ränne Ukraina kaudu Etioopiasse. Lõuna-Ukrainas, Askania-Novas ootab neid juba ees eelmise suve noorkurg „Ahja 5„ kes sealkandis kogu tänavuse suve veetis!

Foto Arne Ader

Maksak

Maksak ehk rusuk          Fistulina hepatica

Maksakuid on kerge tunnistada sest sarnaseid lihakalt punaseid puudel kasvavaid torikseeni lihtsalt pole. Puuseente alusel võib uudistaja märgata eraldi hoidvaid miniatuurseid ja eraldi hoiduvaid kollaseid torukesi nagu makaronipaki otsa…

Fotod Arne Ader

Tuul kasevõras

Arukask        Betula pendula

Sookask        Betula pubescens

Ilmad on muutunud sügisesteks, tugevad tuuled igapäevasteks kaaslasteks, aga kasekuld ilmestab metsateedel veel okaspuude rohelust.

Puuks sirguvad meil kaks kaseliiki – arukask ja sookask. Nagu juba nimi ütleb kasvavad sookased niisketel või suisa soistel turbamuldadel. Arukase nimi viitab samuti kasvukohale, kas aru- või mineraalmaale.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Vasalemma-Klooga matkaraja logistikat on lihtne korraldada elektrirongiga. Tallinnast Vasalemma rongiga hommikul kohale, jalgsi 17 km Kloogale ja sealt õhtul elektrirongiga tagasi. Ühe korra pilet (üks ots) maksis mõlemal reisil 1,8 eurot (2011).

Teekond viib mööda Loode-Eesti väikesi kruusateid ühest külast teise, teele jääb asustust ja metsi. Rajale jääb ka üks trahter, kus keha kinnitada ja mitu poodi toidutagavarade täiendamiseks.

Vasalemmast alustades satub matkaja esialgu rahulikku, vaiksesse aedlinna, kuhu hommikuselt rongilt saabuvad vaid rataskärudega suvila- ja aiamaaomanikud. Asula väikleste poekeste ees on siiski juba kohalik klientuur ootamas või lihtsalt tšillimas. 

Kirjutas Aivar Leito

Pildistas Ainar Unus

Tänavu saatjaga varustatud sookure noorlind

6.oktoobril 2017 toimus Lääne-Eestis hommikust pärastlõunani aktiivne sookurgede ränne lõuna suundades. Selle rändevooga läksid teele ka meie selle suve noored satkured „Loode“ Mullutu sookurekogumist Lääne-Saaremaal, kurg „Liiva“ Muraja kogumist Ida-Saaremaal ja kurg „Paslepa“ Noarootsist. Huvitav on see, et kõik nad lendasid lõuna suunas otse üle mere.

Keskkonnainspektsioon annab teada

Foto Tiit Hunt

Meriforellid koelmul

Lõhelised siirduvad jõgedesse sest veeseis on hulgalistest sademetest kõrge. Viimased päevad tõusis oluliselt tänu vesikaarte tuultele merevee seis. Veesooja on 11 kraadi. Tingimused kuderändeks laitmatud.

Seoses lõheliste kudeajaga on lõhe ja meriforelli püük meie jõgedel 15. oktoobrist 15. novembrini keelatud. Keskkonnainspektsioon ja Eesti Kalastajate Selts kutsuvad kõiki kalastajaid keelust kinni pidama ning ühtlasi tugevdavad kontrolli lõhejõgedel.

„Inspektorite tähelepanu on juba paar viimast nädalat lõhejõgedele suunatud, sest vesi on piisavalt külm, lõhelised liiguvad sobivatesse kudepaikadesse ning välja on ilmunud ka röövpüüdjad,“ ütles Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Viupardid. Matsalu

Linnuvaatluspäevade tulemus: ainult 185 000 lindu

30. septembril ja 1. oktoobril toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 2017 lugesid Eesti linnuhuvilised kokku 185 000 lindu 162 liigist. Võrreldes varasemate aastatega nähti sama palju liike, kuid lindude arv oli tavapärasest väiksem. Arvukaimaks linnuks osutus teist aastat järjest viupart.

Kuigi 185 000 lindu on suur number, jääb see tulemus paljudest varasematest aastatest oluliselt tagasihoidlikumaks. Selle üheks põhjuseks võib pidada soojasid sügisilmasid, mistõttu paljud haned ja lagled polnud loenduse ajaks veel Eestisse saabunud. Värvuliste arvu võisid vähendada vaatluspäevadele eelnenud head rändetingimused, aga ka lindude üleüldine vähesus kehva pesitsushooaja tõttu.

SA Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Rainar Kurbel

Lendorav

Keskkonnaministeeriumis esitleti 9. oktoobril vastvalminud uuringut, mille eesmärk oli välja selgitada, kui suur on lendorava populatsiooni geneetiline mitmekesisus Eestis ning võrrelda seda Soome ja Karjala andmetega.

Kuna lendorava leviala on Eestis viimastel aastakümnetel järsult ahenenud ning säilinud elupaigad üha enam killustunud, ohustab haruldast oravlast inbriiding ehk lähisugulusristumine. Selle tulemusena võib väheneda loomade immuunsus, viljakus ja kasv. Eestist aastatel 2015-2017 kogutud 109 proovi analüüs kinnitas, et inbriidingut paraku juba esineb.