oktoober 2017

Tekst ja fotod Arne Ader

Laanesõnajalg Poruni põlismetsas

Eilsete metsajuttude jätkuks mõtlen täna sellele, et meie elus on miskit, mis on rahva koos püsimiseks emakeelest veelgi olulisem: see on meie maailmavaade. Kui kokku saavad kõrge riigiametnik ja puukallistaja, siis ühisest eesti keelest omavaheliseks viljakaks aruteluks paraku ei piisa.

Ühtedele võib olla mets puude kogum tihumeetrites, mida saab konverteerida rahaks. Teistele on see imeline elurikkuse võrgustik, mis üllatab oma iluga ja teiseneb salamisi meie kõigi rõõmuks.

Metsa kui ainelist rikkust saab mõõta mõõteriistadega ja tulemusi saab väljendada statistiliselt. Metsa kui vaimset rikkust saab mõõta vaid vaimsete vahenditega ehk siis vastuseks on vaid meie endi äratundmised.

Foto Arne Ader

Viupardid rändel

 

Viupart       Anas penelope

Septembris alanud läbiränne kestab kogu oktoobrikuu. Meil pesitsetakse peamiselt Ida-Eestis, aga vähearvukalt kuni sadakond paari.

Nüüd võime näha lävirändajaid enamustel meie veekogudel ja rannikumerel. Kümneid tuhandeid peatub Matsalu lahe piirkonnas (veebikaamerast on näha pardiparvede lendu) ja Haapsalu Tagalahel, aga mujalgi ka Väinameres.

„Eesti Loodus“ annab teada

Tõnu Noorits – Eesti Looduse eriauhind 2015

Võistluse tarvis saab fotosid saab üles laadida kuni 1. novembri keskööni, aadressil: http://fotovoistlus.horisont.ee

Fotol peavad olema jäädvustatud Eestis vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened, üksi või mitmekesi.

Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad ainult noorte kategooriates „Koduloom“ ja „Aiataim“.

Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ning foto autoril võimalikult täpselt määratud.

Iga saadetud foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ning kes on pildil.

EMÜ annab teada

Foto Ülo Väli

Sander on üks lindudest, kelle külge on kinnitatud saatja, mis linnu rändeteekonda registreerib. DNA uuringu põhjal osutus Sander suur- ja väike-konnakotka hübriidiks

Tänavu suvel alustas Eesti maaülikool projekti „Globaalselt ohustatud suur-konnakotka teadmispõhine kaitse Valgevenes“. Selle siht on rakendada Eestis kotkaste uurimisel omandatud teadmisi ning kogemusi selleks, et selgitada välja Valgevene suur-konnakotka asurkonna seisund ja seda kaitsta.

Pildistas ja kirjutas Aivar Leito

„Mustakurmu“ ja linnumehed Ivar Ojaste ja Uko Blieve

Head sookuresõbrad!

Sookurgede sügisränne hakkab lõpule jõudma ning vaadates homseid ilmaprognoose ja ilmakaarte, siis tundub, et meie selle suve kaks viimast satkurge „Hauka 3“ ja „Mustakurmu“ on veel Eestimaal, kuigi juba kodupiirkonnast lõuna pool. Loodetavasti kulgeb nende ränne Ukraina kaudu Etioopiasse. Lõuna-Ukrainas, Askania-Novas ootab neid juba ees eelmise suve noorkurg „Ahja 5„ kes sealkandis kogu tänavuse suve veetis!

Foto Arne Ader

Maksak

Maksak ehk rusuk          Fistulina hepatica

Maksakuid on kerge tunnistada sest sarnaseid lihakalt punaseid puudel kasvavaid torikseeni lihtsalt pole. Puuseente alusel võib uudistaja märgata eraldi hoidvaid miniatuurseid ja eraldi hoiduvaid kollaseid torukesi nagu makaronipaki otsa…

Seene viljakehi leitakse juba alates augustikuust, aga vähearvukalt. Sagedamini puisniitudelt või lääne-, loode-, ja põhjaosas metsadest. Kui parkidest või kalmistutelt, siis elusatel tammetüvedelt või juurekaelalt.

Fotod Arne Ader

Tuul kasevõras

Arukask        Betula pendula

Sookask        Betula pubescens

Ilmad on muutunud sügisesteks, tugevad tuuled igapäevasteks kaaslasteks, aga kasekuld ilmestab metsateedel veel okaspuude rohelust.

Puuks sirguvad meil kaks kaseliiki – arukask ja sookask. Nagu juba nimi ütleb kasvavad sookased niisketel või suisa soistel turbamuldadel. Arukase nimi viitab samuti kasvukohale, kas aru- või mineraalmaale.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Vasalemma-Klooga matkaraja logistikat on lihtne korraldada elektrirongiga. Tallinnast Vasalemma rongiga hommikul kohale, jalgsi 17 km Kloogale ja sealt õhtul elektrirongiga tagasi. Ühe korra pilet (üks ots) maksis mõlemal reisil 1,8 eurot (2011).

Teekond viib mööda Loode-Eesti väikesi kruusateid ühest külast teise, teele jääb asustust ja metsi. Rajale jääb ka üks trahter, kus keha kinnitada ja mitu poodi toidutagavarade täiendamiseks.

Vasalemmast alustades satub matkaja esialgu rahulikku, vaiksesse aedlinna, kuhu hommikuselt rongilt saabuvad vaid rataskärudega suvila- ja aiamaaomanikud. Asula väikleste poekeste ees on siiski juba kohalik klientuur ootamas või lihtsalt tšillimas.