aprill 2018

VIDEO: varahommikune metsisekukk

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 

 

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

 

Päike tõuseb Lõuna-Eestis juba kolmveerand kuus. Oma paar tundi enne päikesetõusu hakkavad kuked häält tegema, aga seda puudel, kus ööbiti.

Kui metsisekanad mängumaale saabuvad tuleb maapinnale esimene kukk ning varsti ka teised mängulised.

Metsisekuke liikumine maapinnal mängides on uhke, aga seda saate juba videost vaadata. Mäng lõpeb tavaliselt hilishommikul ja linnud siirduvad oma tavapäraste tegevuste juurde.

Pesas ongi neljas muna!

Pildi napsas UteL, LK foorumist

Emaslind Kati lahkus pesalt ja Karl jäi mune soojendama….

 

Must-toonekurg         Ciconia nigra

 

Mis seal salata, hommikuks me  neljandat muna ootasime ja Katil käib munemine nagu „kella värk“. Tegelikult selliste suurte munade munemine võib emaslinnu organismile ikka väga kurnav olla. Selja taha jäi äsja pikk rändetee, mis algas emaslinnul talvitusalalt Aafrikas.

Pesa täienes üle päeva munetud munadega 16, 18, 20 ja 22. aprillil.

Metsisekaamera 2018

Tekst: Urmas Sellis, Andres KalameesEOÜ
Pildid: Jaanus Tanilsoo ja Hagnat (LK foorumist)
Ülekande võimaldab EENet

Metsise kaamera on paigaldatud juba pikemat aega teadolevasse metsisemängu Võrumaal. Seire käigus on seal loendatud kuni viis kukke. Küllap kaamera abil saame seda kas kinnitada või täpsustada. Samas kaamera asub ühes kindlas kohas, kust kaugele ei näe ja häälte suunda ei saa kaamerast tuvastada. Nii kaamera päriselt seiret ei asenda, aga loodetavasti täiendab.

Hirvekaamera lõpetab ülekande

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

 

Punahirv     Cervus elaphus

 

Sarvede mahaajamisega alustati märtsi alul. Nagu näeme, kannavad noorloomad veel sarvi ja vanad pullid kasvatavad uusi sarvi.

Tiit Hunt teeb hooaja lõpu kokkuvõtte kindlasti lähiajal.

Täname meie vaatajaid ja Looduskalendri foorumi liikmeid, tänu kellele said salvestatud nii pildis, kui sõnas toimumiste huvitavamad sündmused.

Tänud koostööpartneritele Saaremaa Teetormajast ja Eenetist.

Uute kohtumisteni!

Jäämäed

Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste

Eestis ei ole palju selliseid loodusnähtusi, mis tuhandete kaupa inimesi kokku tooks. Aga need, mis on, on seotud veega.

Nii ajab inimesi pööraseks Soomaa viies aastaaeg. Tullakse kohale kaugelt ja lähedalt. Sõidetakse läbi kõhuni vee autodega ja kanuudega. Lustitakse üleujutatud heinamaadel ja lammimetsades. Sellist rahvasterändamist tuleb ette pea igal aastal, mõnel isegi mitu korda aasta jooksul.

Sinililleaeg!

Fotod Arne Ader

Sinilill

 

Harilik sinilill        Hepatica nobilis

 

Äsja õitsema puhkenud sinililletaime leiame ühe või kahe lühikese õievarrega, mis õitsemise ajal pikemaks sirguvad - umbes kümne, kahekümne sentimeetriseks. Peened õievarred on punakaspruunid, kaetud roheliste karvadega ja lehetud.

Iga õis kasvab välja oma varre otsas, mis asetsevad lehtede kaenlas ning üks taim võib kasvatada kuni kaksteist õievart.

Puhkenud õis läbimõõt jääb kahe sentimeetri ringi ning õitseb veidi üle nädala. Ööseks õied sulguvad ja halbade ilmade korral õied ei avanegi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.