september 2018

Fotod Arne Ader

Valge kärbseseen

Valge kärbseseen               Amanita virosa

Roheline kärbseseen         Amanita phalloides

Paiguti on suviseente aeg „tipus“, kus vähegi vihm saanud metsa kasta, aga ka sügisseeni on juba näha.

Olen kohanud juba kena välimusega valgeid kärbseseeni, mida meie metsades kasvab päris palju. Surmavalt mürgist seent aetaks sagedamini segi söödavate  šampinjonide või kitsemamplitega. Arne fotodel näeme nii vanemate, kui noorte seente välimust.

Foto Arne Ader

Kolmisruse

Kolmisruse      Bidens tripartita

Tavaline hiline õitseja niisketes kasvukohtades. Palju neid ajuti niiskeid kasvukohti põuasuvel leidub, aga veekogude kaldaaladel või veidi niiskemates paikadest ikka. Rahvasuu ongi kolmissruset porililleks kutsunud.

Kolmisruse jätab kollakasrohelise mulje.  Õitealused ülemised lehed on lihtsad, alumised koosnevad kolmes kuni viiest hõlmast, millel tipmine lõhestunud. Vahel võivad lehed läikivad olla.

Fotod Arne Ader

Õhtu Osmussaarel. Meriskid

Merisk          Haematopus ostralegus

Meriskite ränne mööda rannikut toimub pea märkamatult - pole rännuparvi nagu kevadeti sest rännatakse enamalt jaolt väiksemates salkades. Meil pesitsenud ongi juba rändele siirdunud. Septembrikuus läbivad meie rannikuala põhja pool pesitsenud linnud. Sisemaale satuvad linnud haruharva.

Kenad ja kontrastsevärvilised "meriharakad" on kajakatest pisut väiksemad: pikkust neljakümne sentimeetri ringis ning kaaluga umbes pool kilo. Must-valge sulestik, sirge punane nokk ja silmarõngad, kröömike heledamad jalad.

Korraldaja Keskkonnaamet

Looduskeskused kutsuvad külla! 8.-9. septembril 2018 esimest korda toimuvad sügisesed looduskeskuste päevad õpetavad märkama looduse ja tervise seoseid. Osale matkamängus, saa tuttavaks erinevate loomadega, valmista taimepaberit või smuutisid, kogu põnevaid teadmisi loodusest või sea sammud hoopis seenemetsa – tegevuste valik on rikkalik.

Kõigi keskuste programmid keskkonnahariduse portaalis: LINK

Sügisene looduskeskuste avatud uste päev on looduskeskuste kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul. Looduskeskuste päeva "Terve Eesti" korraldamist toetab SA KIK.

Fotod Arne Ader ja Wikipedia

Kasepuravikud

Kasepuravik                Leccinum scabrum

Valge puravik              Leccinum holopus

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

1996. aastal avati Keila-Joal Eesti esimene nn euromatkarada - tähistatud ja piisavalt lihtne, et ka mitte nii sportlikud ja vanemad inimesed ilusti läbitud saaksid.

Selleks, et oleks euromatkarada, ei tohi maastik olla väga raske ja peatuskohti peab olema piisavalt tihedalt. Rada on tähistatud märkidega, millest igaühe juurest peab järgmine selgelt näha olema, et teaks edasi minna. Kunagiste plaanide kohaselt kulgeb E9 euromatkarada Laadoga järve kaldalt Portugali lõunatippu katkematult mööda Euroopa mandriosa rannikut.

Veebikaamera pilt Sunshine, LK foorumist

Pildil on jäänud veel kõik siinolijad…

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Noorlinnud saavad kolme kuuseks ja rännet alustades peaks kotkatarkustest juba mingi osa omandatud olema ja ülejäänu õpetab elu ise…

Rändele on lahkunud emaslind Irma ja üks noorlindudest. Isaslind Ivo kanseldab kohalolijatega, aga pesal ei taha enam keegi ööbida.

Pesaelu aeg hakkab otsakorrale jõudma.

Foto Arne Ader

Valge-toonekured

Valge-toonekurg          Ciconia ciconia

Kuu aega tagasi toimetasid valge-toonekured nähtavalt ja usinasti maanteede veertes. Noorlinnud said lennuvõimelisteks.

Septembri alul võime trehvata vaid mõnda üksikut hulkujat või veel mittepesitsevate lindude seltsingut.

Valge-toonekured lahkuvad alati kuidagi äkitselt - toimetavad, nagu poleks kusagile kiiret ning ühel hommikul lihtsalt märkad, et pole linde enam mitu päeva märganud...

Fotod Arne Ader

Kukemari

Harilik kukemari       Empetrum nigrum

Foto Arne Ader

Soopardid

Soopart       Anas acuta

Läbirännet on merel juba märgatav, aga massränne alles algamas, mis kestab veel oktoobrikuus. Rändepeatusi tehakse Väinamerel, Haapsalu ja Matsalu lahtedel. Meil haruldaseks muutunud liik, keda võis pesitseda vaid mõnikümmend paari.

Kui kevadrände aegu kandsid isaslinnud päris kenitlevat sulestikku, siis juuli lõpust alates sarnaneb ka nende välimus emas- ja noorlindude tagasihoidliku „pardipruuniga“.

Kirjutas Aivar Leito

Foto Arne Ader

Sookurg

Tere jälle head sookurehuvilised!

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Punase  leedri  viljad  on  pilku  püüdvad 

Südasuvine  soojus  jätkus. 

Päeviti  tõusid  maksimaalsed  õhutemperatuurid  19...22  kraadini  ja  öösiti  langes  termomeetrinäit  7,5...15  kraadini.  Jahedamad  oli  ööd  nädala  esimesel  poolel,  mis  langetas  ööpäeva  keskmise  õhutemperatuuri  esmaspäeval  ja  teisipäeval  14  kraadini.  Järgnevalt  ilm  taas  soojenes  ja  keskmine  õhutemperatuur  tõusis  üle  15  kraadi,  laupäevaks  ja  pühapäevaks  juba  17...17,5  kraadini. 

Vihma  registreeriti  nädala  jooksul  neljal  päeval,  kuid  sajusummaks  kogunes  ainult  neli  millimeetrit. 

Hommikuti  oli  rohi  kastest  märg  ja  neljal  korral  esines  udu. 

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Valdava osa tihaste pesast moodustab sammal. Näiteks rasvatihasel (Parus major) võib sammal moodustada pesamaterjalist kuni 80%, sinitihasel (Cyanistes caeruleus) 76%, kuid sõltuvalt tihaseliigist ja õõnsusest võib kasutatud pesa alumist kihti moodustava sambla hulk olla suuremgi. Sammal kogub enese kaalust 2–9 korda rohkem vett ja õõnsustesse sadanud või nõrgunud liigset vihmavett imades võib see reguleerida pesaõõnsuse niiskusrežiimi, jättes munad või pojad kuivaks. Võimalik, et sambla antibakteriaalsete omadusete tõttu kasutavad tihased pesades teatud sammaltaimeliike teadlikult.

Loomakaitse Selts annab teada

Foto Arne Ader

Kass

Lemmikloomade hülgamine on jätkuvalt laialdane probleem. Hülgamiste arv suureneb igal aastal just suve lõppedes, mistõttu korraldab Eesti Loomakaitse Selts ka sellel aastal kampaania „Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?”. Selle raames tuletatakse inimestele meelde, et lemmiklooma võtuga kaasneb vastutus looma heaolu ees ja kutsutakse inimesi ülesse märkama hüljatud lemmiklooma.

Fotod Arne Ader

Põldmurakas

Põldmurakas ehk põldmari     Rubus caesius

Põud tegi kohati põldmurakatele liiga, aga viimase aja vihmad aitasid viljad uuesti kosuma.

Kuid valgusrikkad kasvukohad ja lubjarikkamad mullad põldmurakatele just sobivad.