Mai 2018

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 3. voorus oli 130 osalejat, kellest algajaid 98 ja edasijõudnuid 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 73 ja edasijõudnutest 4 osalejat.

Kolmanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Klaara oli pesal järjepanu üle ööpäeva

Kodukakk         Strix aluco

Niisiis koorus täna teine kakupoeg ehk 2. aprillil munetud munast. Kolmas muna muneti 5. aprillil ja koorumiseni läheb kindlasti paar päeva veel.

Veebikaamera pilt Sova, LK foorumist

Emaslind Suvi usaldab pesalt ära minna alles siis, kui isaslind Sulev on pesa läheduses

Merikotkas         Haliaeëtus albicilla  

Tänaseks on kotkapoeg nädalane – koorus mäletatavasti 24. aprillil.

Arengut on kena vaadata. Toidutagavarade eest on Sulev hoolitsenud ja viimasel päevadel ka Suvi oma panuse andnud. Kotkapoega toidetakse varem püütud kalaga – huvitav kas see on tahkem, et parajaid suutäisi rebida.

Pesale on toodud nii särgi, kui kokri, kindlasti midagi veel…

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Hall  esmaspäeva  hommikul  
Nädal  algas  külma  ööga.  Esmapäeval  mõõdeti  minimaalseks  õhu temperatuuriks  -2,7  °C,  maapinna  lähedal  mulla  kohal  langes  termomeetrinäit  -5,7  ja  rohu  kohal  -9,5  °C. 

Hommikul  oli  hall  maas  ja veeloigud  jääs.  Muld  külmus  kahe  sentimeetri  sügavuseni.  Päev  oli  päikseline  ja  õhk  soojenes  kümne  kraadini.  

Teisipäeval  hakkas  sadama  ning  sellega  koos  muutusid  järgnevalt  ööd  soojemaks.  Vihma  tuli  kuni  nädala  lõpuni  igal  päeval  ja  nädala  sajusummaks  kogunes  22  mm.  

Teisipäeval  ja  reedel  esines  hooti  ka  tahkeid  sademeid.  Kõige  sajusemaks  kujunes  reede,  kui  ööpäevaseks  sajusummaks  mõõdeti  9  mm. 

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnupoegadele toiduks olevad röövikud arenevad samas rütmis taimedega, seepärast peavad värvulised kevadel taimestiku kasvuga sammu pidama. Kuna taim, röövik ja lind on temperatuuri suhtes erineva tundlikkusega – taime ning rööviku areng sõltub otseselt temperatuurist, lind on püsisoojane, kelle poegade kasv aga sõltub eelnevatest –, juhatab see ahel kliimasoojenemise juurde.