jaanuar 2018

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Tauri Pärna

Metsisekukk

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles teada andma hullude metsiste vaatlustest.

Hulludeks metsisteks nimetatakse veidralt käituvaid metsisekukkesid ja -kanu, kes ei karda inimest, tikuvad aedadesse ja võivad isegi rünnata. Kõik sellised kohtumised tänavusest aastast, aga samuti varasemast ajast saab edastada metsise, 2018. aasta linnu, kodulehel: www.eoy.ee/metsis. 

Loodusmuuseum annab teada

Illustratsioon: Lennart Lennuk

1. veebruaril kell 18 ootame taas kõiki Eesti Loodusmuuseumisse loodusõhtule, kus sel korral uurime mikroplastikut – plastik on tänapäeval üks levinumaid materjale, mida kasutame laialdaselt oma igapäevaelus, kuid mida me selle mõjust keskkonnale teame? Põnevat teemat avab merebioloog Lennart Lennuk.

Üheks kuumimaks teemaks jäätmete maastikul on mikroplast – imepisikesed, silmnähtamatud plastiosakesed, mis asuvad tänaseks päevaks juba pea kõikjal keskkonnas.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Talvel kohtab lindude toidumajal sageli ka põldvarblasi. Kuna enamasti tegutsevad nad salkadena, võib mõne rikkaliku seemnevalikuga toidumaja juures talve üle elada isegi sadakond põldvarblast.

Põldvarblased eelistavad toitmiskohti, mille juures on tihedaid põõsaid, kuhu nad saavad võimaliku ohu korral kiiresti peitu pugeda. On teada, et mida kaugemal asub toidumaja varjekohast, seda lühemat aega ja väiksemate salkadena käivad põldvarblased toidumajal.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Indrek Sell

Poropoorik kasvab põlismetsades, kuuskede lagunevatel lamatüvedel

Poropoorik ehk lapi torik     Amylocystis lapponica

Esimesse kaitsekategooriasse kuuluva haruldase poropooriku kaitsmiseks tuleb hoiduda metsa majandamisest seene elupaikades ja Keskkonnaamet kinnitas ohustatud seene kaitse tegevuskava.

Eesti Looduseuurijate Seltsi Botaanikasektsioon annab teada

Ajakiri Samblasõber ilmub korra aastas, aga juba alates 1998 aastast.

Loe ajakirja veebist: LINK

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Leevikesed Jõgeva mõisapargis

Esmaspäeva hommik oli udune ja puudele tekkis nõrk härmatis. Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti nädala esimesel päeval -8 °C ja maksimaalseks -2 °C.

Põllud olid viiesentimeetrise lumekorraga kaetud, millest kõrgemad nukid välja paistsid, muutes künnipõllud

musta-valge kirjuks.  Päeval sadas lund. Hooti oli sadu tihe ja tuiskas. Lume paksus kasvas järgmiseks (teisipäeva) hommikuks 8-11 cm paksuseks, mis suutis juba ka enamiku künninukkidest ja oraselehtedest varjata. Lund oli rohkesti ka puude okstel. 

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi tööriistade kasutamist toitumisvõimaluste avardamisel ja ellujäämisvõimaluste parandamisel peeti pikka aega vaid inimeste privileegiks, teame tänaseks, et näiteks kive toiduobjektide purustamiseks või puupulki putukate väljaurgitsemiseks kitsastest kohtadest kasutavad ka mõned primaadid.

Video Ahto Täpsi

Kas Sina vaatlesid ja loendasid linde nädalavahetusel?

26.-28. jaanuarini toimus talvine aialinnuvaatlus, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.

Ornitoloogiaühingu esmased vaatluse kokkuvõtted:

Nädalavahetusel loeti kokku üle 44 000 linnu

Möödunud nädalavahetusel üheksandat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 44 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused Eesti Ornitoloogiaühingule edastanud juba 1700 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1200 paigas üle Eesti. Oma vaatlusi saab edastada veel kuni 5. veebruarini.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Paljud peavad leevikest Eestis vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.

Leevikese arvukuseks hinnatakse meil 100 000 – 200 000 paari, kellest osa rändab talveks veidi lõunapoole Kesk-Euroopasse. Eestist rändab läbi ka arvukalt põhjapoolsematel aladel pesitsevaid leevikesi – sügisel on ränne aktiivsem septembri lõpus ja oktoobris, kevadel märtsis ja aprillis. Leevikesi talvitab Eestis hinnanguliselt 100 000 – 300 000 isendit.