juuni 2018

Veebikaamera pilt UteL, LK foorumist

Harjutamine teeb meistriks

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Must toonekurgede pesaelu kestab juba 8. aprillist, kui keskpäeva paiku saabus esmakordselt pesale isaslind Karl, aga juba sama päeva õhtul saabus emaslind Kati, mis polegi nii tavapärane - üldjuhul saabuvad emaslinnud hiljem.

Esimest muna õnnestus meil pesas märgata 16. aprilli hommikul ja nii ongi pesaelu kulgenud pea kaks ja pool kuud.

Veebikaamera pildid Seira, LK foorumist

Isaslind Ivo saabub pesale toidupoolisega

Kalakotkas         Pandion haliaetus

Juba põuaajal koorunud kotkapojad teissuguseid, kui suviseid ilmasid peaaegu ei teagi, kuni eilse raju tuulega tormipäevani, aga sel ajal oli emaslind Irma korralikult poegi katmas:

Vaata videot, mille salvestas Mogga, LK foorumist:

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Tara-seatapp

Ka kõige linnastunum inimene otsib nüüd endale maal katusekambri või aidanurga, kus võrkkiiges kõlkudes läbi lugeda arvestatav hulk armastusromaane ning magada ja unelda, magada ja unelda... Kogu seda puhkusemõnu looritab uimastav ebajasmiinihõng, imalmagus pojengiaroom ja valge ristiku ainulaadne lõhn.

Peenardel ja metsaservadel on valmis saanud maasikad, mida suhkruga hõõruda ja maapiimaga üle valada. Mmm... See on eestimaine paradiis. Ja võiks teha nii, et jaaniajal hülgame niitmise, laseme sirguda kollastel tulikatel, roosadel käokannidel, valgel ristikul ja õrnvalgetel köömnetel, nii et igal sammul vaataksid meile maast vastu otsekui „Muhu sussid“.

Video salvestas Aita; LK foorumist

Mäger       Meles meles

Vaikselt käib mägralinnakus suvine elu koos tülihimuliste kährikutest allüürnikega.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude vilgas tegutsemine, kevadine laul ja toidumaja külastamine talvel tekitavad emotsioone, mille positiivset mõju inimese heaolule on tõendanud mitmed uuringud. Linnud tolmeldavad ja levitavad taimi, ohjavad kahjureid, pakkudes olulist mittemateriaalset kasu ning parendades meie loodustunnetust. Paraku puutuvad inimesed kokku ka lindude negatiivse poolega – väljaheidetega pargipingil ja autol, valju lärmi, haisu, inimeste ründamise, vara lõhkumise, haiguste levitamise, veekogude reostamisega. Asustiheduse tõttu on just linnad inimeste ja lindude kokkupõrgete tulipunktiks.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Rukkilill 

Nädal  algas  kuuma  päevaga  –  maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  ligi  28  kraadini.  Põud  jätkus. 

Ristik  oli  esmaspäeval  tugevalt  närbunud,  suviteraviljadel  kolletusid  alumised  lehed.  Esmaspäeva  õhtupoole  läks  taevas  pilve  ja  müristas.  Alevik  sai  lühiajalise  vihmahoo,  mis  linna  õieti  ei  ulatunud.  Järgmisel  päeval  jätkus  vihma  kõikjale  lähikonda,  ööpäevaseks  sajusummaks  mõõdeti  Jõgeva  ümbruses  4-5  mm. 

Habenelk 

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Pildistas Kristel Vilbaste

Ma usun, et viimasel nädalal on teile, nii nagu mullegi, palju muret teinud mullamurelased. Pisikesed mustad sipelgad. Just mustadeks sipelgateks neid enamus inimesi kutsubki.

Punased sipelgad - nende tegelastega oleme tuttavad peenart rohides või vabaõhukontserditel maas istudes. Need tegelased hammustavad kambakesi, kui nende pesale istume ja siis kiheleb kogu hammustatud koht nagu oleks nõgesega vihutud.

Punased sipelgad on küll valusad, aga mustad, vaata, et veel vastikumad. Nemad tassivad lehetäisid oma pesast meie lillede ja aiapuude otsa ja käivad siis sealt oma magusat lehepiima lakkumas.

Video salvestas ja veebikaamera pilt Fleur, LK foorumist

Hallhani ehk roohani       Anser anser

Varakevadel vaikselt saabunud hallhanede esimesi poegadega pesakondi nähti juba maikuu alul. Hallhaned elavad ja tegutsevad sel ajal pea märkamatult.

Palju meil neid suuri „põlishanedest“ pesitsejad pole, umbkaudu vast veidi enam, kui pooltuhat paari, aga neile lisanduvad veel mittepesitsevad noorlinnud.

Miks siis inimtühjadele laidudele ja saartele saabutakse?

Eesti Ornitoloogiaühingu kutse

Foto (hetk EOÜ 2017. aasta suvepäevadest): Andres Kalamees

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub linnuhuvilisi appi

Külasta Eesti põnevatesse paikadesse rajatud vaatlustorne ja aita Eesti Ornitoloogiaühingul kaasajastada kogu info tornide seisundi, külastatavuse ja sealsete vaatamisväärsuste kohta! Meil on selleks valminud uus kaardirakendus aadressil www.eoy.ee/linnutornid, kus igaüks saab täita torni kohta ankeedi ja vaadata, mida on varasemad külastajad tornide kohta arvanud. 

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Laugud pesal

Vahel, kui ma läbi Raadi pargi koju tulen, siis kostab järve pealt omapärast kriuksumist või plökitamist. Aegajalt pööran siis jalgteed mööda tulles pead, et ega keegi oma kriuksuval rattal ei plaani mulle otsasõitu.

Aga ei, tegelikult kuulub see hääl ühele vahvale linnule, keda mulle isa õpetas tundma vesikanana. Mingil ajal kui Eestimaale saabus suur linnunimede muutmise tuhin, siis pandi talle nimeks lauk. See nimi on õigupoolest küll laenatud teistelt baltlastelt.

Ja valge lauk on sellel linnul tõesti laubal, see paistab tema ülejäänud musta sulestiku taustal hästi välja. Ta ongi üsna mustvalge lind, vaid nokk on õrnalt roosakas-valkjas, tugev ja kerega võrreldes veidi suur.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Sel kevadel olen ma saanud mitmel korral liivakastis mängida. Õigemini küll õpetada lasteaiaõpetajatele, kuidas seal elulisi mänge mängida. Ja tuleb välja, et see on õpetlikum, kui mistahes jutt teles või raadios või ka kirjutavas meedias.

Maikuus lubasin Rakvere õuesõppe konverentsil, et õpetan maamõõdumänge. Ja suur oli minu üllatus, kui mu lemmikraamatus Aleksander Kalamehe “Eesti rahvamänge”, oli vaid üksainus otseselt maamõõtmist puudutav mäng. Sellest, kuidas lapsed mõõdavad välja ringikujulise maatüki ja kordamööda kaigast sellest eemale heites hakatakse üksteiselt talusid ära võtma.

Maadejagamine on Eestis olnud ju populaarne sajandeid, maade pärast on tülitsetud, võideldud ja kohut käidud. Andrese ja Pearu maavaidlused on meie raamatuklassika.

ERR arhiiv

Video: LINK

Rein Marani autorifilm.

Rein Maran, Alo Lõhmuse kirja pandud raamatus „Ööbikut ei tohi petta“:

„Otsustasime filmi haarata ka nastiku ja vaskussi. Tükk aega mõtlesime, kas ja kui palju tuua sisse sisalikke. Üles võetud oli neid juba küll. Püüdsime muuta rästiku elamise ja olemise inimlikult tajutavaks, siduda teda Eestimaa kui säärasega. Mingil määral tuli see vist ka välja.

Ülevaate koostas Tiit Hunt, rmk.ee

Rändajad on jõudnud oma pesitsuspaikadesse – kes kuhu – ja kaamerapildis asendunud vilgas sagimine rahuliku rütmiga – kiivitajate ja mustsaba-viglede hoiatushõiked ning lõokeste lõõritamise taustal taamal purjetavate kühmnokk-luikede ja kirjumirju lillevaibaga. Sekka rannaniitu hooldavate kaablikrattide elik veiste nõudlikud hüüded.

Veebikaamera pilt Rebelde, LK foorumist

Kotkapoeg ja emaslind Suvi varahommikul isaslinnu ootel

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

Kümmekonna päeva jagu on kotkapesa lagunenud. Hea seegi, et tugevad vihmad ja tõsisem torm kaamera juures toimumata jäi…

Veebikaamera pilt Hagnat, LK foorumist

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Emaslind Tiiu vaatab suur-konnakotka kahe nädalase pojaga tõtt

Suur-konnakotkas          Aquila clanga v. Clanga clanga

Nagu pildilt näha on emaslind pesale värske rohelise toonud.