Mai 2018

Keskkonnainspektsioon annab teada

Keskkonnainspektsioon tuletab puhkajatele ja loodusesse minejatele meelde, et veekogude kallastel on väljaspool teid autode, ATVde, krossirataste ja muude mootorsõidukitega sõitmine keelatud.

Keelust üleastumisi esineb aastaringselt, kuid probleemid sagenevad kevadel ja suvel, kui inimesed suunduvad loodusesse puhkama ja vaba aega veetma. Nii on Tartumaa inspektorid käinud sel nädalal Vorbusel korrale kutsumas Emajõe kaldale sõitnud kalamehi. Kahel õhtul on jõe äärest tagasi suunatud 13 autot.

Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna sõnul viidatakse enamasti siltide ja keelumärkide puudumisele, mistõttu ei olda piiranguvööndist ega seal sõitmise keelust teadlikud. Samas on ka neid, kes inspektorite autot nähes hakkavad kiiresti ümber parkima.

Olukorda selgitab Aivar Leito

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled

Valgepõsk-lagle      Branta leucopsis

Tähelepanelik linnuhuviline kindlasti märkas, et kevadel peatunud valgepõsk-lagled lahkusid üsna varakult, valdavalt juba mai teisel dekaadil. Enamasti toimub nende läbiränne ja äraränne meilt mitme lainena 15-25 maini.

Valgepõsk-laglede kevadrände mudeli järgi on nende stardimoment peatuspaigast Eestis samaaegselt nii juhuslik kui ka determineeritud kusjuures ükski faktor eraldi ei ole määrav üheselt.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Hall-kärbsenäpp istumisoksal

Eestis elab kolm lindu, kes inimesega silmitsi elada tahavad. Suitsupääsuke, hall-kärbsenäpp ja linavästrik. Suitsupääsuke on neist kõige julgem, aegajalt võtab ta ette lennutuurid kohe inimeste toas, ei pelga pesa ehitada inimelamutesse või kõrvalhoonetesse. Küllap just seetõttu on ta ka meie rahvuslind.

Linavästrik käib meil õues kogu aeg kannul, niidad sa siis muru ja kohe masina taga on ta putukaid otsimas või kaevad maad – ta peaaegu hüppab hargi kõrval, kui mõnd putukat näeb.

Hall-kärbsenäpp teeb oma pesa meie majade juurde kõikidele ripakile jäetud asjadele – olgu see siis seina najale toetatud harjavars, elektrikapp või kuuri viimata linnutoidumaja.

Hall-kärbsenäpist ma seekord rääkida tahangi.

Veebikaamera pilt Sova, LK foorumist

Varahommikul jäeti kotkapoeg üksinda pesale toimetama

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

Teeme väikese tagasivaate kotkapoja elukäigule.

Kotkapoeg koorus 24. aprillil, 18. märtsil emaslinnu poolt pesasse munetud esimesest munast. Teadupärast oli pesas mune kaks, aga üks hilisemalt munetu purunes pesas.

Pole vanalindudel toiduga muret, aga liiga teevad kuumad ilmad ja ka sääsenuhtlus, millest kotkad eriti välja ei tee.

Rajakaamera lõigud ja kirjeldus Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

18 kuni 22. maini

Händkakk        Strix uralensis

Kena pesapaku paigaldas Ahto keskealisesse kuusikusse ülemöödunud aasta jaanuaris ja seda teadmisega, et kõrvalt raiub RMK vanemad metsad maha - mis ka teoks tehti.

„Pesapakku eraldi seiramas ei käinud, aga eelmise nädala ühel õhtupoolikul, märkasin madallennul kakku pesapaku suunas lendamas. Järgmine hommik käisin vaatamas ja kakk oligi pakus ja nii saigi rajakaamera üles seatud“.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) tuletab meelde, et kätte on jõudnud lindude pesitsuse kõrgaeg, mil iga pädev ja heatahtlik raieloa väljaandja ja metsandustöötaja peaks pidama metsades raierahu. Metsaraied praegusel ajal on käsitletavad lindude tahtliku surmamise ning looduskaitseseaduse rikkumisena, mille eest on ette nähtud rahatrahv.

Eestis pesitseb sadakond liiki metsalinde, kelle pesitsusaeg vältab veebruarist augustini. „Valdav enamus Eesti metsalindudest pesitsevad nelja kuu vältel aprillist juulini ning Eestis pole praegu ühtegi metsatukka, kus linnud ei pesitseks“, ütles EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Keskmiselt pesitseb Eesti vanades metsades 11 linnupaari hektaril, kusjuures linnametsades võib see number olla suuremgi.“

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Mets-lõosilm

Hommikul, kui oma tütart Aotähte kooli viisin, sõitsime läbi Raadi pargi, mille vanade pärnade all olid puhkenud tuhanded pisikesed meelespeaõied. See sinine lilleline pitskiri on nii lummav, et kogu autode rivi aeglustas käiku. Et vaadata. Ja ongi kahju, et enamasti näeme me tõelist ilu vaid möödaminnes ja autoaknast.

Aga siis ütles Aotäht midagi sellist, mis mind hämmastas. Ta olevat eelmisel päeval oma kooli aiast korjanud meelespeaõisi ja pistnud neid juustesse. Sõbrad olid hiljem tema juustekaunistusi näinud ja küsinud kas see on päris ja mis lill see on?

FSC Eesti annab teada

Foto Arne Ader

Tamme-Lauri tamm. Urvaste, Otepää kõrgustik

Valminud on uus kaardirakendus, mis aitab kõigil huvilistel leida üles oma kodukandis asuvad looduslikud pühapaigad. Looduslike pühapaikade kaardirakendus valmis vastutustundliku metsamajandamisega tegeleva rahvusvahelise mittetulundusliku organisatsiooni FSC Eesti tellimusel ning koostöös Maa-ameti, Tartu Ülikooli ja Hiite Majaga.