oktoober 2017

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Vöötkakk (Surnia ulula) on päevasema eluviisiga kui teised Eestis elavad kakud. Enamasti nähakse teda metsaservas või raiesmikul puutüükal, aga ka elektripostil pisinärilisi või väiksemaid linde varitsemas.

Vöötkakk on Eestis juhuslik pesitseja, harv läbirändaja ning talvitaja, keda on siin kõige suurem tõenäosus kohata septembrist märtsini. Vaatluste arvu poolest on aastad väga erinevad: mõnel talvel leitakse vaid mõni üksik vöötkakk, parimatel aastatel nähakse üle Eesti aga isegi kümneid isendeid. Sel sügisel on Eestis juba kümmekond vöötkakku leitud.

Ülekande võimaldavad Andigo Eesti OÜ ja EENet
Tehniline teostus ITrotid

Lõhelistel algasid aasta kõige tähtsamad tegemised, seega püüame vaatepilti jagada kõigi huvilistega. Kaamera paigaldasime eile, ühenduse sai tööle tänasega. Vaatame, kuidas me öise tormi üle elame.

Pilti teeb videokaamera Canon HV20E, millel ees lainurk-konverter WD-H43. Heli toob striimivasse arvutisse firma ART helikaart. Videostriimi kodeeriva arvuti komplekteeris Urmas Lett Eenetist.

Välisühendust pakub Andigo Eesti OÜ.

Fotod Arne Ader

Hallrästad pihlapuul

Hallrästas         Turdus pilaris

Kuigi meil pesitsenud hallrästaste ränne algas juba augusti teisest poolest on läbirändurite salgad märgatavad sest toitutakse kõikvõimalikel viljapuudel veel novembri esimesel dekaadilgi. Hallrästaste ränne toimub nii päevasel, kui öisel ajal. Kohata võime veel nii teiste rästaste, kui koldnokkade rännusalku.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Laiuskraadidel, kus asub ka Eesti, on lindude sigimisperiood lühike – sellesse peavad mahtuma munemine, haudumine, poegade kasvatamine ja rändeks valmistumine. Kui mõnel aastal, nagu tänavu, jääb kevade saabumine tavapärasest hilisemaks, alustavad ka linnud, vähemalt valdav osa putuktoidulistest värvulistest, pesitsust hiljem.

Kas hilisem pesitsuse algus nihutab hilisemaks ka sügisrände?

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kollendavad kased teisipäeva hommikul

Nädala esimene pool oli soe ja sajune. Päeviti tõusis õhutemperatuur ligi 13 kraadini, öösel aga langes 2...4 kraadini ja maapinna lähedal esines paiguti miinuskraade.

Vihma tuli esmaspäevast kolmapäevani siin kandis 8...9 mm.

Päikest peaaegu näha ei olnud. Eriti pime oli ilm teisipäeval, kui keskpäeval süttis äikese eel alevikus mõneks ajaks isegi tänavavalgustus. Päevavalgust oli napilt mitme tunni vältel ja nähtus meenutas päikesevarjutust. Tiheda pilvemassi tekkele aitasid kaasa Ilmateenistuse teatel Eestisse kandunud Portugalist pärit metsapõlengute suits ja tahm ning Sahaara kõrbest tormidega kõrgetesse õhukihtidesse üles tõusnud liivaosakesed.

Kutsujaks Marko Valker, www.silmalk.ee/kool/

Fotod Arne Ader

Oktoobrikuu lõpp pakub loodusesõbrale lummavaid värvitoone. Küllap igaüks on kogenud, kuivõrd keeruline on neid pildile püüda. Päevad on lühikesed ja valgust napib. Pikk ilmaprognoos lubab nädalavahetuseks öiseid miinuskraade.

28. oktoobril saab Silma Õpikojas oma pildistamisoskust tublisti parandada. Loodusfotograaf Arne Ader näitab, kuidas hämarates oludes lummavaid pilte teha.

Päev koosneb kolmest osast. Kõigepealt tutvustatakse pildistamise tehnilist poolt. Seejärel tehakse ühine fotoretk mererannas ning metsas. Looduskooli ümbrus pakub pildistajale tõelisi maiuspalu. Päeva lõpetab piltide ühine ülevaatamine ning analüüs.

Kaasa tuleks võtta nii pildistamisvarustus kui ka sülearvutid. Kellel vähegi võimalik, siis palume kaasa võtta ka statiivi.

Eesti Lepidopteroloogide Selts annab teada

Foto Arne Ader

Üks kandidaatide hulgast

Liblikatesse on inimesed pea alati hästi suhtutud. Nende hämmastav moone väikesest „ussikesest” läbi muumiana näiva nuku tiivuliseks ja kauniks liblikaks on teinud nendest taassünni ja surematuse sümboli.

Paljud maailma rahvad seostavad oma loomise lugu just liblikatega.

Algatajad on koostanud veebilehe, kus tutvustatakse „kandidaate“, et siis hääletada juba oma lemmiku poolt.

Tutvu veebilehega: http://rahvusliblikas.ee/

Tänavuse Aasta liblika lugu Looduskalendris, keda võib looduses veel isegi kohata: LINK

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Pilt Instagramist

Igal sügisel võtavad tuhanded jahituristid Eestis osa legaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosivad Eesti liberaalsed jahiseadused, mille muutmisest pole enamik seotud osapooli huvitatud.

Eesti Ornitoloogiaühing leiab, et lindude masstapmist lubavad seadused ei sobi tänasesse Eestisse ning algatas Rahvaalgatus.ee portaalis allkirjade kogumise jahiseaduse ja jahieeskirja muutmiseks.

Eesti Ornitoloogiaühingu hinnangul tuleb arutu tapmise lõpetamiseks paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir jahiloa alusel küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta.

Pildi napsas Hagnat, LK foorumist

Foto Arne Ader

Jäälinnu tüüpiline varitsuspaik

Jäälind            Alcedo atthis

Ühekordne jäälinnu külastus ei ärataks eriti tähelepanu, kuid kena ja värvikat lindu on märgatud mitmel päeval kaamera ees saaki varitsemas.

Vooluvete kõrge seis ning sellega kaasnenud vee sogasus sunnib jäälinde omale otsima sobivamaid toitumispaiku. Toitutakse ju peamiselt väikekaladest.

Video Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Jõgevamaal Oti külas metsas jäi kaamera ette jvalgeselg-kirjurähn, kes parasjagu toitus vanal kasel. Huvitavaks läks siis, kui kohale ilmus suur-kirjurähn, kes arvas endal olevat rohkem õigust sellele kohale...

Valgeselg-kirjurähn        Dendrocopos leucotos

Suur-kirjurähn          Dendrocopos major

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Reedel, 20. oktoobril vaadeldi Norrskäri linnujaamas leetkiuru (Anthus rubescens), kelle näol on tegemist Soome jaoks uue linnuliigiga. Norrskäri linnujaam asub Botnia lahes Vaasa linnast 50 km kaugusel asuval Västra Norrskäri saarel ning seal on lindude sügisrännet jälgitud alates 2012. aastast.

Leetkiur, 20.10.2017 Västra Norrskär / foto: Harri Taavetti (www.birdlife.fi)

Uuringu kommentaar ja foto Urmas Tartes

2011 ja 2012 aastad hellitasid meid liblikate (pildil luhatäpikud) ja teiste putukate rohkusega. Tänavune suvi oli seevastu putukavaene. Esialgu saame selle põhjuseks tuua jaheda suve.

18. oktoobril avaldati ajakirjas PLOS ONE: LINK

Kirjutas Kristel Vilbaste

Illustratsioonid Vikipeediast

Looduse lõputu ringkäik on taas ühe ringi lõpusirgele jõudmas, puulehed tudisevad viimast jõudu kokku võttes vihmast märgade oksaraagude otsas ja ootavad. Ootavad seda, kas tänavu rebib neid puude küljest enne tuul või siis nagu mullu, kus lumi tuli lehes puudele ja kogu kupatus sadas alla “kollase lehe-valge lume” moosina.

Ja nagu ikka olemegi tegelikult valmis oktoobrilõpu esimeseks lumeks. Nii on see läbi aegade olnud, et reipad sügistormid toovad meile Atlandilt sooja ja niiske õhu ning Põhjala virmalistevooriga kokku puutudes see taevavesi lõpuks ka laia lobjaka või lumekruupidena alla sajab.

Lund oleks hädasti vaja, sest siis saaks inimeste mõtted priiks kogu valimistemöllust ja kandidaatide vägitegudest.

Hiite Maja SA ja Ahto Kaasik annavad teada

31.10. lõpeb Hiite kuvavõistlus, mille eesmärk on jäädvustada põliseid looduslikke pühapaiku ning väärtustada nendega seotud loodus- ja kultuuripärandit.

Võistlusel pööratakse erilist tähelepanu soome-ugri pühapaikadele, mille parima foto auhinnaks on 300 eurot. Eraldi julgustatkse pühapaiku jäädvustama kuni 16-aastaseid lapsi ja noori, kelle parima foto auhind on 200 eurot.

Tänavu 10. korda toimuva võistluse peaauhind on 1000 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus jm.

Lisaks rahalistele auhindadele ootab võitjaid sündmuste ja koolituste vabapääsmeid, turismitalude ja suitsusaunade külastusi, kirjandust jpm.