Mai 2018

Veebikaamera pilt Anne7, LK foorumist

Kolm kurepoega ja üks muna, aga ilma koorepragudeta (nähtaval küljel)

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Eile olid kahe kurepoja munades augud. Peab ju kooruja  harjuma hingamisega ja suurtel lindudel võtab see aega.

Tänase hommikupoolikuga on meil pesas kolm tragi kurepoega.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Puuk

Igal kevadel, kui aprillis kuulen, et see või teine on leidnud esimese puugi, siis mõtlen, et pean sellest rääkima. Aga enamasti on looduses sel ajal nii palju põnevat, et sinnapaika see asi jääb.

Läheb umbes kuu aega, kui terviseamet ärkab ja hakatakse rohkem rääkima vaktsineerimisest ja statistikast. Just see viimane mind enamasti mõtlema paneb. Sest meil pole Eestis tõhusat puugihaiguste ohjamise kava.

On olemas vaktsiin puukide poolt levitatavale entsefaliidile, aga see vaktsiin ei kata kõiki tüvesid ja millegipärast ei vaktsineeri sellega end sageli ka meditsiinitöötajad ise. Ei oska öelda, miks.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Põder       Alces alces

Video alul kuuleme põdralehma kutset, lõpupoole juba kiirelt saabuvat vasikat…

Meie põdralehmadel on üks, kuni kaks vasikat, kelle sünnikaal jääb kuue ja viieteist kilo piiresse. Juba teisel elupäeval seisavad põdrahakatised kenasti jalul. Päeval jätab emasloom vasika või vasikad omapäi ning imetama tulles kutsub nad kohale. Rammusa emapiima toel võtavad vasikad kaalus juurde kuni kaks kilo.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Mõru vahulill

Vanasti nõuti koolilastelt kevadel herbaariumi tegemist. Siis kulusid hädasti ära teadmised taimedest, mis maikuus õitsevad, mis on piisavalt pisikesed ja lihtsalt määratavad.

Üks neist taimedest on üsna kuivades kohtades kasvav vahulill. Siniste või lillade õitega mõru-vahulill. Mida kuivemal pinnasel nad kasvavad, seda heledamad on õied.

Milline see taim välja näeb? Ta on parasjagu sõrmepikkune ja kuigi võiksime teda õitsemas leida veel augustikuuski, siis hiljem on ta rohu sees meie silmale peidus. Kui olete ta kord pildi järgi selgeks õppinud või on mõni teadjam teile teda näidanud, siis enam ei aja te teda segi ühegi teise taimega.

Film ERR-i arhiivist

https://arhiiv.err.ee/vaata/sookured-169185/similar-84349

Loodusfilmide vanameistri Rein Marani juba kolmekümne kuue aasta eest valminud võrratu film „Sookured“ (Eesti Telefilm 1982). Muusika äsja meie hulgast lahkunud Mikk Sarv.

Film räägib meile tuttavast kevade- ning sügisekuulutajast ja sookurgede suvisest, varjatud elust.

Veebikaamera pilt Birdfriend, LK foorumist

Kuldnokapojad päevapuhkusel

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

Kaks viimast suviselt sooja ööd on kuldnokapojad veetnud omapäi.

Kuus noort nokka tahavad toitmist ja emaslinnu hoolitsus pesapuhtuse eest – töökalt mööduvad vanalindude päevad.

Foto Urmas Tartes

Eerik Leibak

Tänavune Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia ja kuldmärk omistati Eerik Leibakule – Eesti looduse ühele parimale tundjale.

Mees, kes on algatanud mitmete meie kaitsealade moodustamise: Soomaa rahvuspargi ja Alam-Pedja kaitseala ning mitmete üle-eestiliste loodusinventuuride eestvedaja. Iseseisva Eesti Ornitoloogiaühingu taastajaid 1991. aastal. Üks Eestimaa Looduse Fondi esimestest töötajatest.

Ornitoloogiaühingu pikaajalise liikmena juhtinud Eesti linnunimede komisjoni tööd ning osalenud linnuharulduste komisjoni ja linnuatlase töörühmas.

Äsja ilmunud koguteose „Eesti linnuatlas“ üks kolmest koostajast.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Isaslind Karl pesal

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Emaslind Kati munes munad pesasse 16, 18, 20 ja 22. aprillil.

Viimaste nädalate palavate ilmade toel läks seega aega veidi üle kuuaja. ;ust-toonekurgede pika haudevältuse ajal oli emaslinnule abiks isaslind Karl.

Sümpaatselt toimetavat kureperet on vaatajatel olnud igati meeldiv jälgida.

...aga huvitavaks alles tõotab minna.

Keskkonnaministeerium tuletab meelde

Keskkonnaministeerium ootab kuni 21. maini ettepanekuid, keda tunnustada sel aastal noore looduskaitsja märgiga. Tänavu juba seitsmendat aastat välja antava märgiga tunnustatakse kuni 26-aastast noort, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkursil või aidanud kaasa loodusteemalise ürituse korraldamisele.