Mai 2018

Foto Arne Ader

Kuldnokk toiduga

Linnupojad hakkavad pesast lahkuma

EOÜ annab teada

Eeloleval laupäeval, 19. mail toimub Matsalu lahe ääres Haeskas Eesti esimene Linnumess. Läänemaa loodusfestivali raames toimuval Linnumessil saavad külastajad osaleda lindude määramisel, loodusfotograafia õpitoas, tutvuda loodusturismiettevõtete poolt pakutavaga ning muude lindude ja loodusega seotud tegevustega.

Eesti Ornitoloogiaühing on samuti linnumessil kohal. Muuhulgas avaneb võimalus soetada uus Eesti linnuatlas soodsa kontorihinnaga (35 eurot)!

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Peoleo

On üks lind kelle tulemist eriliselt ootan. See on peoleo. Ja kuigi peoleo teeb mu maakodu ümbruses häält juba pea kaks nädalat, pole ma teda ikka näinud.

Ma tean, et ühel päeval ma teda näen, siis, kui me talumaadel asuv 200-aastastest tammedest hiiepaik Tammetsõõr täiesti lehte läheb. Praegu on lehed veel pisikesed.

Aga siis on ta teinud kusagile siiakanti pesa ja käib tammelehtedelt liblikaröövikuid püüdmas. Oma lastele kõhutäiteks. Need tunduvad olema vaksikute rohelised röövikud. Ja on tõeliselt ilus pilt näha seda kuldkollast mustade tiibadega lindu õrnroheliste tammelehtede vahel, kärtsroheline ussike suus.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Holland on tuntud erinevate piimatoodete poolest: 80% piimast eksporditakse peamiselt juustu ja piimapulbrina. Majanduslikult on nii intensiivne põllumajandus küll kasulik, kuid põllumajandusmaastike elurikkusele mõjub see hävitavalt.

Kuivendamine, varane niitmine ja liigirikaste rohumaade asendamine monokultuuridega on viinud enamiku tutka- ja lõokesepopulatsioonide kadumiseni ning vähendanud tunduvalt rahvuslinnu mustsaba-vigle arvukust.

Mustsaba-vigle / foto: Margus Ots, 14.06.2012 Saatse

Tekst Aivar Leito

Foto Maxeence Lamoureux

Sookurg „Ahja 5“ kodupaigas Ahjal 14.05.2018.

Sookurgede kevadrände sesoon hakkab lõppema, kuid mõned meie saatjaga varustatud kured ei taha ikka veel maha rahuneda ja paigale jääda.

Nimelt jõudis kurg „Aivar“ pärast pikka rännakut ja edasi tagasi seiklemist küll 13. mail koju Vooremaale ja veetis ka järgmise päeva koos venna „Uko“ ja samast pesapaigast 2016. aastast pärit „Ivariga“ , kuid lahkus sealt 15. mai varahommikul taas ja võttis suuna hoopis lõunasse ning jõudis õhtuks Bauska linna juurde Lõuna-Lätis! Näis kas ta sealt veel edasi st tagasi lõuna poole läheb?!

Veebikaamera pilt Seira, LK foorumist

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

Tänasega said nädalaseks ka kaks päeva võrra hiljem koorunud kuldnokapoega.

Kuue kuldnokapoja nädalane areng paistab märkimisväärsena välja, aga usinate vanalindude koormus kasvab – toitu kulub üha enam.

Millal siis kuldnokapoegade väljalendu võime oodata? Kargelt kolme nädala vanustena, aga heal juhul ka paar päeva varem…

Hoiame toimuval silma peal.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Varases arengus on organismil vaja energiat ja mikrotoitaineid, et tagada kõigi organite normaalne areng ja toimimine ka ülejäänud elu jooksul. Raske lapsepõlv võib jätta jälje kogu eluks, kuna just siis valatakse vundament tulevaseks eluks. Näiteks võivad kasvuraskused varases eas põhjustada probleeme muuhulgas immuunsüsteemi toimimises, mistõttu võib isend vaevelda tavapärasest sagedamini haiguste käes.

Kirjutas, pildistas ja video salvestas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Valgepõsk-laglede arvukus Põgari-Sassil on juba suur ja läheneb jõudsalt tipparvukusele, milleks on ligikaudu paarkümmend tuhat lindu. Lagled saabuvad otseteed ning portsude kaupa Hollandist ja Saksamaalt. 

Kaamera ees on õnne korral kõvasti sagimist ja lähimad linnud kõnnivad vaid mõne meetri kaugusel. Tõsi on, et nad just väga sageli kaadrisse ei satu. Merevee väga madal seis on viinud ka lagled kaugemale nii, et linnumassi ei pruugigi näha ega kuulda. Kui aga teame laglede “sõiduplaani”, siis on kindlasti tõenäosus suurem nendega kohtuda arvuti ekraanil. 

Keskkonnaministeerium annab teada

President, minister ja looduskaitsemärkide laureaadid

Käesoleva looduskaitsekuu teemaks on „Terve Eesti“ ning selle raames pööratakse kõrgendatud tähelepanu nii meie looduse tervisele kui ka sellele, kuidas loodus mõjutab inimese tervist.

Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga tunnustatakse inimesi, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide või looduse üksikobjektide uurimisel ja kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne. Alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia suurus on 5000 eurot.