september 2018

TÜ loodusmuuseum annab teada

Eesti 61. kiililiik, paju-lõunakõrsik. Autor/allikas: Mati Martin

02. augustil 2018 lisandus Eesti kiilide nimestikku uus liik. Uue kiililiigi, paju-lõunakõrsiku e. Chalcolestes viridis (Vander Linden, 1825) püüdis Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist Mati Martin Karula lähistelt kobraste poolt ülespaisutatud veekogu kaldalt. 

Tekst ja pilt Aivar Leito

Sookured „Soits 1“ ja „Soits 2“ on lahkunud

Eile hommikul tööle sõites oli minu Soitsjärve kodukurepere kell 6.40 veel Elistvere tee ääres tervitamas, kuid kell 8 startisid nad sealtsamast juba ära rändele nagu tänased „Soits 1“ ja „Soits 2“ telemeetriaandmed näitavad.

Ränne kulges üle Lohkva, Reola, Hellenurme ja Hummuli üle Läti piiri Seda sookaitsealale kuhu jõudsid õhtul kell kuus. Lennati rahulikus tempos kiirusega 30…50 km tunnis ja 150…400 meetri, maksimaalselt kuni 600 meetri kõrgusel.

Sedasi kohtusid nad sinna juba kaks nädalat tagasi jõudnud kurega „Uko“. Nüüd on kolm samast Soitsjärve pesapaigast pärit kurge seal kokku saanud.

Nii sai 10 aasta eest alguse sõna otseses mõttes harrastusteaduse (Citizen science) foorum: registreeritud liikmeid on hetkel 3756, käsitletud teemasid 635, üle 600 000 vaatluskirje…

Pildistas ja kirjutas Epp Harmon.

Esimene foorumi kokkutulek Alliklepas Looduskalendri välibaasis. Sügis 2008.

Et kõik algusest peale ära rääkida, tuleb vaadata kahe  aasta ja ühe ookeani taha. Looduskalendri must-toonekure kaamera vaatajaid jagus juba siis üle maailma. Juhuste kokkulangemise tõttu koguneti toona Kanada Hancock Wildlife Foundation’i foorumis.

RMK annab teada

Vereta Jahi võitja on tänavu Indrek Ilomets. Foto meie jõgede ja ojade kallastel tegutsevast metstildrist

Indrek Ilomets märkas talle võidu toonud metstildrit pärast mitu tundi kestnud edutut „jahipidamist“.

MAFF annab teada

Matsalu loodusfilmide festival kutsub 19.-23. septembril Lihulasse!

Näitame 90 uusimat ja parimat loodusfilmi üle kogu maailma, korraga saab filme vaadata kolmes erinevas saalis ja filme on mitmele maitsele.

Kirjutas ja pildistas Aivar Leito

Eile varahommikul saime teada, et saatjaga sookurg „Hauka 3“ on rändel ja teel, kas Ungarisse või Türgisse. Nüüd on asi klaar, ta kaldus siiski edelasse ning jõudis eile 17. septembri hilisõhtul just enne uut päeva üle Karpaatide Ungarisse Hortobágy Rahvuspargi põhjapiirile, samasse piirkonda kuhu päev varem 16. septembri hilisõhtul jõudis kurg „Aivar“.

Juhin tähelepanu, et kahjuks lipsas eelmisse kuresõnumisse näpuviga sest seal sai kirja, et „Aivar“ saabus Hortobágy 19. septembril st. homme, aga isegi kured ei suuda ajast kiiremini lennata kuigi läbisid 1000 km Miory`st Hortobágy 36 tunniga, keskmine kiirus ligikaudu 28 km tunnis.

Foto Arne Ader

Suitsu jõgi. Matsalu

Fenoloogiline sügis saab tavapäraselt alguse vahtralehtede värvumise algusega, mis sisemaale saabub laias laastus kümmekond päeva enne astronoomilise sügise algust – 23. septembril, kell 4.54. Tänavune põua- ja soe hilissuvi ongi tekitanud veidi erineva aasta.

Ilmaprognoosid lubavad veel lisaks mitteregulaarset aastaaega „vananaiste suve“ järgnevatele päevadel. Aga õhtud hakkavad juba kell kaheksa paiku pimedale kiskuma ning öö tundub maru pikk.

Linnuparved kogunevad juba hulk aega, osa liike on juba lahkunud, aga massiline sügisene rändlindude liikumine on alles tulekul.

Hilissügise alguseks loetakse lehtede massilist varisemist, toimub hanerände lõpp ja lähevad luiged. Taliviljade kasv põldudel seiskub, algab enamike taimede puhkeperiood.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Maastik  on  veel  roheline

Nädala  esimesel  poolel  püsis  ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  jätkuvalt  15  kraadist  kõrgemana  kuid  järgnevast  ilmamuutusest  andis  märku  tugev  tuul  ja  äike.  Maksimaalsed  tuuleiilid  ulatusid  teisipäevast  neljapäevani  13...15  m/s. 

Teisipäeval  tõusis  maksimaalne  õhutemperatuur  siin  kandis  22...23  kraadini,  kuid  õhtupoolikul  esines  mitu  äikesevihmahoogu.  Vihma  hulka tuli  ka  rahet. Hoovihmad  lakkasid  kolmapäeva  hommikuks.  Kokku  sadas  teisipäeval  ja  kolmapäeva  öösel  14  mm.   

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Võimalikult täpne teave liigi arvukusest aitab haruldaste või vähearvukate liikide puhul kaitsemeetmeid paremini planeerida, suure arvukusega liikide puhul aga prognoosida või vältida võimalikke majanduslikke kahjusid (näiteks rändavate hanede kahjusid põllukultuuridele ).

Teavitab Aivar Leito

Foto Arne Ader

Sookured

Head sookurehuvilised!

Varakult teele asunud saatjaga sookurgede „Aivar“ ja „Hauka 3“ ränne on taas edenenud.

„Aivar“ tegi teise pikema rändehüppe ja jõudis 19. septembri hilisõhtul Hortobágy Rahvusparki Ida-Ungaris, samasse paika kus ta ka eelmisel sügisel pikalt peatus. Aga seekord saabus ta sinna ligi kuu aega hiljem, 10. oktoobril. Ilmselt jääb ta nüüdki sinna pikemaks.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Nädalavahetusel on nüüd palju asju kokku korjatud. Üle ilma korjatud kokku see sodi, mida inimesed metsa alla ja vette pilluvad. Kas pole kummaline, et veel kolmkümmend aastat tagasi olime me üliõnnelikud, kui mererannast mõne võõraid kirju ja kirevust täis pakendi leidsime. See löödi naelaga saunapidude aukohale – oli selleks aakrikuks siis plekist õllepurk, välismaine plastist šampoonipudel või fooliumist kohvipakk. Küllap on siin mõtlemise koht, kas laseme tööstusel sellist pakendit edasi toota, või astume sellele ühiselt vastu.

Foto Eero Kiuru

Väike-lehelind

Eeloleva nädalavahetuse ilm tõotab tulla vaheldusrikas, kuid täies hoos olevat sügisrännet see pidurdada ei suuda. Miljonid linnud on meilt juba läbi rännanud ja miljonid on alles siiapoole teel. Kätte on jõudnud aeg, kui hommikud aias on taas kord linnurikkad ja põnevad!

Päike tõuseb praegu 6.45 paiku ja siis ongi õige hetk võtta ühes binokkel, soe jook ja pliiats-paber ning ennast aiatooli peal mõnusalt sisse seada. Järgneva tunni-paari jooksul näeb ja kuuleb ilma suurema vaevata oma paarkümmend linnuliiki ja mine tea – ehk ka selliseid, keda tänavu polegi veel trehvanud.

Sissejuhatuse kirjutas Tiit Hunt, rmk.ee
Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet

Fotod Arne Ader

Sarapuupähklid

Harilik sarapuu       Corylus avellana

Sarapuupähkleid ümbritsev kellukese taoline ja pehmekestaline kuupula on suvel roheline, sametjas ning servadest narmastunud. Üheseemnelisi pähkleid võime kuupulast leida kuni viis tükki, nad on nüüdseks kenasti pruunikat tooni. Sarapuupähklite keskmiseks läbimõõduks jääb paar sentimeetrit ning tuhande pähkli kaaluks võiks hinnata umbes kilogrammiga - ehk pähkel ja gramm.

Kui pähkel ei taha kuupulast hästi välja tulla võib pea täie kindlusega ennustada, et pähklil puudub tuum sest noore pähkli sisse oli munenud pähklikärsakas.

Fotod Arne Ader

Tuuletallaja

Tuuletallaja        Falco tinnunculus