september 2018

Eesti Loodusmuuseum teavitab, www.loodusmuuseum.ee

Millised ürgelukad on peidus Tallinna vanalinna müürides, millise kauni või koleda jälje on jätnud viimased 100 aastat Ida-Virumaa maastikele ning millega panid „Jurassic Parki“ tegijad täiesti mööda? Teadlaste Öö festival Eesti Loodusmuuseumis kutsub avastama! 4 päeva kestva sündmuste-maratoniga paneme lõpp-punkti näitusele "Müstiline ürgmeri", mis on loodusmuuseumis avatud 30. septembrini.

Kolmapäev, 26. september: Suurimad plahvatused Eesti ala geoloogilises ajaloos

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Linnujahi piirangud Eesti kaitstavatel aladel

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Keskkonnaõiguse Keskuse analüüsist selgus, et kehtiv jahiregulatsioon ja kaitsealade kaitse-eeskirjad lubavad linnujahti pidada kahel kolmandikul Eestis looduskaitse all olevatest maadest. Sageli on jaht lubatud ka neile liikidele, kelle kaitseks on ala moodustatud. Samas leiti, et ka linnujahikeeluga alade võrgustik on kujunenud ilma analüüsi ja teadusliku aluseta. 

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Soo-kurereha  õitseb  veel 

Suvi  jätkus,  kuigi  nädala  algus  oli  esialgu  väga  jahe  ja  sadas  vihma.  Esmaspäeval  mõõdeti  päeval  õhusooja  ainult  15  kraadi,  öösel  langes  õhutemperatuur  ligi  kuue  kraadini  ja  ööpäeva  sajusummaks  kogunes  8...10  mm. 

Järgnevalt  suvine  soojus  taastus.  Teisipäevast  kuni  laupäevani  püsis  ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  taas  13  kraadist  kõrgemana  (13...18  kraadi  piires).  Kolmapäeval  ja  reedel  tõusis  maksimaalne  õhutemperatuur  24  kraad

ini,  mis  on  septembri  teise  poole  kohta  haruldane.  Jõgeval  registreeriti  neil  kahel  väga  soojal  päeval  uued  vastavate kuupäevade rekordid  1922.  aastast  algavasse  maksimaalsete  temperatuuride  vaatlusritta. 

Ornitoloogiaühing, www.eoy.ee

Raadiosaatjaga sookure jälgimine antenniga. Aivar Leito

Reedel, 21. septembril lahkus meie seast Eesti Ornitoloogiaühingu auliige, hane- ja sookureuurija Aivar Leito (1954–2018).

Aivar Leito töötas Eesti Maaülikoolis keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetoolis juhtivteadurina, keskendudes lindude pesitsus- ja rändeökoloogia uurimisele. Ta uuris sookure, kormorani, hanede ja laglede arvukust, ökoloogiat ja rändeid, väikeste meresaarte linnukooslusi, lindude ja nende elualade kaitseolusid Eestis ja välismaal.

Kirjutas Kristel Vilbaste, esitatud Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Lodjapuu

Suur maalermeister – Sügis, on nüüd oma värvipaleti laiali laotanud, juba on vahtralatvades purpurit, kaskedel kerget kulda ja lodjapuul tulelõõma. Nii mõnigi metsatee lõhnab juba puulehtede lagunemise järgi, see õhk on nii rammus, et külva või lilledele laiali.

Ja lilled õitsevad tõesti taas, võililled, rooside rodu ja kitsekakargi raputab peenral oma uusi rohelisi lehti – et “õitseks veel korra sel aastal?”

Foto Arne Ader

Petaaluse puisniit. Matsalu

Astronoomiliselt algab sügis pühapäeva ööse kell 04.54 ehk pühapäeval ärgates oleme juba sügiseses ajas.

Kätte on jõudnud võrdpäevsuse aeg, aga täna pole öö veel päevast pikem. Kuid pööripäeva järgselt saabub õhtune pimedus varsti peale päikeseloojakut. Juba tunni möödudes võime selge ilma korral näha taevas tähti, seda seal, kus valgusreostus napim.

Tegu on äärmiselt kummalise aastaga. Fenoloogilise sügise alguseks  peetakse vahtralehtede värvumise algust (pikaajaliste vaatluste põhjal 11.septembril).

Kuid, kas meil klimatoloogide mõistete järgi on suvi üldse lõppenud? Suvi saab alguse ja ka lõpeb, kui ööpäevane keskmine temperatuur tõuseb või langeb alla +13 °C. Tänavu on meil õhusooja veel veidi enam – seega on meie suvi kestnud vaata, et neli kuud…

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

„Mõne hetke pärast võttiski Tõuk piibu suust, haigutas korra või kaks ja vabistas end. Siis tuli ta seenelt alla ja roomas ära rohu sisse, tähendades minekul ainult nii palju: „Üks külg paneb su kasvama, teine külg paneb su kahanema.“

L.Carroll „Alice Imedemaal“ (tõlkis Jaan Kross)

Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste

Eks igalühel meist ole unistusi. Mõned neist lummavad meid kogu elu, kas suudame neid alati ellu viia? Vahel on aga unistuste täitumiseks vaja otsustavalt tegutseda.

Viis aastat tagasi augustikuus nägi ilmavalgust mu raamat “Eesti allikad”, mida nüüd on müüdud üle kuuetuhande ekseplari ja mida veel vaid viimased raamatud raamatupoodides saadaval on.

Olin raamatu kirjutamise ajal nii võlutud meie enda allikatest, nende kristallselgest veest, salapärastest lugudest ja tervendamiskogemustest, et palju aega ei jäänud vaadata seda, mis laias ilmas meie ümber.

Teavitab Tiit Hunt, www.rmk.ee

Viupardid (Anas penelope) on jõudnud oma rännakutega Haeska otse veebikaamera esisele rohetavale kamarale. 

Täna pistsid kuni paarkümmend isaslindu tundide viisi ja vaibumatu innukusega vee alt vabanenud soolast rohtu - viupardid toituvad sageli rannaniitudel nagu hanedki.  

Sadadesse ulatuv suurem pardikamp aga triivis taamal merel toiduotsingul aegajalt kaadrisse, tagumikud püsti. Viupart on ujupart ja ehkki ta kehakuju sarnaneb rohkem sukelpardile, ei oska ta toidujahil sukelduda.  

LAUPÄEV 22.09 LIHULA MÕISAS

10.00-10.45 ARNE ADER, INGA TARTES ja URMAS TARTES

Filmi treiler:

Laupäeval 22.09.2018 kl. 10:30 linastub Matsalu loodusfilmide festivalil Lihula Kultuurikeskuse suures saalis Prantsuse loodusfilm  „Free As A Crane“ /Vaba nagu kurg/ (62 min, režissöörid Maxcence Lamoureux ja Arnaud Devrote).

Filmi tutvustab ja küsimustele vastab „kureonu“ Aivar Leito kes ise osales filmis ning oli selle teaduslik konsultant. Filmi idee tekkis prantsuse filmimeestel avastades ja jälgides meie Lindude Rände /Birdmap/ veebilehte http://birdmap.5dvision.ee/EN/ jälgides kus neid eriti paelus saatjaga sookure „Ahja 4“ pikk ja ohtlik ränne Etioopiasse.

Foto Arne Ader

Sookurgede ööbimislend. Matsalu

Sookurg       Grus grus

Kõik looduses liikujad saavad anda oma panuse sookureseiresse. Seireloendus kestab tänavu 17.–30. septembrini, kuid keskseteks loenduspäevadeks on nädalavahetus, 22. ja 23. septemberil.

Sookureuurijad ootavad ka neid vaatlusi, mida ei tehta nädalavahetuse kesksetel loenduspäevadel. Tähtsamatel püsiseirealadel tegutsevad muidugi ornitoloogid, kuid kõik võimalikud harrastajate lisaandmed aitavad sookurgede sügisrände arvukusest ja levikust täpsema pildi saada.

Meenutab Urmas Sellis, Kotkaklubi

Pole vist eriti tähtis, kas see algas just kümme aastat tagasi või pisut varem, aga kuidagi kogunes rahvusvaheline seltskond inimesi virtuaalselt ümber must-toonekure pesakaamera (tollal ainuke Eestis). Seda nimetati foorumiks. Tõsi, sel inimeste koosoleku vormil polnud siis kõige parem aura, aga  ma arvan, et me suutsime seda parandada tänu vabatahtlikele administraatoritele ja moderaatoritele, kes on tegutsenud ühelt poolt märkamatult, aga kui vaja siis üsna jõuliselt. Küsimusi oli (ja on) palju kaamera paigaldajatel, aga veel enam kaamera kaudu selle haruldase linnu pesaelu jälgijatel. Niivõrd kui meie tollased teadmised võimaldasid, proovisime vastata ja ka oodatavaid küsimusi ennetada.

Üheksa aastat tagasi ilmus bioloogidest looduspiltnike Arne Adra ja Urmas Tartese sulest Eesti esimene algupärane looduse pildistamise käsiraamat. Kuna vahepealse aja jooksul on fotograafias nii mõndagi muutunud, oli põhjust valmistada ette raamatu täiendatud trükk ja nüüd on see ka trükisoojana olemas.

Värske raamatu esitlemine saab toimuma Matsalu Loodusfilmide Festivali fotopäeva avaloengus Lihula mõisas 22. septembril kell 10.

Autorid plaanivad seal kõnelda nii raamatu tegemisest kui ka nendest teguritest, mis tänapäeval loodusfotograafiat tahes või tahtmata suunavad. Kohapeal on võimalik fotoõpikut osta soodushinnaga.

Sündmuse kajastus näoraamatus: LINK