oktoober 2017

Kirjutas Aivar Leito

Pildistas Ainar Unus

Saatjaga varustatud sookurg „Loode“

Tänavu suvel saatjaga Sõrves varustatud sookurg „Loode“ lendas nonstop Lääne-Lätist otse üle Gdanski lahe. Kokku oli selle kure teise rändehüppe (esimene oli Saaremaalt Lääne-Lätisse kuu aega tagasi 19 septembril) pikkus 660 km mille läbis 12 h 30 min, keskmine kiirus ligikaudu 53 km / h.

Seega väga sarnase kiirusega rändel, kui sookurg „Ahja 5“, keskmine kiirus 52 km / h Ukrainast -Iisraeli, 16. ja 17. oktoobril, 1600 km pikkusel nonstop rändel.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kureliste seltsi (Gruiformes) traplaste sugukonda (Otidae) kuuluv suurtrapp (Otis tarda) on kõige raskem lennuvõimeline linnuliik Euroopas, ehk isegi kogu maailmas. Kuigi Aafrikas elavad hiidtrapid (Ardeotis kori) kaaluvad keskmiselt rohkemgi, on tõestatult suurim olnud siiski 21 kg raskune suurtrapp. Enamasti kaaluvad suurtrapi isaslinnud 8-16 kg, mõnikord ka kuni 18 kg, emaslinnud on väiksemad ja kaaluvad 3,5-8 kg.

Korraldaja annab teada Tiit Hunt, www.rmk.ee

„Võidusarved“ sai tänavu pähe Jarek Jõepera oma metskitse pildiga

Jarek Jõepera, Vereta jahi meister

Eestimaa eripalgelisis paigus on „Vereta jahti“ peetud juba 20 aastat.

Fotovõistlust peeti tänavu Põlvamaal, kus “saakloomaks” oli aasta loom metskits. Aasta loomale fokuseerimine on viimastel aastatel juba kenaks traditsiooniks saamas, toetamaks aasta loomaga seotud tegemisi.

Ja tõepoolest – ükski aasta pole kaamerasilma ette sattunud nii palju metskitsi. Žüriile esitatud 280-st tööst kujutasid lausa 76 aasta looma.

Kindlasti soodustas kaameraga varitsemis- ja hiilimisjahti vereta jahiga samaaegselt 19.-21.mail Eestimaale saabunud soojalaine, mis raputas nii kahe- kui neljajalgsed muidu jäisest tardumusest.

Keskkonnaühendused annavad teada

Foto Arne Ader

Emajõgi Palupõhjas. Alam-Pedja

Keskkonnaühendused toetavad Enivronmental Paper Networki (EPN) hoiatust võimalikele puidurafineerimistehase investoritele seoses Eestisse plaanitava puidurafineerimistehasega kaasnevate keskkonnaohtudega.

Paberi tootmise ja kasutamise jätkusuutlikkusel üle maailma silma peal hoidev EPN andis oktoobri alguses Est-For Invest puidurafineerimistehase arendajatele saadetud pöördumises teada, et hoiatab tehase võimalikke investoreid arendusega seotud ohtude eest. Hoiatus on muuhulgas üleval investoritele suunatud BankTracki portaalis Dodgy Deals, mis juhib tähelepanu probleemsetele projektidele üle maailma. Investorite hoiatamisest loobutakse, kui arendajad ja Eesti riik rakendavad sisulisi meetmeid tehase rajamisega seotud keskkonnaohtude välistamiseks.

Kirjutas ja pildistas Aivar Leito

Mõned pildid „Ahja 5“ püügi ajast 6.juulist 2016.

„Ahja 5“ ja Ivar Ojaste koos Prantsuse sookurefilmi meeskonnaga

Head sookurehuvilised!

On rõõm teatada, et meie kuulus, eelmisel suvel Ahjal satelliitsaatjaga varustatud sookurg „Ahja 5“ tegi oma sellesügisese esimese pika rändehüppe Askania-Novast Lõuna-Ukrainas, kus ta terve suve veetis, Hula orgu Iisraelis.

Kirjutas ja vaatluskaamerte klipid Tiit Hunt, www.rmk.ee

Mäger on ikka tore elukas, mis siis, et ta aasta looma tiitli metskitsele on loovutanud. Ega tema ei lase ennast sellest segada ja toimetab omasoodu edasi.

Võtab aga külalisi vastu, kes kipuvad küll tihti ette teatamata saabuma, nii et uruomanikku ennast kodus pole. Koristab, va hoolas loom, ennast ja oma pesa. Suhtleb, magab, nuusutab värsket õhku ja naudib päikest, mida küll see suvi napilt pakkus.

Kirjutas ja pildistas Vello Keppart

Punakas päike kell pool üksteist oli, mis varsti muutus nähtamatuks

17. oktoobri kella kaheksa paiku hakkas Jõgeval pilvisus suurenema, tõusvat päikest ei paistnud. Pilveliigid muutusid taevas üsna kiiresti, oodata oli vihma - tibutama hakkas kell üheksa.

Kell pool üksteist oli päike läbi pilvede nähtav (vt fotosid), kuid punakas ja seda võis vaadata nagu kuud, mille valgus ei olnud silmi pimestav.

Kirjutas Vello Keppart

Pildistas Lea Nõukas

Talvituvad arusisalikud multši all

Oktoobrikuus ilmade jahenedes saab vilgas elu sisalikel läbi. Jahedus suunab väikeloomad rohu ja kõdu alla juuretühemikesse ja teiste loomade käikudesse maa alla, kus on soojem ja kuivem.

Talvel lumeteki all võib pakase ajal langeda temperatuur vaid mõni kraad alla nulli. Kaks kuni kolm külmakraadi on talveunes sisalikule talutav jahedus.

15. oktoobril avastati Peetri aleviku ühes aias vaarikate all multši liigutades talvituvate arusisalike pesa. Taastati endine olukord, et sisalikud saaksid multši all edasi puhata.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eelmisel nädalavahetusel, 13.-15. oktoobril toimus Estbirdingu sügisretk Lahemaal. Kahel hommikul vaadeldi rännet Pedassaare neemel ning külastati Lahemaa parimaid linnupaiku. Laupäeval toimus Ojaäärse loodusmajas ettekandekoosolek.

Silma Õpikoda annab teada, www.silmalk.ee/kool

Oktoobrikuu lõpp pakub loodusesõbrale lummavaid värvitoone. Küllap igaüks on kogenud, kuivõrd keeruline on neid pildile püüda. Päevad on lühikesed ja valgust napib.

28. oktoobril saab Silma Õpikojas oma pildistamisoskust tublisti parandada. Loodusfotograaf Arne Ader näitab, kuidas hämarates oludes lummavaid pilte teha.

Loodusmuuseum annab teada, www.loodusmuuseum.ee

19. oktoobril kell 18 ootame taas kõiki Öökulli akadeemiasse, külas on folklorist Madis Arukask ning jututeemaks eestlased kui metsarahvas rahvausundilises plaanis.

Loodusmuuseumi loodusõhtul vaatame inimese ja metsa suhet traditsioonilises rahvakultuuris ja tänapäeval – varasemat rahvausku uurides ning seda meie läänemeresoome sugulasrahvaste omaga võrreldes proovime teha järeldusi erinevate tõekspidamiste ja nende muutumiste kohta ajas. Kas ja kui suured on erinevused? Tule akadeemiasse ja arutleme üheskoos!

Fotod Arne Ader

Vainurästas

Vainurästas       Turdus iliacus

Hoburästas         Turdus viscivorus

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Keegi ei oska öelda jahihooajal kütitud partide ja hanede täpset hulka, kuid just sellest võib sõltuda edasine asurkonna suurus, vanuseline koosseis, sugude suhe, käitumine ja levik. Seepärast on kütitud lindude kohta võimalikult täpse informatsiooni kogumine oluliseks abiks populatsiooni üldise seisundi hindamisel. Tegelikkusele võimalikult ligilähedane hinnang võimaldab parte ja hanesid küttida ka jätkusuutlikult arvukust vähendamata.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Pedja jõe luht nädala lõpus

Sajud jätkusid ja päikest paistis ainult pühapäeval. Nädala sajusummaks kogunes 43 mm. Kõige rohkem tuli vihma kolmapäeval ja neljapäeval.

Ujuvad õunad

Pedja jõgi tõusis üle kallaste ja pardid ujusid rohumaadele kogunenud veelompidel. Vesi läikis kohati ka põldudel, tallatud kohtades.

Fotod Arne Ader

Musträstas ja viirpuumarjad

Musträstas          Turdus merula

Tänavu pikk, soe ning ka tormine sügis on värvulisi paigal hoidnud. Septembri lõpupoole oli Tallinnas märgata suuremat rändajate hulka ja läbirändajaid märkamegi linnatingimustes toitumas puudel veel hulgaliselt säilinud viljadega. Tavapäraselt lõpeb koos oktoobri lõpuga suurem läbiränne, aga see oleneb ka ilmadest. Talve trotsima jääb meile päris arvestatav hulk musträstaid, kuid ikka inimeste lähedusse…

Kirja pani ja pildistas Aivar Leito

Mustakurmu edastab meile sügisrände teekonna

Nagu arvata võis, alustasid möödunud nädalavahetusel sügisrännet ka satkured „Mustakurmu“ ja „Hauka 3“.

„Hauka 3“ alustas rännet 13. oktoobril ja jõudis 15. oktoobri pärastlõunal Rokiškise linna lähistele Leedu keskosas. Tema esimese rändehüppepikkus oli ligikaudu 220 km.

„Mustakurmu“ startis Piiroja soost 14. oktoobri varahommikul päikese tõusu ajal ööbimispaigast Matsuri lähistel Vene piiri ääres ja jõudis sama päeva õhtul Asipovichy linna lähistele Valgevene keskpaigas kuhu jäi ööbima, jätkas sealt rännet järgmise päeva ennelõunal lõunasuunas ning jõudis pärastlõunal juba 30 km kaugusele Hlusha linna lähistel jätkates ilmselt rännet.