aprill 2018

19. aprillil kell 19.30 esilinastub Tallinnas, kinos Artis Rein Marani loodusteemaline koguperefilm „Peetrike Laanetagusel“ (53 min).

See on lugu väikese inimese looduse avastamise retkedest ja ümbritseva elurikkuse esmastest märkamistest. Peetrike on filmivaatajale justkui teejuht elust pulbitseva keskkonna juurde.

Pildi napsas Juta LK foorumist

Must- toonekurg       Ciconia nigra

Täna hommikuks me pesasse teist muna muidugi ootasime, aga kena vaatepilt ikka.

Pesaelu näib arenevat, ilmad on vahepeal pakkunud suisa suvist soojust, seega pole must-toonekurgede paaril ka toidusest puudust. Emaslind Kati munes esimese muna 16. ja teise 18. aprillil.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Suurte haneparvedega puutume Eestis kokku kaks korda aastas – sügisel, kui haned lendavad lõunasse talvitama, ja kevadel, kui nad suunduvad põhjapoolsetele pesitsusaladele. Ränne on lindude elus üks ohtlikumaid ja energiakulukamaid ettevõtmisi ning nõuab vahepealseid toitumispeatusi. Eriti kevadrändel on hanedel pesitsusaladele jõudmiseks vajalik koguda teelt kaasa rasvavarud, mis võimaldaksid edukamat pesitsust. Suurepäraselt sobib selliseks nn tankimiskohaks põllumaa, kus kevadeti tärkab värske ja energiarikas taimestik. Paraku ei kasvata põllumehed vilja hanede nuumamiseks ning rändel olevate hanede poolt tekitatud kahju ulatus võib olla märkimisväärne.

ELFi “Konnad teel(t)”

Foto Arne Ader

Rohukonnad

Soojemad ilmad on äratanud meie kahepaiksed, kes on asunud massiliselt oma sigimispaikadesse rändama. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub sellega seoses konnasid ohutult üle tee abistama teelõikudel, kus kahepaiksete rändeteed ristuvad sõiduteedega. Eriti tähelepanelik tasub autojuhtidel olla hilisõhtustel tundidel, kui ränne on massiline ning vabatahtlikud kahepaikseid abistamas.

Konnaränne toimub tavapäraselt aprillis ning selle eelduseks on soojad ja niisked ööd. Rände tippaeg on hilisõhtuti kell 21-23 ning ränne kestab kokku mõned päevad. Olenevalt ilmast võib konnaränne toimuda ka lainetena – külmematel öödel vähem, soojematel ja vihmastel õhtutel massiliselt.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lapsuliblikas näsiniine õitel

Nädal algas erakordselt sooja päikesepaistelise ilmaga. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis esmaspäeva (9. aprilli) õhtupoolikul meteoroloogiajaama järgi 21,4 kraadini ja veel hilja õhtul kesköö paiku oli sooja 10 kraadi. Nii kõrget temperatuuri juba aprilli esimeses dekaadis pole Jõgeval 1922. aastast algava vaatlusrea järgi seni esinenud ja on ette tulnud alles 16. kuupäevast alates.

Teisipäev olid pilvisem ja tunduvalt jahedam. Sadas vihma, mille hulka tuli ka väheseid lumehelbeid. Päeval tõusis õhutemperatuur ainult 5,4 °C.

Foto Arne Ader

Sookured

Tere head sookurehuvilised!

Edastan meil saatjaga varustatud sookurgede asukoha hetkeseisud.

Pressiteade – uudis „Ahja 5 trikitab taas“.

Lõpuks ometi on esimesed saatjaga sookured koju jõudnud. Kõigepealt ületasid piiri 11. aprillil üle-eelmisel aastal märgistatud Sõrve kurg „Mati“ ja Soitsjärve kurg „Ivar“.

„Mati“ lendas esimese hooga Kärlasse, kuid käis kohe järgmisel päeval paariks tunniks ära ka kodus Türjul Sõrve poolsaarel. Praegu on ta Saaremaa keskel Eikla küla juures.

Ka „Ivar“ külastas oma sünnikodu Soitsjärvel enne kui põhja poole Kivijärvele Jõgevamaal suundus. Samas kohas oli ta ka eelmisel sügisel enne ärarännet soojale maale.

Fotod Arne Ader

Sarapuu õitseb

Harilik sarapuu      Corylus avellana

Varajased õitsejad on meil suures osas tuultolmlejad nõnda ka sarapuud. Tuul kannab rikkalikult tolmlevate isasõisikute tolmu emasõisikutele, aga juba lehtinud puudel oleks säärane tolmlemine märgatavalt raskendatud.

Emas- ja isasõisikud võivad asetseda nii samal võrsel, kui ka erinevatel okstel. Juba möödunud suvel võisime märgata sarapuudel isasõite väikeseid rippuvaid algeid.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eestis on kaelusrästas (Turdus torquatus) Põhja-Euroopasse pesitsema suunduv haruldane läbirändaja, keda kohtab enamasti aprillis ja mai alguses Lääne-Eestis. Eestis kaelusrästas ei pesitse.

Kaelusrästas, 30.04.2012 Saaremaa, Maanteküla / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Varahommikune pilt Liz, LK foorumist

Kell on 5.15

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Kurepaari viimaste päevade hoolikalt samblaga viimistletud pesa oli varahommikuks muna ja seismas uhke paar.

Niisiis esimene muna pesas 16. aprillil.

Foto Arne Ader

Sõtka pesapuu

Tänasest kehtestatud raierahuga püütakse vältida just vanades metsades pesitsevate lindude ning loomade häirimist sigimisperioodil. Metsarahu kestab 15. juunini. Kevadine raietööde peatamine sai riigimetsas traditsiooniks alates 2002. aastast.

Riigimetsas kavatsetakse istutad raierahu perioodil üle 20 miljoni puu ning korraldatakse noore metsa hooldamist 40 tuhandel hektaril.

Paljud erametsaomanikud on samuti oma tegevustes raierahuga liitunud.

Kirjutas ja pildistas Urmas Tartes

Koerliblikas

Koerliblikas ehk väike-koerliblikas           Aglais urticae

Valgetähn-pajuliblikas               Nymphalis xanthomelas

Tekst: Urmas Sellis, EOÜ
Pildid: Ain Nurmla, Urmas Sellis

Ülekande võimaldavad EENet ja TELE2

Pildid: Šveitsi Eesti Selts

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul soovis Šveitsi Eesti Selts kinkida Šveitsile sada linnumaja ohustatud linnuliikide kaitseks. Ideest tegid korraldajad tutvustava video.

„100 linnumaja Eesti sajandaks“ jõudis märtsis lõpusirgele viimase pesakasti püstitamisega ja Biel-Benkenis peetud avapeoga – linnud võivad nüüd sisse kolida.

Linnumajad kingiti Birdlife Schweizile, kes neid hiljem jälgib ja hooldab. Ohustatud liikideks, kellele need pesakastid on mõeldud, on aed-lepalind ja väänkael, kelle kohta üritusel osalejad said põhjaliku ülevaate.

Pildistas ja kirjutas Urmas Tartes

Kaks isast lapsuliblikat ajavad taga ühte emast

 

Lapsuliblikas        Gonepteryx rhamni

Kevadel võime kohata lendamas nii kollaseid, kui valgeid liblikaid. Vaatamata pealtnäha suurele värvierinevusele on tegemist ühe ja sama liigiga – lapsuliblikas.

Värvuse vahe tuleb liblika soost – isased lapsuliblikad on tumekollased, kuulutades päikesepaistelist ning sooja suve.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Juba talvel paigaldas Kotkaklubi kaamera kaljukotkaste Soomaa pesale, et tähelepanelikud linnud saaksid vähem häiritud inimeste liikumisest. Kotkapaar külastas pesa erineva sagedusega, tõi juurde pesamaterjali ja märgistas värskete roheliste okstega…

Urmas Sellis: