juuni 2018

FILMIVARAMU: See tüütu herilane

Postitas Looduskalender - L, 30.06.2018 - 11.11

ERR arhiiv

Video: LINK

Rein Marani autorifilm on valminud Eesti Telefilmis 1987 aastal

Tänavu on paiguti herilasi päris rohkelt, seega põhjust lähemalt tutvuda.

Herilast arvab igaüks tundvat. Peaaegu kõik on kuulnud seda tüütut suminat ja nii mõnigi saanud tunda tulivalusat mürgipistet.

Ka hallist ümarjast herilasepesast teatakse rääkida. Tavaliselt mõeldakse herilastesugu hukka kui tüütu, paiguti lausa ohtlik ja igal juhul kasutu putukas.

Kuidas herilased tegelikult elavad ja millist rolli nad täidavad suures looduslikus eluteatris?

Vesineitsikutest

Postitas Looduskalender - L, 30.06.2018 - 09.09

Fotod Arne Ader

Harilikud vesineitsikud

Harilikud vesineitsikud

 

Harilik vesineitsik       Calopteryx virgo

 

Silmahakkavamad on muidugi mõista värvikad isased vesineitsikute isendid. Kindlad teaduslikud faktid puuduvad, kuid isaseid tundub proportsionaalselt rohkem olema. Nende lennuaeg algas juba paari nädala eest.

Kus vesineitsikuid kohata võime?

Kühmnokk-luiged sulgivad pikalt

Postitas Looduskalender - R, 29.06.2018 - 12.12

Fotod Arne Ader

Kühmnokk-luikede sulgimiskogum

Kühmnokk-luikede sulgimiskogum

 

Kühmnokk-luik      Cygnus olor

 

Selliseid luigekogumeid kohtame merelahtedes juba mitme nädala jagu. Sulgimine kestab pikalt, luigesulgi nii rannas ja vaiksel veepeeglil on märgatavad veel augustikuus.

Sellistes madalas vees toituvates luigeparvedes on enamalt jaolt veel mittepesitsevad noorlinnud, aga ka vanalinnud, kellel on pesitsemine erinevatel põhjustel ebaõnnestunud.

 

Põualiblikate lennuaeg kestab paari nädala jagu

Postitas Looduskalender - R, 29.06.2018 - 10.10

Fotod Arne Ader

Paarituvad põualiblikad sõnajalal

Paarituvad põualiblikad sõnajalal

 

Põualiblikas        Aporia crataegi

 

Tänavune põuane varasuvi tõi põualiblikad välja juba juuni alul – liblikasuvi kiirustas.

Põualiblikad talvituvad röövikutena, aga valmikud on tähelepandavalt suure, umbes kuuesentimeetrise tiibade siruulatusega ja hõlpsalt määratavad ning sarnase tiivamustriga mõlemad sugupooled. Põualiblikate valgelt läbikumavatel üla- ja alatiibadel näeme kontrastselt musti tiivasooni, mis mõlemal tiivapoolel on sarnased. Tiivanarmad samuti musta värvi.

Laupäeval toimub EMA Metsalaulupidu

Postitas Looduskalender - N, 28.06.2018 - 14.08

EMA annab teada

Sel laupäeval toimub Soomaa rabas esimene EMA Metsalaulupidu - Soomaa regi.

Laulupeo aeg ja koht: 30.06. 15:00-22:00, Hüpassaare õpperaja rabasaarel.

Juhtimaks tähelepanu meie maa, metsade, vete ja rabade olukorrale, selleks, et hoida meie laulutraditsiooni ja pärimust, korraldab Eesti Metsa Abiks heategevusliku Metsalaulupeo, millega ühtlasi tähistame Soomaa rahvuspargi 25. sünnipäeva.

Pärimuslikke lugusi jutustades ja regilaule lauldes tuletame meelde, et me oleme metsarahvas, kelle maailmatunnetus on tugevalt loodusega seotud. Meie kohuseks on hoida loodust, ehk kultuuri ja elukeskkonda, mille sügavuses asuvad meie maailmatunnetus ja elu mustrid, ulatudes ajas väga kaugele.

LUGEJAKIRI: noored roohabekad

Postitas Looduskalender - N, 28.06.2018 - 13.13

Saatis Merike Hiibus

Pildistas Indrek Hiibus

 

Roohabekas ehk roovilbas      Panurus biarmicus

 

Kohtasin mõned päevad tagasi Tiskres roostiku servas nelja noort roohabekat. Olen sealt mööda liikunud juba aastaid, aga neid sümpaatseid akrobaate märkasin esimest korda. Ju ei ole osanud tähelepanu pöörata või pole nad liikunud nii roostiku äärealal.

Need noored linnud olid küll üsna julged, ega lasknud minu uudishimul ennast segada!

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Siniste tiibadega

Postitas Looduskalender - N, 28.06.2018 - 12.12

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

 

Foto Arne Ader
Harilikud taevastiivad

Harilikud taevastiivad

Päevaliblikad poevad juba akendest ja ustest sisse. Sinitiivad istuvad taimedel kui pisikesed õiekesed, leektiivad on kui tulipunased lillekesed. Kuumad metsavaheteed on täis suuri loperdavaid tumepruune kiirgliblikaid ja haavalumikuid.

Suveliblikate pidupäev on käes.

Jaaniõhtul nägin aga sellist siniste liblikate keerlemist, mis võttis keeletuks. Mu hea sõber kunstnik Anne Vasar oli keset kuumust oma sibula ja peedipeenardele juua andnud ning keset tuhkkuiva loodust oli nüüd üks sooja ja niiske mulla lapike.

Sellel tiirles rõõmsalt sadakond sinist liblikat, minu lähenedes paiskus pahvakas siniseid võbelejaid lendu, et siis kohe taas mullale maanduda. Kiiresti ajasid nad oma londikesed välja, et sealt mullast midagi endasse imeda.

Lugu Saaremaalt - tuuled mängivad merega

Postitas Looduskalender - N, 28.06.2018 - 11.11

Kirjutas ja pildistas Jaanis Prii

Mais olid mered maas ja liivarand nagu kõrb

Tuul ei mängu merega mitte ainult tormi ajal. Mäng nagu kass hiirega, toimub pidevalt.

Merevee tase sõltub väga palju valdavatest tuultest. Rolli mängivad nii selle suund, kui tugevus.

Kogu maikuu ja juuni algus olid Saaremaal mered maas - nagu rannarahvas ütleb.

Näiteks oli maikuu lõpus veetase - 35 cm, seda vana, Kroonlinna nulli järgi. Amsterdami nulli järgi ca 20 sm vähem.  Aga ega vesi küsi mis nulli järgi sa mõõdad. Tuuled olid valdavalt idast või põhjakaarest. Need siinkandis veed alla viivad. Nii võis Loode ja Mändjala kandis jalutada liivarannal nagu kõrbes.

Kalakotka pojad saavad peatselt kuu vanuseks

Postitas Looduskalender - K, 27.06.2018 - 18.18

Pildi napsas Sapheira, LK foorumist

Perekond ootab isaslinnu saabumist jahisaagiga

 

Kalakotkas      Pandion haliaetus

 

Looduskalendri avalehe päises paistab kalakotkaste kaamera „hallis“ aknas. Klikkige sinna julgelt, kaamera töötab – eks viga saab likvideeritud.

Vanema ja noorema kotkapoja vanusevahe on neli päeva: kooruti vastavalt 4, 6. ja 8. juunil ja suuruse vahe on tähelepanelikule märgatav.

Lennuvõimeliseks saavad kotkapojad umbes kuu aja pärast.

VIDEO: vanuseks kuu + nädal lisaks

Postitas Looduskalender - K, 27.06.2018 - 17.17

Veebikaamera pilt ja video Svenja, LK foorumist

Isaslind Karl poegi toitmas

 

Must-toonekurg         Ciconia nigra

 

Kurepoegadel jääb udusulgi nii enese, kui ajaviiteks õdede-vendade nakitsemisega üha vähemaks nõnda vabanetakse ka pesas olevatest parasiitidest ja lindudel neid jagub. Vanemaid mõned päevad nooremaid saab nägemise järgi eraldada noka pikkuse järgi.

Pesaelu kestab kurepoegadel pikalt. Umbes kolme nädala pärast hakatakse lennuharjutustega pihta, siis läheb elu jälle omamoodi huvitavaks.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.