juuni 2018

MTÜ Loodusajakiri annab teada

Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR (www.digar.ee) on nüüd täismahus tasuta kättesaadavad kõik ajakirjade Eesti Loodus ja Eesti Mets aastakäigud. Ajakirjade värskemad numbrid lisatakse jooksvalt, Eesti Loodus tehakse seal tasuta kättesaadavaks pool aastat ja Eesti Mets aasta pärast ajakirja ilmumist. Viited mõlema ajakirja täisversioonidele on nüüd ka raamatukogude elektronkataloogis Ester (www.ester.ee). Peale selle on kõik digiteeritud ajakirjad saanud tekstilise tuvastuse, mis võimaldab teha tekstiotsingu nii otse DIGARis kui ka sealt alla laaditud failides ja teeb need nähtavaks ka Google`i otsimootorile.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Jaaniussivalgus

Nädalavahetusel, kui oma maakodus inimestele vanu nõiatarkusi õpetasin, sattus olema imeilus ja soe öö. Tegelikult oli juba õhtu ilus - nii ilus, et ümbruskonna kitsikuses elavad mesilaspered otsustasid rändama minna.

Üks neist tuli meie Mõraoja leppade kõrgetesse latvadesse, teise püüdis kinni naabrimees.

Mesilasperedega on aga nii, et see süütab igas inimeses, kes korragi mesilassülemi kinni püüdnud, tohutu jahikire. See väike sumisev kambake tuleb kinni püüda. Sest inimese arvates ei saa nad ise looduses hakkama. „Itaallased“ ilmselt ei saagi, nad on aretatud nii, et meie külma talve nad ilma mesiniku abita üle ei elaks.

Nii läksin minagi peale õppetöö lõppu mesilasperet otsima, ehk on nad veel kusagil metsaveerel lilleaasa keskel.

Fotod Vikipeediast

Marmorvähk

Marmorvähk       Procambarus virginalis

Tutvustame alustuseks mullu ja tänavu meie vetest avastatud võõrliike.

Kevadel leiti katsepüükidel marmorvähke Narva veehoidlast. Kuid alustame sealt, kus liik Euroopas levima on pääsenud.

Fotod Arne Ader

Tõrvalill

Harilik tõrvalill         Lychnis viscaria

Meie looduslike nelgiliste esinduslikum ning suurimate õitega esindaja. Kasvukohtadeks kuivemad põndakud, looduslikud niidud ja karjamaad.

Tõrvalillede õitsvat välu on silmale kaunis vaadata ja justkui kutsuks lillekimbu seadjat, aga korjaja pihudesse kleepuvad, tumedad varred kinni…

„Tõrvaga“ kaitseb taim oma õisi nektariröövlite eest, et lennuvõimetud ei pääseks õisi närides rikkuma ja õietolmu ju nimetatud edasi ei kanna.

Veebikaamera pilt Lispet, LK foorumist

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Kas lepiks kokku, et peaks keskmise koorunud kalakotka tibu järgi pesakonna vanuse rehkendust? Kooruti vastavalt 4, 6. ja 8. juunil. Niisiis saab suuruselt keskmine täna nädalaseks, aga kõik kotkapojad on tragid nii paar päeva noorem, kui vanem.

Vaatame ajas veidi tagasi, kuidas on meie kalakotkaste käekäik kulgenud.

EOÜ annab teada

“Hirundo” on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas.

Loe ajakirja veebist, teemad on huvitavad: https://www.eoy.ee/hirundo/

13.–16. juunini toimuv loodusfestival laieneb tänavu Tartust Tallinna ja Pärnusse. 70 üritusest koosneva programmi lõpetab loodusvaatluste kahepäevane maraton, mis jõuab ka Eesti väikelinnadesse - loodusfestivalil uuritakse kodukoha elurikkust.

Festival algab kolmapäeva varahommikul linnuvaatlusretkega Tähtveres. Koguperefestival avatakse linnalooduse päevaga Tartu kesklinnas, kus enda tegevusi tutvustavad loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid. Põnevaid tegevusi ja häid nõuandeid leiavad muu hulgas meisterdamishuvilised, hobiaednikud ja toidukunsti austajad.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Teadlik bioloogiline kahjuritõrje on tänapäeval harv nähe, pigem pritsitakse üha kasvava inimkonna tarbimisnõudluse rahuldamiseks põllu- ja aiakultuure kiiretoimeliste tõrjevahenditega. Need ei pruugi loodusliku ökosüsteemi toimimist soodustada, otse vastupidi – harvad ei ole juhud, kui aastakümneid pärast mõne kemikaali kasutusele võtmist ilmnevad negatiivsed tagajärjed; näiteks DDTkasutamine vähendas oluliselt mitme röövlinnu arvukust.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kolmapäevaõhtune  päikeseloojang,  millele  järgnes  külm 

Esmaspäev  tõi  kaasa  ilmamuutuse.  Kui  eelnevatel  päevadel  kippus  kuumus  liiga  tegema,  siis  esmaspäeval  oli  sooja  juba  mõõdukamalt  –  päevane  maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  21  kraadini.  Müristas  ja  sadas  vihma.  Ööpäevaseks  sajusummaks  kogunes  neli  millimeetrit.  Õhtupoole  muutus  ilm  väga  tuuliseks,  mis  kuivatus  kiiresti  niiskemaks  muutunud  mulla.   

Kaks  järgnevat  päeva  tundusid  tugeva  tuule  ja  mõõdukate  temperatuuride  tõttu  lausa  külmadena. 

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Karikakra-aas. Vidrike, Otepää kõrgustik

Kui tuleks tahtmine praegu maastike maalimisega tegelema hakata, siis kuluks küll erinevatele värvidele kopsakas summa… niivõrd värvikirev on praegu meie Eestimaa.

Kui veel nädal tagasi oli kõige domineerivamaks värviks rohelise kõrval harakputkede ja võilille udupeade valge, siis nüüd on hein kirju mis kirju.

Keraheina peade lillakasmust, tõrvalille lillakaspunane, kesakanni roosa, kelluka lilla, tulika kollane, imika sügavsinine. Kõige selle kohal lendab kirev liblikate ja kiilide vägi.

Et võilillepärja tegemine veel näppudes, siis nüüd võiks ka jaanililledest peakatteid meisterdada – tea, kas aasta valgeimaks ööks väelilli jagubki!

Veebikaamera pilt Biker, LK foorumist

Peale kella nelja tuli isaslind Sulev kotkapoega söötma

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Merikotkaste pesa laguneb silmnähtavalt. Õnneks on männil tugevad külgoksad, millel linnud istutud saavad, aga eks see kotkapojale võimlemise harjutusi pakub.

Video laadis ülesse Mogga, LK foorumist

10. juuni varahommik

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Kalakotkapoegade koorumise ajateljel peame tegema väikesed korrektiivid.

Esimese kotkapoja koorumist vanalindude Irma ja Ivo pesas nägime 4. juunil. Järeltulev põlvkond täienes järgneva koorujaga 6. juunil.

Video Swenja, LK foorumist

Kes sööb see kasvab ja ….

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Kena suvine päev, mil kurepojad kolme nädalaseks saavad.

Pisitasa hakkavad pärissuled kasvama, püsti tõusevad kõik, et asjal käia. Muidu on kõigil tore, aga toitu tuleb ikka manguda.

Kurepere elu on lausa lust vadata ja kaugel see rõngastaminegi enam on…