aprill 2018

Hunt - Eesti rahvusloom!

Foto Toomas Tuul

Hundid

Hundid

Rahvusloomaks kuulutati hunt

Jüripäeval, 23. aprillil kuulutati saates Osoon välja Eesti rahvusloom, kelleks on hunt. Hunt valiti rahvusloomaks koostöös erinevate loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ja ühendustega.

"Hunt on meie looduse pärisosa ja ta ei jäta ühtegi inimest külmaks," kommenteerib folklorist Marju Kõivupuu.  "Ta on meie rahvapärimuse populaarseimaid loomi, tema kohta on rahvasuust kirja pandud üle 500 nime ja arvukalt rahvajutte. Hunt sümbolliigina aitab kaasa loodusmaastike väärtustamisele, kuna susi on tervikliku ökosüsteemi üks indikaatorliike."

Toome ära pöördumise täisteksti ja allkirjutajad:

Rahvusloomaks kuulutati hunt

Sisu


Jüripäeval, 23. aprillil kuulutati saates Osoon välja Eesti rahvusloom, kelleks on hunt. Hunt valiti rahvusloomaks koostöös erinevate loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ja ühendustega.

"Hunt on meie looduse pärisosa ja ta ei jäta ühtegi inimest külmaks," kommenteerib folklorist Marju Kõivupuu.  "Ta on meie rahvapärimuse populaarseimaid loomi, tema kohta on rahvasuust kirja pandud üle 500 nime ja arvukalt rahvajutte. Hunt sümbolliigina aitab kaasa loodusmaastike väärtustamisele, kuna susi on tervikliku ökosüsteemi üks indikaatorliike."
 

Saatjaga sookurgede ränne

Olukorda tutvustab Aivar Leito

Foto Arne Ader

Sookurepaar

Sookurepaar

Tere head sookurehuvilised!

Viimastel päevadel on meil saatjaga märgistatud sookurgede kevadrändes toimunud mitmeid uusi arenguid.

Esmalt tuleb märkida, et kuulus „Ahja 5“ ei ole ikka veel „maha rahunenud“ ja seikleb edasi. Pärast Soomes ja Karjalas käiku 16. – 17. aprillil tuli ta Peipsi taha tagasi! 20. aprillil lendas ta Ilmeni järve läänekaldale Lääne-Venemaal ja pööras seal suuna lääne poole tagasi ning jõudis 22. aprillil Osernoje küla juurde, Peipsist 160 km ida suunas. Pole välistatud, et koduigatsus saab veel võitu ning lähipäevil tuleb ta veel teisele poole Peipsit Eestimaale.

Kevadrände sesoon lõpeb kurgedel mai keskpaiku ning siis saab lõplikult selgeks kuhu ta suvitama jääb.  

Hundimaastikud

Sisu

Valdur Mikita

Ilmselt pole läänemeresoome aladel ühtegi teist looma, kes oleks mõjutanud loodusmaastike kujunemist, aga ka inimeste keelt ja kultuuri rohkem kui hunt. Hunt on olnud meie raba- ja metsamaastike valitsejaks sadu ja tuhandeid aastaid, samavõrra oluliseks on ta tõusnud ka meie esivanemate keele- ja meeleruumis. Osava kütina on hunt kontrolli all hoidnud suurte rohusööjate arvukust ja kujundanud seeläbi kaudselt ka soome-ugri maastike metsarohket välisilmet.

Linnulauluhommikud Tallinnas

Loodusring annab teada, www.loodusring.ee

Foto Arne Ader

Metsvint

Metsvint

Ka sel kevadel jätkame koos Tallinna Keskkonnaametiga linnulauluhommikuid Tallinna kooliõpilastele.

Kooli lähemas ümbruses leidub arvukalt erinevaid linnuliike, milliseid nimelt ja kuidas neid ära tunda, seda aitab selgitada harrastusornitoloog Peep Veedla.

Linnulaulutunnid toimuvad:

24.04, 26.04, 27.04, 3.05, 4.05, 8.05, 9.05, 10.05, 15.05 ja 16.05.

 

Osavõtt tasuta. Eelregistreerimine:

info@loodusring.ee

607 0045

Rein Marani uue filmi esilinastus ja rahvuslooma õhtu

Loodusõhtu Rahvusraamatukogus
Esmaspäeval, 23. aprillil 2018 kell 18

 

Hooaja viimane loodusõhtu on sündmusterohke. Vaatame eesti loodusfilmi grand old man´i Rein Marani äsja valminud loodusteemalist koguperefilmi „Peetrike Laanetagusel“.

See on lugu väikese inimese looduse avastamise retkedest ja ümbritseva elurikkuse esmastest märkamistest. Peetrike on vaatajale justkui teejuht elust pulbitseva keskkonna juurde  ̶  kõige avaramast ja üldisemast vaatest kuni kõige peenemate detailideni, kõige suurematest olevustest kõige väiksemateni.

Stsenarist, režissöör ja operaator Rein Maran, helilooja Pärt Uusberg, konsultandid Urmas Tartes, Eerik Leibak, Mart Meriste, Riina Põhjala, Veljo Runnel, toimetaja Margit Maran.

Filmi tutvustab autor Rein Maran, kes juhatab sisse õhtu teise osa.

RAHVUSLOOM - HUNT

Avapilt
Hundid.
Sisu

Foto: Valeri Štšerbatõh

Milleks rahvusloom?

Elame ajastul, mil globaalne kultuur loob pidevalt juurde uusi tugevaid sümboleid, mis mõjuvad meie kultuurile kohati laastavalt ja takistavad tunnetust ühtse keele- ja kultuuriruumina. Oma sümbolite kujundamine muutub aina olulisemaks. Vastukaaluks mõjudele, mis tulevad väljastpoolt, tuleb leida rahvast ühendavaid ja traditsioonidega kooskõlas olevaid sümboleid, mis kasvavad kultuuri seest. Tugeva aluse selleks leiame loodusest.

Rohujuure tasandil sündinud idee rahvusloomast aitab luua riiki ja rahvast ühendava märgilise sümboli.


Miks hunt?

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.