Mai 2018

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Toimetulek erinevates olukordades sõltub nii keskkonnast kui ka isendi käitumisest. Sageli räägitakse nii inimeste kui ka loomade puhul isiksusest, mille all peetakse silmas isendile omast ajast ja keskkonnast sõltumatut käitumist – näiteks võib isiksustunnuseks pidada looma varajast või alles viimasel hetkel põgenemist ohtu märgates, aga ka erinevaid hoiatushäälitsusi ja isendi uudishimulikkust ehk tegutsemist uudsetes oludes. Need viimati nimetatud isiksusomadused on loomade seas üsna põhjalikult ja laialdaselt uuritud.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Pääsusilma  kasvukohti  on  kuivendamise  tõttu  jäänud  väheks 

Nädala  algus  oli  päikesepaisteliste  kuumade  ilmadega.  Esmaspäeval  ja  teisipäeval  tõusis  maksimaalne  õhutemperatuur  28  kraadini,  ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  ületas  normi  8...9  kraadi  võrra. 

Kuivus  kippus  juba  aiamaadel  liiga  tegema,  põldudel  töötavaid  masinaid  saatsid  tolmupilved.  Oodati  pikisilmi  vihma.  Suuremad  vihmapilved  aga  Jõgevale  ei  jõudnud.  Veidi  vihma  sadas  kolmapäeval  ja  reedel,  kokku  3 mm. Minimaalne  relatiivne  õhuniiskus  langes  nädala  kestel  kolmel  päeval  alla  30%.   

Foto Arne Ader

Kõrkja-roolind

Eesti Loodusmuuseum kutsub maikuus kevadist linnulaulu nautima! 24. mail ootame kõiki huvilisi õhtuhämaruses toimuvale linnulauluõhtule Paljassaarde. 

Linnulauluõhtul kuulame, kes on meie kevadesse juba jõudnud ning milline on saabunute laul. Kõigil osalejatel on võimalus ise avastada, märgata ning seejärel omal käel avastatut teistega jagada – keda me kuuleme?

Linnulauluõhtu algab kell 20.00 Paljassaares Katariina kai juures - koguneme seal juures olevas parklas. 

Veebikaamera pilt Ute, LK foorumist

Kõige vanem, 18. mail koorunud kurepoeg uudistamas

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Vanalinnud on munakoored kurepoegi segamast koristanud pesa veertele. Kõik noorlinnud toidetud, asemed kohendatud ning soojast ilmast hoolimata vanalinnu all pesasoojas.

Saame näha, kas veel koorumata muna pesas oligi viljastamata.

LK foorumi tänase päeva arutlusused: LINK

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Kuldnokapoegade söötmine

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

Neli, teistest päevakese varem koorunud kuldnokapoega said täna kahe nädalaseks. Paari hilisema kooruja kasvuvahet vanematega on ikka märgata.

Poegade arenguks on olnud igati kenad ilmad - soojaga liigub palju putukaid putukaid, nende vastseid ja röövikuid.

Juba täna käis mõni julgem kuldnokapoeg pesaaval asjal.

Keskkonnaamet kutsub looduskaitsekuu matkadele

Keskkonnaamet korraldab 26.˗27. mail 20 tasuta matka kõigis maakondades üle Eesti, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Tänavuse looduskaitsekuu teemaks on „Terve Eesti“, et pöörata tähelepanu looduse ja inimese tervise seostele. Looduskaitsekuu matkad on suurepärane võimalus minna loodusesse liikuma, saada rohkem teada meid ümbritsevast ning teha head ka oma tervisele.

„Sarnaselt varasematele aastatele kutsume ka tänavu inimesi loodusesse liikuma. Matku korraldame selleks, et saaksime paremini tuttavaks piirkonna loodus- ja kultuuriväärtustega, teeksime head oma tervisele ning oskaksime seeläbi paremini hoida loodust ja iseennast,“ lausus Maris Kivistik, Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja.

Foto Arne Ader

Sookurekogum

Sookurg      Grus grus

Veljo loendas Leevaku külje all (Räpina kandis) kokku ca 150 sookurge ja esitas küsimuse:

On see tavapärane, et nad praegusel ajal nii paljukesi koos on? Millega seda seletada?

Selgitab Aivar Leito:

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Kindlasti olete saanud aega piiluda looduskalender.ee lehel olevasse kuldnokakaamerasse. Kui ei, siis käige kuldnokkadel külas ära. Varsti on nad pesast läinud.

Tavaliselt pöörame kuldnokkadele tähelepanu vaid siis, kui nad rõõmsalt vilistades meie aias pesitsema asuvad ja hiljem, kui nad kogu lasteaiaga meie marjapõõsaid marjadest puhastama tulevad.

Minu kuldnokapere koorus 9. mail, seega hiljemalt nädala pärast peaks nad juba oma lennuteed alustama. Praegu istuvad nad pesakastis, mõni julgem tuleb juba välja piilumagi, aga pidevat näljakisa on pesakastist kosta hommiku esimestest tundidest.

Veebikaamera pilt Anne7, LK foorumist

Kolm kurepoega ja üks muna, aga ilma koorepragudeta (nähtaval küljel)

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Eile olid kahe kurepoja munades augud. Peab ju kooruja  harjuma hingamisega ja suurtel lindudel võtab see aega.

Tänase hommikupoolikuga on meil pesas kolm tragi kurepoega.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Puuk

Igal kevadel, kui aprillis kuulen, et see või teine on leidnud esimese puugi, siis mõtlen, et pean sellest rääkima. Aga enamasti on looduses sel ajal nii palju põnevat, et sinnapaika see asi jääb.

Läheb umbes kuu aega, kui terviseamet ärkab ja hakatakse rohkem rääkima vaktsineerimisest ja statistikast. Just see viimane mind enamasti mõtlema paneb. Sest meil pole Eestis tõhusat puugihaiguste ohjamise kava.

On olemas vaktsiin puukide poolt levitatavale entsefaliidile, aga see vaktsiin ei kata kõiki tüvesid ja millegipärast ei vaktsineeri sellega end sageli ka meditsiinitöötajad ise. Ei oska öelda, miks.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Põder       Alces alces

Video alul kuuleme põdralehma kutset, lõpupoole juba kiirelt saabuvat vasikat…

Meie põdralehmadel on üks, kuni kaks vasikat, kelle sünnikaal jääb kuue ja viieteist kilo piiresse. Juba teisel elupäeval seisavad põdrahakatised kenasti jalul. Päeval jätab emasloom vasika või vasikad omapäi ning imetama tulles kutsub nad kohale. Rammusa emapiima toel võtavad vasikad kaalus juurde kuni kaks kilo.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Mõru vahulill

Vanasti nõuti koolilastelt kevadel herbaariumi tegemist. Siis kulusid hädasti ära teadmised taimedest, mis maikuus õitsevad, mis on piisavalt pisikesed ja lihtsalt määratavad.

Üks neist taimedest on üsna kuivades kohtades kasvav vahulill. Siniste või lillade õitega mõru-vahulill. Mida kuivemal pinnasel nad kasvavad, seda heledamad on õied.

Milline see taim välja näeb? Ta on parasjagu sõrmepikkune ja kuigi võiksime teda õitsemas leida veel augustikuuski, siis hiljem on ta rohu sees meie silmale peidus. Kui olete ta kord pildi järgi selgeks õppinud või on mõni teadjam teile teda näidanud, siis enam ei aja te teda segi ühegi teise taimega.

Film ERR-i arhiivist

https://arhiiv.err.ee/vaata/sookured-169185/similar-84349

Loodusfilmide vanameistri Rein Marani juba kolmekümne kuue aasta eest valminud võrratu film „Sookured“ (Eesti Telefilm 1982). Muusika äsja meie hulgast lahkunud Mikk Sarv.

Film räägib meile tuttavast kevade- ning sügisekuulutajast ja sookurgede suvisest, varjatud elust.

Veebikaamera pilt Birdfriend, LK foorumist

Kuldnokapojad päevapuhkusel

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

Kaks viimast suviselt sooja ööd on kuldnokapojad veetnud omapäi.

Kuus noort nokka tahavad toitmist ja emaslinnu hoolitsus pesapuhtuse eest – töökalt mööduvad vanalindude päevad.

Foto Urmas Tartes

Eerik Leibak

Tänavune Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia ja kuldmärk omistati Eerik Leibakule – Eesti looduse ühele parimale tundjale.

Mees, kes on algatanud mitmete meie kaitsealade moodustamise: Soomaa rahvuspargi ja Alam-Pedja kaitseala ning mitmete üle-eestiliste loodusinventuuride eestvedaja. Iseseisva Eesti Ornitoloogiaühingu taastajaid 1991. aastal. Üks Eestimaa Looduse Fondi esimestest töötajatest.

Ornitoloogiaühingu pikaajalise liikmena juhtinud Eesti linnunimede komisjoni tööd ning osalenud linnuharulduste komisjoni ja linnuatlase töörühmas.

Äsja ilmunud koguteose „Eesti linnuatlas“ üks kolmest koostajast.