oktoober 2017

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Koovitajatel ja vigledel on paljudest teistest kahlajatest suurem kere ja pikem nokk. Oma aeglase elutempo tõttu saavutavad nad suguküpsuse suhteliselt hiljem, sigivad aeglasemalt ning elavad kauem. Koovitajaid ja viglesid kohtab kõikidel kontinentidel peale Antarktika, pesitsusalad aga asuvad neil eranditult põhjapoolkeral.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Haavad viimaste lehtedega udusel hommikul

Ilm oli sügiseselt sompus ja vihmane. Nädala sajusummaks kogunes 42 mm, mis moodustab kogu oktoobrikuu keskmiset 66%.

Kõige enam tuli vihma kolmapäeval, kui ööpäevaseks sajusummaks mõõtis Jõgeva idapiiril asuv ilmajaam 19 mm. Vihma hulka tuli ka üksikuid raheterasid. Kohati, peamiselt tallatud kohtades, jäi vesi põldudel mõneks ajaks loikudesse seisma. Esines pinnasekannet, kohati jooksis vesi üle põlluvaheteede.

Päeviti oli õhus sooja 7 kuni 12 kraadi. Tänu pilves ilmale jäid ööd valdavalt plusskraadidega.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Lisaks vööt-lehelinnule on Pärnumaal asuv Kabli linnurõngastusjaam Eestile andnud teisegi uue lehelinnuliigi – kuld-lehelinnu (Phylloscopus proregulus), kes tabati seal esmakordselt 17.10.1973. Püütud lind koguti tõestusmaterjaliks ning seda eksemplari säilitatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogus.

Kuld-lehelind on Ida-Siberi liik, kelle pesitsusalad ulatuvad Altai mäestikust Ohhoota mereni. Igal aastal teda Eestis ei kohata, kuid üksikuid kuld-lehelinde eksib siia sügisrändel, peamiselt oktoobris.

Aivar Leito sookurgede rändest
Foto Arne Ader

Raadiosaatjaga sookure jälgimine antenniga. Aivar Leito

Minu reede keskpäeval koostatud prognoos saabuva kurerändelaine osas leidiski kinnitust. Meie selle suve satkured „Loode“, „Liiva“ ja „Paslepa“ kes sündinud vastavalt Sõrves Saaremaal, Liival Muhus ja Paslepas Läänemaal startisid rändele 6. oktoobri hommikupoolikul ning „Mustakurmu“ Põlvamaalt 7.oktoobri hommikul.

„Loode“ jõudis Pähkla põldudelt Saaremaal vaid kahe tunniga Ventspilsi lähistele Lääne-Lätis (vahemaa ca 115 km), „Liiva“ viie tunniga Murajalt Saaremaal Kalnujai juurde Kesk-Leedus (vahemaa ca 350 km) ning „Paslepa“ kaheksa tunniga Kerekenava juurde samuti Kesk-Leedus (vahemaa ca 400 km). „Mustakurmu“ jõudis vähem kui tunniga Vinskini Setumaal otse vene piiri ääres (vahemaa ca 40 km) ja jäi siis peatuma ning edasi ei rännanud.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kolmapäeval, 11. oktoobril peab Tartu ülikooli zooloogia osakonnas linnuökoloogia teadur ja Linnuvaatleja teadusuudiste toimetaja Marko Mägi seminariettekande kliimamuutuste mõjust lindudele.

Seminar toimub algusega kell 16.00 Vanemuise 46 ruumis 301 ning on inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud.

Ettekande tutvustus:

What Trump does not know: The impact of climate change on birds

Fotod Arne Ader

Kaelushiir

Kaelushiir        Apodemus flavicollis

 

Koduhiir ehk majahiir       Mus musculus

Sügis näitab, milliseks tänavune hiireaasta kujuneb. Külmade saabudes sätivad pisinärilised endid hoonetesse. Hoolimata soojadest ilmadest on tegevusjäljed suvemajades juba nähtavad.

Fotod Arne Ader

Harilik loigukiil

Harilik loigukiil          Sympetrum vulgatum

Ootaks veel tõelist „vananaiste suve“, aga isegi praeguste ilmadega toob tunnike ilusat päikeselist ilma kiilid liikvele. Kiilid lasevad endid soojas ja mõnusas istumiskohas kenasti vaadelda kuna tulevad sageli ise inimese poolt valitud kohale.

Harilikud loigukiilid on meil tõeliselt pika lennuajaga: kohtasime neid juba maikuus ning ilusate sügisilmade korral lendavad nad oktoobriski.

Foto Arne Ader

Kaarma järv

Vihmase suvelõpu ja varasügise algusega saabus Soomaale isegi „viies aastaaeg“. Varasügisesed ilmad viimasel paaril nädalal on olnud keskmisest soojemad ja päikselisemad, öökülmasid tavalisest vähem ehk meid veidi isegi hellitanud.

Aastati on sügisvärvid looduses äärmiselt erinevad. Uurisime asjatundjatelt:

Miks mõnel aastal on lehed rohkem punased kui teisel?

Foto Kaarel Kaisel

Valgepõsk-lagled Kasari luhal. Matsalu

Hea aialinnuvaatleja!

Pühapäeval, 8. oktoobril on viimane aialinnupäeviku päev sellel hooajal. Juba sisestatud vaatlustele põgusalt peale vaadates on näha, et pesitsusaasta oli paljudele lindudele kehvapoolne. Aga mine tea – võib-olla mõnel liigil oli aiakeskkonnas tegutsedes üpris korralik aasta. Et sellesse selgust tuua, on nüüd kätte jõudnud aeg viimase 7 kuu vaatlused veebipäevikusse kirja panna.

Palun vaata oma veebipäeviku andmed üle hiljemalt kolmapäevaks, 11. oktoobriks. Täpsed numbrid ja tulemused selguvad detsembriks pärast vaatluste kontrolli ja analüüsi. Kui mul tekib selle käigus küsimusi, siis võtan vaatlejatega ühendust. Niisiis, millele tähelepanu pöörata?

Avaleht

Foto Arne Ader

Mudakuked söövad uppunud lehti

Suur mudatigu ehk mudakukk        Lymnaea stagnalis

Üks tavalisimaid, meie veekogudes elutsevatest teoliikidest. Tegu mudatigulaste sugukonda kuuluv kopsteoga, keda võib leida meie järvedest, kui aeglase vooluga mageveekogudest. Liigub veekogus mööda vesikasve, tõustes aeg-ajalt veepinnale hingama – seetõttu nn kopstigu. Tunni jooksul käiakse veepinnal õhku hingamas kuni üheksa korda. Madalas kaldavees tegutseva mudakuka (omastav kääne) tegemisi on päris huvitav jälgida, kel kannatust.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Lisatud EJS tegevjuhi tänane arvamus

Foto 2008. a ajakirjast Eesti Jahimees (9/2008)

Tuhanded jahituristid suunduvad sügiseti Eestisse, kuna siin, rändeteede ristumiskohas, saab osa võtta nii legaalsetest kui ka illegaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosib paraku Eesti seadusandlus, mis annab võimaluse eirata Eesti jahinduse head tava ning küttida arutul hulgal linde, mille arv selgub pärast jahihooaja lõppu. Maaomanikele on jahiseadusega antud õigus lasta piiramatul hulgal linde ja osad neist kasutavad seda õigust jahiturismi pakkujana täiel määral.

Kirjutas Aivar Leito
Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Sookured

Sookurg         Grus grus

Valgepõsk-lagle       Branta leucopsis

Vaadates hetke ja lähipäevade ilmaprognoose ja ilmakaarte tundub, et tulemas on üks viimaseid intensiivseid sookurerände päevi ning esimesi valgepõsk-laglede massrände päevi…

Pildi salvestas Hagnat, LK foorumist

Toituma siirdutakse koristatud põldudele

Sookurg       Grus grus

Lugesin just praegu, hommikul arvuti taga Põgari-Sassi kurekaameras kl.7.15 kuni 8.10 kokku 2800 kurge lendamas öömajalt Tuuru - Jõõrde suunal põldudele. Väljalend lõppes 8.15 …

8.30….8.37 veel 170 kurge Põgari-Sassill kaamerast üle samas suunas

Fotod Arne Ader

Metsised kivikesi nokkimas

Metsis       Tetreo urogallus

Seenelistele-marjulistele võib metsateedel paigast, teise liikudes selline pilt avaneda.

Musta sulestikuga kukkedest on metsisekanad hulga pisemad. Tegu ju Euroopa suurimate kanalistega.

Metsisekukk

Pildistas ja kirjutas Vello Keppart

Harilik mänd         Pinus sylvestris

Okaspuudest kõige varem hakkavad sügisel „lehed“ langema mändidel. On ju mändide lehed okkakujulised. Enamus kolletuvaid okkaid on juba 3-4 suve puud teeninud. Praegu on sügisese mändide lehtede langemise kõrgaeg.

Mõnel oksal kolletuvad kõik okkad – neid oksi puu enam ei vaja ja need kuivavad okaste langemise järel. Sellised üleni kolletuvad oksad on aastate jooksul jäänud niivõrd teiste okste varju, et nendeni ei ulatu enam piisavalt valgust.