Mai 2018

Fotod Arne Ader

Lepiklill

Harilik lepiklill           Chrysosplenium alternifolium

Lepiklilled õitsevad valgusrikastes ja märgades lodumetsades, allikate läheduses, ojade kaldaaladel, poristel põllupeenardel. Väikese ja hapra juurestikuga taimed saavad hästi areneda kevadiselt niisketel ning huumuserikastel muldadel.

Omapärase väljanägemisega, aga kohati kuni viieteist sentimeetriseks sirguv õitseja, värvuselt hele-kollakasroheline. Lehedki samas toonis, moodustades ümber õisiku kena krae, mis omakorda lehtedele ehk kõrglehtedele toetub. Kõrglehed on lihavad ja täksiliste servadega.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Toomingas

Mu aianurgas on üks toomepuu, ta on küll vaid mu käevarre jämedune, aga käin temaga igal hommikul rääkimas.

Ma ootan. Ootan tema õite puhkemist. Alles oli aeg, kus pungasoomuste vahelt viskusid välja esimesed rohelised lehekesed, kolm päeva tagasi hakkasid sellest leherosetist välja venima pikad õisikuvarred. Täna panin nina päris selle veel puhkemata õiekobara vastu ja lugesin. Lugesin ära. Mõne päeva pärast puhkevad mu toomingal 15-õielised valged õiekobarad.

Oh seda lõhnapidu, mis siis aeda saabub. Enamasti tirin ma tooli toominga alla ja naudin seda hetke.

Kuni toomingalt hakkab sadama valget õielund.

Vaata filmi:

https://arhiiv.err.ee/vaata/tutkad

„Tutkaid“ filmisime peamiselt Matsalu lageda peal ning Puise poolsaare lähedastel laidudel. Sel ajal oli tutkaid veel suhteliselt palju. Praegu on nad jäänud nii väheseks, et pesitsemas pole ma neid enam tükk aega näinud. Muidugi on ka nende mängu nägemine muutunud vaid väga erakordseks võimaluseks“: nii räägib filmi kangelastest autor Rein Maran. Operaatoriks oli lisaks autorile ka Vallo Kepp. Filmi muusika Andres Mustonen.

Foto Arne Ader

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Ninasarviklind (Buceros rhinoceros), aga ka teised Kagu-Aasia vihmametsade suured sarvlinnud, ei suuda vaatamata võimsale nokale ise pesaõõnsusi rajada. Seepärast vajavad nad pesitsemiseks teiste loomade, näiteks rähnide või maailma väikseima karu malai karu ehk biruangi (Helarctos malayanus) poolt uuristatud puuõõnsusi. Paraku jääb intensiivse metsaraie tõttu pesaõõnsusteks piisavalt suuri puid järjest vähemaks.

Ninasarviklind / foto: AbZahri AbAzizis (wikimedia commons)

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks annab teada
4.05.2018

Metsakaitseühendus alustab RB trassi koristuspäeval terve kuu vältavaid teavitustalguid

Homme (5.05.2018) alustab kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) teavitustalgute kampaaniat, oodates inimesi üle kogu Eesti väljendama oma meelsust kohaliku keskkonnahoiu teemadel. Kampaanias osalejad lähevad üksi või gruppidena mõnda looduskaunisse, hävimisohus, juba hävitatud või isiklikult olulisse paika, teevad endast seal pilti ning jagavad seda sotsiaalmeedias hashtagiga #minaelansiin. Lisada võib ka muid temaatilisi hashtage, samuti on oodatud lühike kirjeldus inimeste eneste lootustest, mõtetest või hirmudest. Kampaania vältab terve maikuu ehk 1. juunini.

Foto Arne Ader

Kollane kuldtäht

Kollane kuldtäht      Gagea lutea

Kevadsoojad ilmad ja vihm toovad loodusesse hulgaliselt õitsejaid.

Kollase kuldtähe kasvukohtadeks looduses sobivad leht- ja salumetsad, aga samuti veekogude kaldaalad... Aga see liilialine armastab ka inimese lähedust – teda võib leida nii õuemurust, kui parkidest.

Välimuselt õhuline ja õrn, sihvakate lehtedega ja ühe peenikese varre otsas, sarikjas õisikus võib leida kuni kaheksat kuldselt säravat õit.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Pilt veebikaamerast Sova, LK foorumist

Kindlasti on meil kõigil selliseid päevi, kus hinges oled metsas, aga tegelikus elus pead istuma nelja seina vahel. Kevadel on see väljakannatamatu.

Heaks lahenduseks on siis töö kõrval lahti lüüa Looduskalendri lehekülg, kus korraga jooksmas mitu veebikaamerat, mis kohe meid kõige sügavamasse metsa tirivad.

Ja ma ei kutsu teid tegema tööluuse, sest kuigi läbi kaamerasilma salapäraste lindude magamistuppa piilumine on põnev, siis on võimalik kaameraid kasutada ka metsatunde loomiseks.

Praegu soovitan ma avada kas merikotkakaamera või  metsisekaamera, kust hetkega voogab meie tuppa kõikvõimalikku linnulaulu, kõike seda, mis ehedas looduses praegu toimub.

Video ka pilt Fleur, LK foorumist

Klaara õhtusel väljalennul pesast

Kodukakk      Strix aluco

Kõik kakupojad on tänaseks koorunud.

Väike ülevaade: 30. märtsil võisime näha kakupesas esimest muna. Järgmised munes emaslind Klaara 2. ja 5. aprillil.

Täpselt kuu möödudes ehk 30. aprillil koorus esimesest munast kakupoeg, järgmine 1. mail ning viimane 3. mail.

Võime tõdeda, et esimese ja viimasena koorunud kakupoja vanusevahe on kolm päeva.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Kägu

Kägu      Cuculus canorus

Kas teate, mis on esimene linnulaul, mille kõik lapsed selgeks saavad? Ja milles kõik inimesed lindudega kõnelda oskavad?

See on käo kukkumine.

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub üles kõiki linnusõpru annetama EOÜ-le oma fotosid lindudest, nende elupaikadest ja kokkupuudetest inimtegevusega. EOÜ kasutab linnufotosid selleks, et illustreerida lindudega seotud teemasid EOÜ väljaannetes ja veebis ning edendada seeläbi EOÜ linnuhariduslikku ja linnukaitselist tööd. Fotosid annetades saavad loodusesõbrad oma loominguga kaasa aidata Eesti lindude käekäigu parandamisele. 

Fototehnika on kättesaadav laiemalt kui kunagi varem ja paljud loodushuvilised on innukate pildistajatena tabanud väga põnevaid ja ilusaid momente. Väga oodatud on fotod kõikidest Eestis esinevatest linnuliikidest, tegevusjälgedest, lindudest loomulikus või ootamatus keskkonnas ning lindude positiivsetest ja negatiivsetest kokkupuudetest inimestega.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios
Fotod Arne Ader

Maakimalane.

Kas olete märganud, kui palju on kimalasi sel aastal? On see nüüd märgiks, et meie looduses nii palju mürke veel ei ole?

Kimalane ehk maamesilane on üks mu lemmiktegelasi. Ta oskab oma maheda, otsekui maapõhjast tuleva häälega nurruda või nagu vanarahvas armastas öelda – kumiseda.

Kimalaste värvikirevus on aristokraatlik, must või pruun samet, laiad oranžid, punased, kollased või valged triibud sellel kasukal. Hõbedased tiivad ja suured mustad säravad silmad.

Kirjutas ja Vikerraadios loeb Kristel Vilbaste
Foto Arne Ader

Laukhaned.

Suur-laukhani       Anser albifrons        

Väike-laukhani      Anser erythropus

Ma ei tea, kas kevadel on mõni inimene, kes suudaks toas istuda? Ja pole vahet, kas kihutad mööda teid mootorrattal või oled kättpidi mullas. Peaasi, et oled rõõmus.

Piisab vaid, et päike heidab esimese pilgu murule ja sirutab võilillelehed päkapikuseks, kui ma pean lihtsalt õue saama. Ja kuigi arvutis seisavad kirjad, et tee ära see ja teine asi, siis lükkan, kõik tehatahtvad tööd edasi.

Veebikaamera pilt Hagnat, LK foorumist

Pesal näeme isaslindu ja pesale naasvat emaslindu

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

Kogu Euroopa  suur-konnakotkaste asurkonnast ehk veidi enam, kui kolmveerand tuhat paari, leidub pesitsejaid vaid Eestis ja Poolas (mõlemas üle kümnekonna paari). Pesitsejaid leidub kõige rohkem Venemaal (üle 600),  Valgevenes ning Ukrainas.

Loodusmuuseum annab teada

Foto Arne Ader

Punarind

Eesti Loodusmuuseum kutsub taas kõiki huvilisi kevadisel varahommikul linnulaulu kuulama. Selle kevade teine linnulauluhommik toimub Kadrioru pargis juba homme, 3. mail algusega kell 6.30.

Linnulauluhommikul kuulame, kes on meie kevadesse juba jõudnud ning milline on saabunute laul. Varajastel hommikutundidel on kõigil osalejatel võimalus ise avastada, märgata ning seejärel omal käel avastatut teistega jagada – keda me kuuleme?