juuni 2018

KKM annab teada

Foto: Eesti Loodushoiu Keskus

Fotol on Pärnu jõest püütud emane mõrukas

Kalateadlaste hinnangul on Pärnu jõest leitud mõrukas tulnud ilmselt lõunanaabrite juurest Eestisse uusi elupaiku otsima.

Eestis esimesena mõrukat näinud Tartu Ülikooli loodusmuuseumi bioloogi Sergei Põlme sõnul oli juba mõnda aega olnud alust arvata, et mõrukat võib meie vetes esineda. Teda polnud siiski leitud, kuni Põlme nädal tagasi märkas Pärnu jões sukeldudes mõrukat meenutavat kala. Et nähtule käega katsutavaid tõendeid saada,  kutsus ta Eesti Loodushoiu Keskuse kalateadlased appi.

5. juunil püüdsidki Sergei Põlme ning kalateadlased Einar Kärgenberg ja Meelis Tambets Pärnu jõest Eesti esimesed mõrukad kinni.

ERR-i arhiivist (Eesti Telefilm 1980)

Video: LINK

Film valmis, aga mitte Matsalu kaitseala tellimustööna vaid populaarteadusliku ehk loodushuvilisele orienteeritud teabefilmina, tutvustades roostikuid, laide, kultuurmaastikuid, rannikualasid ja nende elurikkust.

Rein Marani autorifilm (käsikiri, teostus ja pilt). Muusika Mikk Sarv. Loodushäälte lindistused Fred Jüssi ja Enn Säde.  Konsultantideks paljud tolle aja tuntud loodusteadlased.

MTÜ Loodusajakiri annab teada

Foto Roger Erikson

2017. a Eesti Looduse fotovõistlusel loomafotode peaauhinna pälvinud foto


Eesti Loodus kutsub osalema fotovõistlusel

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema traditsioonilisel fotovõistlusel, mis sel aastal peetakse juba 19. korda. Terve suvi on aega materjali koguda, fotosid saab võistlusele esitada alates 1. augustist kuni novembri alguseni. Võistluse lõputseremoonia aeg ja koht antakse teada novembris.

SA Eestimaa Looduse Fond annab teada
Foto Arne Ader

Kägukimalase hommik võilillel

Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) 19. talgusuvi on alanud. Looduskaitse mõtet, elurikkust ja traditsiooniliste töövõtete omavahelisi seoseid tutvustavad ja hulka kasuliku tööd ära teha plaanivad talgureisid keskenduvad sel aastal kimalastele. Kodulehel www.talgud.ee on kõigil huvilistel valida 20 eripärase talgureisi vahel, mis viivad nii väikesaartele, maalilistele niitudele kui ka raskesti ligipääsetavatesse rabadesse.

Veebikaamera pilt Lussi, LK foorumist

Emaslind Tiiu söödab kotkavõsu

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

Nii ongi kotkapoeg metsarahus nädalaseks sirgunud.

Haruldaste suur-konnakotkaste Tiiu ja Tõnni pesaelu kulgeb rahulikus metsavaikuses.

Isaslind Tõnn asus Eestis pesitsema 2016. aastal ja arvatavalt esmakordselt – seega alles üheksandal eluaastal ehk üllatavalt hilja. Kuid suur-konnakotkaste kohta ongi liigi harulduse tõttu kogutud vähe informatsiooni.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Ubaleht

Nii nagu inimlapsed praegu kooliseinte vahelt välja lendavad, nii teevad seda ka linnu ja loomalapsed. Kõrges rohus sehkendavad kõiksugu linnulapsed, mõnel udusuletutt veel peas, mõni suisa udusulis.

Aga rohi on ka täis äsjasündinud loomalapsi ja pikkade koibadega mullusuviseid karvaseid. Just neid noorukeid me kõige rohkem praegu märkamegi, sest ootamatult ema poolt uue lapse sündimise ajal äraaetud loomanoorukid ei saa veel hakkama. Ei oska nad karta vaenlasi, teiste seas ka inimest ja hinnata õigesti ümbritseva looduse ohte.

Nii kohtame just praegu ka linnas äraeksinud sokupoisse ja vahel isegi lillepoodi näksima tulnud põdranoorukeid.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimeste mõju ümbritsevale looduskeskkonnale on tugev ning valdavalt negatiivne. Siiski on üheskoos tegutsedes mõnikord võimalik muutusi tagasi pöörata. Järgnev on ülevaade viiest inspireerivast eduloost linnukaitses.

Assoori leevikese (Pyrrhula murina) arvukus oli vähenenud aastakümneid, kuna võõrliikide levik ja põldude laiendamine oli nende elupaigaks olevate looduslike loorberimetsade pindala drastiliselt vähendanud. Kui alles oli vaid 40 paari, taastas kohalik linnukaitseorganisatsioon 300 hektarit loorberimetsa ja kümne aastaga tõusis arvukus 1000 linnuni.

Video salvestas Ame, LK foorumist

Renno kommenteerib rõngastamise juures nii võetud mõõte, kui kotkapoega ennast võrreldes teiste samavanustega.

Veebikaamera pildid Timea, Lk foorumist

Kotkapoja vasaku jala rõngad

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla

Tegelikult sünnipäevarõngad – homme saab kotkapoeg pooleteise kuuseks.

Loomulikult keeras Renno ka kaamera paika ja kinnitas tugevamalt paigale.

Video salvestas Mogga, LK foorumist

Öö vahetusel koorus esimene kalakotka poegadest

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Vaatame ajas tagasi, kuidas kalakotkapaari Irma ja Ivo pesaelu täienes. 4. juunil märkasime pesas esimest kooruvat kalakotka poega.

Veebikaamera pilt Sappheira, LK foorumist

Kirjutas Aivar Leito

Foto Arne Ader

Sookurepere

Sookurgede kevadränne on lõppenud

Head sookurehuvilised!

Saatjaga varustatud sookurgede kevadränne on lõppenud ning suveaeg käes. Pärast pikka ja sageli keerutavat kevadrännet on kured lõpuks maha rahunenud ning suvekorterisse kolinud. Kõik saatjaga linnud peale „Aivari“ on oma kodukandis kuigi mitte päris sünnikohas kus neil kohta ei ole sest nende vanemad pesitsevad seal ega saa lubada üleliigset konkurentsi. Ka „Aivar“ käis kodust läbi aga otsustas siis lõuna poole kolida ning on ankrusse jäänud Palnosai linnakese lähistele Leedu loodeosas.

„Hauka 3“ oli pärast kodus ära käimist pikalt Sedas Põhja-Lätis aga tuli sealt eile st. 6 juunil siiski üle piiri Eestisse tagasi ja viibib Laatre lähistel sünnikohast umbes 25 km kaugusel.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Keskmine teeleht

Suur oli minu üllatus, kui mõned päevad tagasi leidsin murul õitsemas keskmise lehe. Enamasti jõuab järg selle roosavahuse õisikuga taime kätte alles juulikuus.

Lehe kuju järgi on ta teeleht nagu teeleht ikka, natuke kitsama ja karvasema lehega, kui suur teeleht, mis tõesti otse jalgtee peal kasvab ja mida marrastuste raviks kasutatakse. Tegelikult sobib selleks hästi ka keskmine teeleht ja ta on lisaks veel päris hea allergiarohi.

Aga erinevalt teistest teelehtedest on tema kaunis tähkõisik värvikirkam. Teised on tagasihoidlikult rohelised, aga keskmise teelehe kroonlehed on õrnroosad. Ja pehme pika kassisaba kujuliseks teevad ta pikad harali asetsevad lillad tolmukaniidid, mille otsas on pisikese pärli kujulised valged tolmukapead.

Tekst: Urmas Sellis, Eesti Ornitoloogiaühing

Pildid napsasid Sunshaine ja Shanta LK foorumist, 2013. a pilt EENeti arhiivist

Ülekande võimaldavad Kernel, Tele2 ja EENet

Toetab KIK

Kalakotka pesadel on Eestis kaks kaamerat, üks Võrumaal ja teine Tartumaal.

Tartumaa pesa saame vaadata alates 2013. aastast.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Isaslind Tõnn toob pesasse püütud närilise, et emaslind Tiiu söödaks kotkapoega

Suur-konnakotkas        Clanga clanga

Tegelikult ootas see lugu kirjutamist, kui teine kotkapoeg oleks koorunud.

Teadupärast munes emaslind Tiiu esimese muna pesasse 22. aprillil ja järgmise, kas 25. või 26. aprillil. Suur-konnakotkad hakkavad pesal hauduma koheselt peale esimese muna munemist.

Kotkapoeg koorus 1. juunil ja senini pole teisest munast kotkapoega koorunud. Tavaliselt lennuvõimestubki suur-konnakotkaste pesast vaid üks kotkapoeg.

Eesti Folkloorinõukogu annab teada

Veel viimaseid päevi on võimalik registreeruda 9.-10.juunil toimuvale Päritud väärtuste ööpäevale, mille selle aastane teema on “Maastik loeb ja kõneleb”.

Maastik ja sellega seotud pärimuslikud teadmised, kohanimed, lood, uskumused, tavad ja hoiakud, aga samavõrra ka meie kogemused ja teod kujundavad Eestist meie kodu.

Elame loodus- ja kultuurimaastikul, mille on meile hoidmiseks ja edasiloomiseks pärandanud esivanemad. Mida paremini seda pärandit tunneme, seda paremini oskame seda ka hoida ja kasutada.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lodjapuu  õisik

Nädal  oli  soe  ja  päikesepaisteline.  Kõige  soojemaks  päevaks  kujunes  teisipäev,  kui  õhus  tõusis 

termomeetrinäit  27  kraadini.  Maksimaalne  õhutemperatuur  ulatus  25...26  kraadini  ka  laupäeval  ja  pühapäeval. 

Samas  olid  ööd  veel  jahedad  ja  minimaalsed  õhutemperatuurid  langesid  enamikel  öödel  alla  10  kraadi.  Kõige  külmem  oli  reede  varahommik,  kui  õhus  oli  sooja  ainult  kaks  kraadi  ja  maapinna  lähedal  esines  öökülma  – kahe  sentimeetri  kõrgusel  mulla  kohal  -0,4  ja  rohul  -3,4  °C. 

Vähest  vihma  sadas  nädala  jooksul  ainult  laupäeva  hommikul,  mis  tegi  lühikeseks  ajaks  asfalttee  märjaks.  Ilmajaam  registreeris  sademete  summaks  sellel  päeval  0,0  mm.