oktoober 2017

Kirjutas Kristel Vilbaste

Illustratsioonid Vikipeediast

Looduse lõputu ringkäik on taas ühe ringi lõpusirgele jõudmas, puulehed tudisevad viimast jõudu kokku võttes vihmast märgade oksaraagude otsas ja ootavad. Ootavad seda, kas tänavu rebib neid puude küljest enne tuul või siis nagu mullu, kus lumi tuli lehes puudele ja kogu kupatus sadas alla “kollase lehe-valge lume” moosina.

Ja nagu ikka olemegi tegelikult valmis oktoobrilõpu esimeseks lumeks. Nii on see läbi aegade olnud, et reipad sügistormid toovad meile Atlandilt sooja ja niiske õhu ning Põhjala virmalistevooriga kokku puutudes see taevavesi lõpuks ka laia lobjaka või lumekruupidena alla sajab.

Lund oleks hädasti vaja, sest siis saaks inimeste mõtted priiks kogu valimistemöllust ja kandidaatide vägitegudest.

Hiite Maja SA ja Ahto Kaasik annavad teada

31.10. lõpeb Hiite kuvavõistlus, mille eesmärk on jäädvustada põliseid looduslikke pühapaiku ning väärtustada nendega seotud loodus- ja kultuuripärandit.

Võistlusel pööratakse erilist tähelepanu soome-ugri pühapaikadele, mille parima foto auhinnaks on 300 eurot. Eraldi julgustatkse pühapaiku jäädvustama kuni 16-aastaseid lapsi ja noori, kelle parima foto auhind on 200 eurot.

Tänavu 10. korda toimuva võistluse peaauhind on 1000 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus jm.

Lisaks rahalistele auhindadele ootab võitjaid sündmuste ja koolituste vabapääsmeid, turismitalude ja suitsusaunade külastusi, kirjandust jpm.

Kirjutas Aivar Leito

Pildistas Ainar Unus

Saatjaga varustatud sookurg „Loode“

Tänavu suvel saatjaga Sõrves varustatud sookurg „Loode“ lendas nonstop Lääne-Lätist otse üle Gdanski lahe. Kokku oli selle kure teise rändehüppe (esimene oli Saaremaalt Lääne-Lätisse kuu aega tagasi 19 septembril) pikkus 660 km mille läbis 12 h 30 min, keskmine kiirus ligikaudu 53 km / h.

Seega väga sarnase kiirusega rändel, kui sookurg „Ahja 5“, keskmine kiirus 52 km / h Ukrainast -Iisraeli, 16. ja 17. oktoobril, 1600 km pikkusel nonstop rändel.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kureliste seltsi (Gruiformes) traplaste sugukonda (Otidae) kuuluv suurtrapp (Otis tarda) on kõige raskem lennuvõimeline linnuliik Euroopas, ehk isegi kogu maailmas. Kuigi Aafrikas elavad hiidtrapid (Ardeotis kori) kaaluvad keskmiselt rohkemgi, on tõestatult suurim olnud siiski 21 kg raskune suurtrapp. Enamasti kaaluvad suurtrapi isaslinnud 8-16 kg, mõnikord ka kuni 18 kg, emaslinnud on väiksemad ja kaaluvad 3,5-8 kg.

Korraldaja annab teada Tiit Hunt, www.rmk.ee

„Võidusarved“ sai tänavu pähe Jarek Jõepera oma metskitse pildiga

Jarek Jõepera, Vereta jahi meister

Eestimaa eripalgelisis paigus on „Vereta jahti“ peetud juba 20 aastat.

Fotovõistlust peeti tänavu Põlvamaal, kus “saakloomaks” oli aasta loom metskits. Aasta loomale fokuseerimine on viimastel aastatel juba kenaks traditsiooniks saamas, toetamaks aasta loomaga seotud tegemisi.

Ja tõepoolest – ükski aasta pole kaamerasilma ette sattunud nii palju metskitsi. Žüriile esitatud 280-st tööst kujutasid lausa 76 aasta looma.

Kindlasti soodustas kaameraga varitsemis- ja hiilimisjahti vereta jahiga samaaegselt 19.-21.mail Eestimaale saabunud soojalaine, mis raputas nii kahe- kui neljajalgsed muidu jäisest tardumusest.

Keskkonnaühendused annavad teada

Foto Arne Ader

Emajõgi Palupõhjas. Alam-Pedja

Keskkonnaühendused toetavad Enivronmental Paper Networki (EPN) hoiatust võimalikele puidurafineerimistehase investoritele seoses Eestisse plaanitava puidurafineerimistehasega kaasnevate keskkonnaohtudega.

Paberi tootmise ja kasutamise jätkusuutlikkusel üle maailma silma peal hoidev EPN andis oktoobri alguses Est-For Invest puidurafineerimistehase arendajatele saadetud pöördumises teada, et hoiatab tehase võimalikke investoreid arendusega seotud ohtude eest. Hoiatus on muuhulgas üleval investoritele suunatud BankTracki portaalis Dodgy Deals, mis juhib tähelepanu probleemsetele projektidele üle maailma. Investorite hoiatamisest loobutakse, kui arendajad ja Eesti riik rakendavad sisulisi meetmeid tehase rajamisega seotud keskkonnaohtude välistamiseks.

Kirjutas ja pildistas Aivar Leito

Mõned pildid „Ahja 5“ püügi ajast 6.juulist 2016.

„Ahja 5“ ja Ivar Ojaste koos Prantsuse sookurefilmi meeskonnaga

Head sookurehuvilised!

On rõõm teatada, et meie kuulus, eelmisel suvel Ahjal satelliitsaatjaga varustatud sookurg „Ahja 5“ tegi oma sellesügisese esimese pika rändehüppe Askania-Novast Lõuna-Ukrainas, kus ta terve suve veetis, Hula orgu Iisraelis.

Kirjutas ja vaatluskaamerte klipid Tiit Hunt, www.rmk.ee

Mäger on ikka tore elukas, mis siis, et ta aasta looma tiitli metskitsele on loovutanud. Ega tema ei lase ennast sellest segada ja toimetab omasoodu edasi.

Võtab aga külalisi vastu, kes kipuvad küll tihti ette teatamata saabuma, nii et uruomanikku ennast kodus pole. Koristab, va hoolas loom, ennast ja oma pesa. Suhtleb, magab, nuusutab värsket õhku ja naudib päikest, mida küll see suvi napilt pakkus.

Kirjutas ja pildistas Vello Keppart

Punakas päike kell pool üksteist oli, mis varsti muutus nähtamatuks

17. oktoobri kella kaheksa paiku hakkas Jõgeval pilvisus suurenema, tõusvat päikest ei paistnud. Pilveliigid muutusid taevas üsna kiiresti, oodata oli vihma - tibutama hakkas kell üheksa.

Kell pool üksteist oli päike läbi pilvede nähtav (vt fotosid), kuid punakas ja seda võis vaadata nagu kuud, mille valgus ei olnud silmi pimestav.

Kirjutas Vello Keppart

Pildistas Lea Nõukas

Talvituvad arusisalikud multši all

Oktoobrikuus ilmade jahenedes saab vilgas elu sisalikel läbi. Jahedus suunab väikeloomad rohu ja kõdu alla juuretühemikesse ja teiste loomade käikudesse maa alla, kus on soojem ja kuivem.

Talvel lumeteki all võib pakase ajal langeda temperatuur vaid mõni kraad alla nulli. Kaks kuni kolm külmakraadi on talveunes sisalikule talutav jahedus.

15. oktoobril avastati Peetri aleviku ühes aias vaarikate all multši liigutades talvituvate arusisalike pesa. Taastati endine olukord, et sisalikud saaksid multši all edasi puhata.