Mai 2018

Veebikaamera pilt Pähkinahiiri, LK foorumist

Perekonnapilt, vaata võrdluseks nädala tagust pilti teksti all

Merikotkas           Haliaeëtus albicilla  

Kotkapoja arengut märkame nii kasvus, sulgedes, kui käitumises.

Kuumad ilmad, päevasel ajal üle 25 kraadi roiutavad kõiki, kaasa arvatud suuri linde. Vanalinnud istuvad kotkapojal päikesevarjuna ees - pisike organism pole vastasel korral kuumarabanduse eest kaitstud.

Nädala teisel poolel lubatakse vihma, võimalik, et koos äikesega. Ka kotkapesa vajaks „kastmist“.

Meie metsades valitseb juba suur tuleoht!

Pildi napsas Maggy, LK foorumist

Kakupojad

Kodukakk      Strix aluco 

Kahenädalaseks saavad kaks kakupoega ja see on tõsiasi, mida me juba aastaid teame.

Toiduga pole Klaaral kerge, tavalist põhitoidust närilisi näeme pesasse toodavat harva.

Video salvestas Shanta, Lk foorumist

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Õitsev  arukask 

Nädal  kujunes  südasuviselt  soojaks.  Fenoloogilised  muutused  olid  kiired.  Ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  kõikus  nädala  kestel  12...18  kraadi  piires,  mis  on  viimase  96  aasta  keskmisest  2...8  kraadi  võrra  kõrgem.

Neljal  päeval  tõusis  nädala  jooksul  maksimaalne  õhutemperatuur  üle  20  kraadi.  Kõige  soojem  oli  ilm  pühapäeval,  kui  termomeetri  kõrgeim  näit  küündis  õhus  Jõgeval  ligi  27  kraadini  ja  ööpäeva  keskmiseks  õhutemperatuuriks  kujunes  18  kraadi. 

Selline  soojus  meelitas  juba  inimesed  järve  äärde  ja  ujuma.  Samas  olid  ööpäevased  temperatuuride  kõikumised  suured. 

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Koiduliblikas

Iga päev toob nüüd nii lõpmatult palju põnevat, et tahaks seda kogu maailmaga jagada. Kuldnokk on pesast väljaheitnud esimese munakoore ja juba kostab pesakastist rõõmsat sidistamist, kui ema toidunokatäiega tuleb. Ja terve toidutassijate kamp, eelmise aasta veel mittepesitsevad pojad, on talle appi tulnud. Veel ei saa nad täpselt aru, mida nad tegema peavad.

Linnud on oma poegade sünnipäeva sel aastal õnnestunult häälestanud ka putukate sünnipäevadele. Igasuguseid pinisejaid ja sumisejaid on praegu õhk juba paksult täis. Aga õhus on ka liblikaid.

Pildid Wikipediast, Sven Pruul, Arne Ader

Kuhikmürkel

Kuhikmürkel        Morchella conica

Väga maitsev seen, mida võib ilma kupatamata tarvitada.

Seenekübar koonuse kujuline, püstiridades kärjeline, aga hapravõitu. Kübara värv vaheldub oluliselt, hallikast kuni mustjaspruunini. Valkjas jalg seest õõnes.

Kasvukohad peavad olema valgusrikkad ning rohtunud: leida võime hõredamates metsades, puisniitudel, aga ka parkides või aedades kasvamas, kuid nö „linnaseeni“ ei maksaks süüa.

Keskkonnaameti pressiteade

Foto Uudo Timm

Kasetriibiku saba on 120% tema kehast

Värskest kasetriibiku leviku täpsustamise uuringust selgus, et kaitsealust närilist leidub meie looduses oodatust rohkem, leiukohtade kaardistamiseks on oodatud info tema märkamisest.

„Tavaliselt tehakse pisiimetajate seiret augustist oktoobrini, mil nende arvukus ja tabamise edukus on kõige kõrgem, ent tõenäosus kasetriibikut sel ajal kinni püüda on vastupidiselt väga madal, kuna tema on liikuvaim maikuus pärast pikast talveunest ärkamist. Viimasel kahel aastal keskendutigi kasetriibiku otsingutele kevadel ja tulemused olid rõõmustavad – üle-eelmisel kevadel tabati 17 ja möödunud kevadel 15 isendit,” selgitas Katrin Kaldma, Keskkonnaameti liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialist.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Naaskelnokk

Laupäeval, 12. mail toimus Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud tornide linnuvaatlus. Tornide linnuvaatlusel laekusid tulemused 13 vaatetornist, kus vaadeldi ühtekokku 148 liiki linde. Vaatlustorne külastas enam kui 70 huvilist.

Seekordne tornide linnuvaatluspäev oli kõikjal soe ja päikseline. See oli küll meeldiv vaatlejatele ja torne külastanud huvilistele, aga paljudes kohtades täheldati just sooja ilma tõttu lindude väiksemat laulmisaktiivsust. Paljudes vaatluspaikades täheldati hanede ja laglede rännet, kes on just praegu jätkamas oma rännet arktilistele pesitsusaladele Loode-Venemaal ja Skandinaavias. 

Kõige enam liike õnnestus tänavu registreerida Ilmatsalu vaatlustornist Tartumaal, kus Mariliis Paal ja Raul Vilk vaatlesid 8 tunni vältel 90 linnuliiki. 

Laupäeval, 12. mail 2018 selgusid Estonia kontserdisaalis Eesti parimate loodusfotode autorid. Looduse Aasta Foto peaauhinna, Suure Hundi ja Aasta Loodusfotograafi tiitli võitis Mikk Matsi pildiga „Karupere“, kus on kujutatud kohtumist karuperega augustis 2017 Harjumaal.

18. korda toimunud fotovõistlusel Looduse Aasta Foto osales 710 autorit rohkem kui 6200 tööga. Lisaks peaauhinnale jagati välja ka 14 Tantsiva Hundi trofeed.

„Sel aastal oli laste kategooria üllatavalt tugev,“ ütles žürii liige ja eelmise aasta võitja Jarek Jõepera.