Kevadkogrits      Gyromitra esculenta

Aprillis oli sademeid normist rohkem ehk seeneleidudest juba räägitakse.

Kevadkogritsaid kasvab üle Eesti ning vahel võivad leiukohad seenelist rikkalikult üllatada. Otsida võiks liivastest männikutest. Kevadkogritsad kasvavad nii pinnasel, kui ka okaspuude kõdupuidul.

NB! Värskelt mürgist seent süüa ei tohi. Seened tuleb enne rohke veega läbi kupatada, siis võib neist omale meelepäraseid seeneroogasid valmistada.

Kevadel on üks taim, kelle tulemist ma jäägitul naudin. See on võilill. Sel nädalavahetusel on karjamaad ja muruplatsid sellest lillest kollased.

Kui naabrid võitlevad temaga mürke puistates ja välja torkides, siis minul on linnakodus üks ala, kus ma lasen sellel eestimaisel kullal rahulikult ära õitseda ja alles siis niidan. Sest võilill peab aias olema. Kasvõi selleks, et laste pisikesed pead saaksid pärja pähe ja me ise vähemalt korra võilillepilli joristada.

Laupäeval, 12. mail 2018 algusega kell 15 algab fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2018 pidulik lõpetamine ja „Huntide ball“.

Vaadatakse pildikavasid konkursi parematest töödest, millele muusika on loonud helilooja Sven Grünberg. Tunnustatakse parimaid loodusfotograafe ja kuulutatakse välja Aasta Loodusfotograaf 2018. Laulab Chalice, päeva juhib Rohke Debelakk.

Lisaks saab näha uut fototehnikat ja näitust parimatest piltidest. Äsja sai valmis ka Loodusfoto Aastaraamat 2018, kus tänavuse konkursi kõik tunnustatud tööd sees.

Fotovõistlust toetavad Canon, Overall, Fotoluks, RMK, Viking Line, Kunda Nordic Tsement, Stora Enso jt, samuti Eesti Kultuurkapital ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Filmi autor Rein Maran tutvustab filmis nii rahvuslindu suitsupääsukest ning põgusamalt räästa- ja kaldapääsukesi. Muusika on filmile kirjutanud Urmas Sisask.

Suitsupääsukeste viimase nädala vaatlused: LINK

Mäger     Meles meles

Kui vanaloom on ümbruse turvaliseks tunnistanud, lubatakse mägrakutsikal pesast väljuda. Ega hetkeks me teda näeme – uus, suur ja päevavalguses maailm ei tundu ahvatlevat.

Video salvestas Klaabar, LK foorumist

Soojad ilmad on rannikul rohu kasvama pannud….

Valgepõsk-lagle        Branta leucopsis

Kevad edeneb: laukhaned on meilt põhja poole lahkunud, tumedate alatiibadega rabahanede üksikuid salkasid veel kohtab õhtusel ülelennul. Meie oma hallhaned juba hauduvad pesadel.

Kevadõhtute luksus on see, et ilm on nii pikalt valge, et ei tahagi magama minna. Tegelikult on ju vaid kuu aega kõige pikema päeva ja lühema ööni.

Istud siis oma maakodu rõdul, endiselt paksudesse tekkidesse mässitud ja kuulad õhtukägu ja ööbikut, laulurästa kõlavaid kordusi kuuseladvast ja punarinna tiristamist toomingasalust.

Ja siis see kotsab! Koletu möiratus keset idülli. Hea on sel hetkel istuda. Aga vahel, kui olen läinud uurima, kas heina seest kostev krabin kuulub siilile või sehkendavad karihiired sinna pesa teha, siis võtab selline karjatus ikka põlvist nõrgaks küll. Ehmatan! Ehmatan alati hirmasasti. Ja siis naeran enda üle. See päikeseloojangusse hõikav tegelane on mu tagatiigi äärne metskitsesokk.

Isaslind Karl saabus kodukaunistamise materjaliga

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Emaslind Kati munes pesasse neli muna – 16, 18, 20 ja 22. aprillil. Vanalinnud on kohendanud pesapiiret kõrgemaks, samuti täiendavad pesamaterjali varusid nagu pildiltki näha.

Suured, kenad, uhked ja haruldased linnud, kelle pesitsemast oleme juba aastaid saanud jälgida koos suure vaatajaskonnaga. Foorumi liikmed kajastavad kogu toimuvat ja seda võib pidada märkimisväärseks rahvateaduse ettevõtmiseks.

Varahommikune söötmine

Kuldnokk        Sturnus vulgaris     

Eile õhtul jäi vilksamisi toimeka emaslinnu tegemisi jälgides mulje viiendast koorunud kuldnokapojast...

Varahommikuks olid pesas kõik kuus kuldnokapoega, munakoored on pesakastist koristatud  ja vedelevad kusagil läheduses maapinnal – kuldnokad poegade ilmaletulekut ei varja.