juuni 2018

Veebikaamera pilt Biker, LK foorumist

Peale kella nelja tuli isaslind Sulev kotkapoega söötma

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Merikotkaste pesa laguneb silmnähtavalt. Õnneks on männil tugevad külgoksad, millel linnud istutud saavad, aga eks see kotkapojale võimlemise harjutusi pakub.

Video laadis ülesse Mogga, LK foorumist

10. juuni varahommik

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Kalakotkapoegade koorumise ajateljel peame tegema väikesed korrektiivid.

Esimese kotkapoja koorumist vanalindude Irma ja Ivo pesas nägime 4. juunil. Järeltulev põlvkond täienes järgneva koorujaga 6. juunil.

Video Swenja, LK foorumist

Kes sööb see kasvab ja ….

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Kena suvine päev, mil kurepojad kolme nädalaseks saavad.

Pisitasa hakkavad pärissuled kasvama, püsti tõusevad kõik, et asjal käia. Muidu on kõigil tore, aga toitu tuleb ikka manguda.

Kurepere elu on lausa lust vadata ja kaugel see rõngastaminegi enam on…

KKM annab teada

Foto: Eesti Loodushoiu Keskus

Fotol on Pärnu jõest püütud emane mõrukas

Kalateadlaste hinnangul on Pärnu jõest leitud mõrukas tulnud ilmselt lõunanaabrite juurest Eestisse uusi elupaiku otsima.

Eestis esimesena mõrukat näinud Tartu Ülikooli loodusmuuseumi bioloogi Sergei Põlme sõnul oli juba mõnda aega olnud alust arvata, et mõrukat võib meie vetes esineda. Teda polnud siiski leitud, kuni Põlme nädal tagasi märkas Pärnu jões sukeldudes mõrukat meenutavat kala. Et nähtule käega katsutavaid tõendeid saada,  kutsus ta Eesti Loodushoiu Keskuse kalateadlased appi.

5. juunil püüdsidki Sergei Põlme ning kalateadlased Einar Kärgenberg ja Meelis Tambets Pärnu jõest Eesti esimesed mõrukad kinni.

ERR-i arhiivist (Eesti Telefilm 1980)

Video: LINK

Film valmis, aga mitte Matsalu kaitseala tellimustööna vaid populaarteadusliku ehk loodushuvilisele orienteeritud teabefilmina, tutvustades roostikuid, laide, kultuurmaastikuid, rannikualasid ja nende elurikkust.

Rein Marani autorifilm (käsikiri, teostus ja pilt). Muusika Mikk Sarv. Loodushäälte lindistused Fred Jüssi ja Enn Säde.  Konsultantideks paljud tolle aja tuntud loodusteadlased.

MTÜ Loodusajakiri annab teada

Foto Roger Erikson

2017. a Eesti Looduse fotovõistlusel loomafotode peaauhinna pälvinud foto


Eesti Loodus kutsub osalema fotovõistlusel

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema traditsioonilisel fotovõistlusel, mis sel aastal peetakse juba 19. korda. Terve suvi on aega materjali koguda, fotosid saab võistlusele esitada alates 1. augustist kuni novembri alguseni. Võistluse lõputseremoonia aeg ja koht antakse teada novembris.

SA Eestimaa Looduse Fond annab teada
Foto Arne Ader

Kägukimalase hommik võilillel

Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) 19. talgusuvi on alanud. Looduskaitse mõtet, elurikkust ja traditsiooniliste töövõtete omavahelisi seoseid tutvustavad ja hulka kasuliku tööd ära teha plaanivad talgureisid keskenduvad sel aastal kimalastele. Kodulehel www.talgud.ee on kõigil huvilistel valida 20 eripärase talgureisi vahel, mis viivad nii väikesaartele, maalilistele niitudele kui ka raskesti ligipääsetavatesse rabadesse.

Veebikaamera pilt Lussi, LK foorumist

Emaslind Tiiu söödab kotkavõsu

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

Nii ongi kotkapoeg metsarahus nädalaseks sirgunud.

Haruldaste suur-konnakotkaste Tiiu ja Tõnni pesaelu kulgeb rahulikus metsavaikuses.

Isaslind Tõnn asus Eestis pesitsema 2016. aastal ja arvatavalt esmakordselt – seega alles üheksandal eluaastal ehk üllatavalt hilja. Kuid suur-konnakotkaste kohta ongi liigi harulduse tõttu kogutud vähe informatsiooni.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Ubaleht

Nii nagu inimlapsed praegu kooliseinte vahelt välja lendavad, nii teevad seda ka linnu ja loomalapsed. Kõrges rohus sehkendavad kõiksugu linnulapsed, mõnel udusuletutt veel peas, mõni suisa udusulis.

Aga rohi on ka täis äsjasündinud loomalapsi ja pikkade koibadega mullusuviseid karvaseid. Just neid noorukeid me kõige rohkem praegu märkamegi, sest ootamatult ema poolt uue lapse sündimise ajal äraaetud loomanoorukid ei saa veel hakkama. Ei oska nad karta vaenlasi, teiste seas ka inimest ja hinnata õigesti ümbritseva looduse ohte.

Nii kohtame just praegu ka linnas äraeksinud sokupoisse ja vahel isegi lillepoodi näksima tulnud põdranoorukeid.