aprill 2018

Video salvestas Barry Ruck, LK püsivaataja

 

Video alguses näeme emaslindu munemas

 

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

 

Kuldnokad on oma pesapaigale truud ja põhjusega sest häid pesitsuskohti inimeste läheduses küll leidub, aga pesakaste jääb ikkagi väheks.

Rasvatihaste aastal tegutsesid pesakastis tihased, talvel suurendas suur-kirjurähn pesaava, mis sobib möödunud aastast hästi kuldnokkadele.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 

 

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

 

Päike tõuseb Lõuna-Eestis juba kolmveerand kuus. Oma paar tundi enne päikesetõusu hakkavad kuked häält tegema, aga seda puudel, kus ööbiti.

Kui metsisekanad mängumaale saabuvad tuleb maapinnale esimene kukk ning varsti ka teised mängulised.

Metsisekuke liikumine maapinnal mängides on uhke, aga seda saate juba videost vaadata. Mäng lõpeb tavaliselt hilishommikul ja linnud siirduvad oma tavapäraste tegevuste juurde.

Pildi napsas UteL, LK foorumist

Emaslind Kati lahkus pesalt ja Karl jäi mune soojendama….

 

Must-toonekurg         Ciconia nigra

 

Mis seal salata, hommikuks me  neljandat muna ootasime ja Katil käib munemine nagu „kella värk“. Tegelikult selliste suurte munade munemine võib emaslinnu organismile ikka väga kurnav olla. Selja taha jäi äsja pikk rändetee, mis algas emaslinnul talvitusalalt Aafrikas.

Pesa täienes üle päeva munetud munadega 16, 18, 20 ja 22. aprillil.

Tekst: Urmas Sellis, Andres Kalamees, EOÜ
Pildid: Jaanus Tanilsoo ja Hagnat (LK foorumist)
Ülekande võimaldab EENet

Metsise kaamera on paigaldatud juba pikemat aega teadolevasse metsisemängu Võrumaal. Seire käigus on seal loendatud kuni viis kukke. Küllap kaamera abil saame seda kas kinnitada või täpsustada. Samas kaamera asub ühes kindlas kohas, kust kaugele ei näe ja häälte suunda ei saa kaamerast tuvastada. Nii kaamera päriselt seiret ei asenda, aga loodetavasti täiendab.

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

 

Punahirv     Cervus elaphus

 

Sarvede mahaajamisega alustati märtsi alul. Nagu näeme, kannavad noorloomad veel sarvi ja vanad pullid kasvatavad uusi sarvi.

Tiit Hunt teeb hooaja lõpu kokkuvõtte kindlasti lähiajal.

Täname meie vaatajaid ja Looduskalendri foorumi liikmeid, tänu kellele said salvestatud nii pildis, kui sõnas toimumiste huvitavamad sündmused.

Tänud koostööpartneritele Saaremaa Teetormajast ja Eenetist.

Uute kohtumisteni!

Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste

Eestis ei ole palju selliseid loodusnähtusi, mis tuhandete kaupa inimesi kokku tooks. Aga need, mis on, on seotud veega.

Nii ajab inimesi pööraseks Soomaa viies aastaaeg. Tullakse kohale kaugelt ja lähedalt. Sõidetakse läbi kõhuni vee autodega ja kanuudega. Lustitakse üleujutatud heinamaadel ja lammimetsades. Sellist rahvasterändamist tuleb ette pea igal aastal, mõnel isegi mitu korda aasta jooksul.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Fotod Arne Ader

 

 

Suur-laukhani           Anser albifrons

 

Rabahani                   Anser fabalis

 

Pildi napsas UteL, LK foorumist

Varahommik kurepesas.

Ootasime ja lootsime hommikul näha pesas kolmandat muna – nii oligi.

Emaslind Kati on stabiilselt munenud üle kahe päeva 16, 18. ja 20. aprillil.

Fotod Arne Ader

 

Harilik sinilill        Hepatica nobilis

 

Äsja õitsema puhkenud sinililletaime leiame ühe või kahe lühikese õievarrega, mis õitsemise ajal pikemaks sirguvad - umbes kümne, kahekümne sentimeetriseks. Peened õievarred on punakaspruunid, kaetud roheliste karvadega ja lehetud.

Iga õis kasvab välja oma varre otsas, mis asetsevad lehtede kaenlas ning üks taim võib kasvatada kuni kaksteist õievart.

Puhkenud õis läbimõõt jääb kahe sentimeetri ringi ning õitseb veidi üle nädala. Ööseks õied sulguvad ja halbade ilmade korral õied ei avanegi.

Kirjutas ja pildistas Mati Sepp

Toimetanud: Kaisa Berg

Metsaretk

Olen metsade keskel jalgu sirutanud sestsaadik kui olin väike poisipõnn. Lapsepõlves ei olnud muret, et lageraielankide rööpad ja kännumeri võiksid loodusvaatlust segada. Lageraied lihtsalt ei olnud sellises mahus, et need oleksid silma hakanud.

Nooruspõlves oli põhiliseks mureks ja rõõmuks üheaegselt vana liigirikka metsa ulatus. Teisisõnu, lihtne oli suurtesse metsalaantesse ära eksida. Tänapäeval kõlab see ehk natuke ebausutavalt, aga need suured metsalaaned asusid majandusmetsades. Kahjuks on praeguseks saanud majandusmetsadest malelauad ning igal lageraielangil asuv väljaveotee viib välja suure teeni, sellega on ära eksimine tehtud pea võimatuks.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

2017. aasta alguses võttis Kasahstani valitsus vastu otsuse keelata kevadine linnujaht ning vaid aasta hiljem on tulemused selgelt näha.

Jahindus mõjutab Kasahstanis mitmeid linnuliike. Kõige rohkem kütitakse veelinde, mistõttu on luikede, partide ja hanede arvukus alates 1990. aastate keskpaigast vähenenud poole võrra. Kuigi ka enne kevadise jahi keelamist oli lubatud ainult isaste partide laskmine, vähendas paariliseta jäävate emaste hulk pesitsusedukust. Salakütid tapsid ka emaseid linde ning kaitsealuste liikide esindajaid, lisaks mõjutavad arvukust kliimamuutused ja elupaikade kadumine.

Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet
Sissejuhatus Tiit Hunt, www.rmk.ee

Lindude kevadrände vaatamiseks oleme kaamera üles seadnud Sassi poolsaarele Läänemaal - samasse piirkonda, kus sügisel saime jälgida peamiselt sookurgede ja haneliste rännet.