aprill 2018

Kirjutas ja pildistas Mati Sepp

Toimetanud: Kaisa Berg

Metsaretk

Olen metsade keskel jalgu sirutanud sestsaadik kui olin väike poisipõnn. Lapsepõlves ei olnud muret, et lageraielankide rööpad ja kännumeri võiksid loodusvaatlust segada. Lageraied lihtsalt ei olnud sellises mahus, et need oleksid silma hakanud.

Nooruspõlves oli põhiliseks mureks ja rõõmuks üheaegselt vana liigirikka metsa ulatus. Teisisõnu, lihtne oli suurtesse metsalaantesse ära eksida. Tänapäeval kõlab see ehk natuke ebausutavalt, aga need suured metsalaaned asusid majandusmetsades. Kahjuks on praeguseks saanud majandusmetsadest malelauad ning igal lageraielangil asuv väljaveotee viib välja suure teeni, sellega on ära eksimine tehtud pea võimatuks.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

2017. aasta alguses võttis Kasahstani valitsus vastu otsuse keelata kevadine linnujaht ning vaid aasta hiljem on tulemused selgelt näha.

Jahindus mõjutab Kasahstanis mitmeid linnuliike. Kõige rohkem kütitakse veelinde, mistõttu on luikede, partide ja hanede arvukus alates 1990. aastate keskpaigast vähenenud poole võrra. Kuigi ka enne kevadise jahi keelamist oli lubatud ainult isaste partide laskmine, vähendas paariliseta jäävate emaste hulk pesitsusedukust. Salakütid tapsid ka emaseid linde ning kaitsealuste liikide esindajaid, lisaks mõjutavad arvukust kliimamuutused ja elupaikade kadumine.

Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet
Sissejuhatus Tiit Hunt, www.rmk.ee

19. aprillil kell 19.30 esilinastub Tallinnas, kinos Artis Rein Marani loodusteemaline koguperefilm „Peetrike Laanetagusel“ (53 min).

See on lugu väikese inimese looduse avastamise retkedest ja ümbritseva elurikkuse esmastest märkamistest. Peetrike on filmivaatajale justkui teejuht elust pulbitseva keskkonna juurde.

Pildi napsas Juta LK foorumist

Must- toonekurg       Ciconia nigra

Täna hommikuks me pesasse teist muna muidugi ootasime, aga kena vaatepilt ikka.

Pesaelu näib arenevat, ilmad on vahepeal pakkunud suisa suvist soojust, seega pole must-toonekurgede paaril ka toidusest puudust. Emaslind Kati munes esimese muna 16. ja teise 18. aprillil.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Suurte haneparvedega puutume Eestis kokku kaks korda aastas – sügisel, kui haned lendavad lõunasse talvitama, ja kevadel, kui nad suunduvad põhjapoolsetele pesitsusaladele. Ränne on lindude elus üks ohtlikumaid ja energiakulukamaid ettevõtmisi ning nõuab vahepealseid toitumispeatusi. Eriti kevadrändel on hanedel pesitsusaladele jõudmiseks vajalik koguda teelt kaasa rasvavarud, mis võimaldaksid edukamat pesitsust. Suurepäraselt sobib selliseks nn tankimiskohaks põllumaa, kus kevadeti tärkab värske ja energiarikas taimestik. Paraku ei kasvata põllumehed vilja hanede nuumamiseks ning rändel olevate hanede poolt tekitatud kahju ulatus võib olla märkimisväärne.

ELFi “Konnad teel(t)”

Foto Arne Ader

Rohukonnad

Soojemad ilmad on äratanud meie kahepaiksed, kes on asunud massiliselt oma sigimispaikadesse rändama. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub sellega seoses konnasid ohutult üle tee abistama teelõikudel, kus kahepaiksete rändeteed ristuvad sõiduteedega. Eriti tähelepanelik tasub autojuhtidel olla hilisõhtustel tundidel, kui ränne on massiline ning vabatahtlikud kahepaikseid abistamas.

Konnaränne toimub tavapäraselt aprillis ning selle eelduseks on soojad ja niisked ööd. Rände tippaeg on hilisõhtuti kell 21-23 ning ränne kestab kokku mõned päevad. Olenevalt ilmast võib konnaränne toimuda ka lainetena – külmematel öödel vähem, soojematel ja vihmastel õhtutel massiliselt.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lapsuliblikas näsiniine õitel

Nädal algas erakordselt sooja päikesepaistelise ilmaga. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis esmaspäeva (9. aprilli) õhtupoolikul meteoroloogiajaama järgi 21,4 kraadini ja veel hilja õhtul kesköö paiku oli sooja 10 kraadi. Nii kõrget temperatuuri juba aprilli esimeses dekaadis pole Jõgeval 1922. aastast algava vaatlusrea järgi seni esinenud ja on ette tulnud alles 16. kuupäevast alates.

Teisipäev olid pilvisem ja tunduvalt jahedam. Sadas vihma, mille hulka tuli ka väheseid lumehelbeid. Päeval tõusis õhutemperatuur ainult 5,4 °C.