september 2018

Euromatkarajal Keila-Joalt Laulasmaale

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

1996. aastal avati Keila-Joal Eesti esimene nn euromatkarada - tähistatud ja piisavalt lihtne, et ka mitte nii sportlikud ja vanemad inimesed ilusti läbitud saaksid.

Selleks, et oleks euromatkarada, ei tohi maastik olla väga raske ja peatuskohti peab olema piisavalt tihedalt. Rada on tähistatud märkidega, millest igaühe juurest peab järgmine selgelt näha olema, et teaks edasi minna. Kunagiste plaanide kohaselt kulgeb E9 euromatkarada Laadoga järve kaldalt Portugali lõunatippu katkematult mööda Euroopa mandriosa rannikut.

Tähistatud rada.

Kolm kuud noorte kotkaste elus

Veebikaamera pilt Sunshine, LK foorumist

Pildil on jäänud veel kõik siinolijad…

 

Kalakotkas       Pandion haliaetus

 

Noorlinnud saavad kolme kuuseks ja rännet alustades peaks kotkatarkustest juba mingi osa omandatud olema ja ülejäänu õpetab elu ise…

Rändele on lahkunud emaslind Irma ja üks noorlindudest. Isaslind Ivo kanseldab kohalolijatega, aga pesal ei taha enam keegi ööbida.

Pesaelu aeg hakkab otsakorrale jõudma.

Kas kõik toonekured on juba rändele siirdunud?

Foto Arne Ader

Valge-toonekured

Valge-toonekured

 

Valge-toonekurg          Ciconia ciconia

 

Kuu aega tagasi toimetasid valge-toonekured nähtavalt ja usinasti maanteede veertes. Noorlinnud said lennuvõimelisteks.

Septembri alul võime trehvata vaid mõnda üksikut hulkujat või veel mittepesitsevate lindude seltsingut.

Valge-toonekured lahkuvad alati kuidagi äkitselt - toimetavad, nagu poleks kusagile kiiret ning ühel hommikul lihtsalt märkad, et pole linde enam mitu päeva märganud...

Läbirändavad ujupardid - soopart

Foto Arne Ader

Soopardid

Soopardid

 

Soopart       Anas acuta

 

Läbirännet on merel juba märgatav, aga massränne alles algamas, mis kestab veel oktoobrikuus. Rändepeatusi tehakse Väinamerel, Haapsalu ja Matsalu lahtedel. Meil haruldaseks muutunud liik, keda võis pesitseda vaid mõnikümmend paari.

Kui kevadrände aegu kandsid isaslinnud päris kenitlevat sulestikku, siis juuli lõpust alates sarnaneb ka nende välimus emas- ja noorlindude tagasihoidliku „pardipruuniga“.

35. NÄDAL 27.8.2018.- 2.9.2018. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Punase  leedri  viljad  on  pilku  püüdvad 

Südasuvine  soojus  jätkus. 

Päeviti  tõusid  maksimaalsed  õhutemperatuurid  19...22  kraadini  ja  öösiti  langes  termomeetrinäit  7,5...15  kraadini.  Jahedamad  oli  ööd  nädala  esimesel  poolel,  mis  langetas  ööpäeva  keskmise  õhutemperatuuri  esmaspäeval  ja  teisipäeval  14  kraadini.  Järgnevalt  ilm  taas  soojenes  ja  keskmine  õhutemperatuur  tõusis  üle  15  kraadi,  laupäevaks  ja  pühapäevaks  juba  17...17,5  kraadini. 

Vihma  registreeriti  nädala  jooksul  neljal  päeval,  kuid  sajusummaks  kogunes  ainult  neli  millimeetrit. 

Hommikuti  oli  rohi  kastest  märg  ja  neljal  korral  esines  udu. 

Tihasel ja Sammalhabemel jätkuks juttu kauemaks

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Valdava osa tihaste pesast moodustab sammal. Näiteks rasvatihasel (Parus major) võib sammal moodustada pesamaterjalist kuni 80%, sinitihasel (Cyanistes caeruleus) 76%, kuid sõltuvalt tihaseliigist ja õõnsusest võib kasutatud pesa alumist kihti moodustava sambla hulk olla suuremgi. Sammal kogub enese kaalust 2–9 korda rohkem vett ja õõnsustesse sadanud või nõrgunud liigset vihmavett imades võib see reguleerida pesaõõnsuse niiskusrežiimi, jättes munad või pojad kuivaks. Võimalik, et sambla antibakteriaalsete omadusete tõttu kasutavad tihased pesades teatud sammaltaimeliike teadlikult.

Lemmikloom ei ole ainult üheks suveks

Loomakaitse Selts annab teada

Foto Arne Ader

Kass

Kass

Lemmikloomade hülgamine on jätkuvalt laialdane probleem. Hülgamiste arv suureneb igal aastal just suve lõppedes, mistõttu korraldab Eesti Loomakaitse Selts ka sellel aastal kampaania „Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?”. Selle raames tuletatakse inimestele meelde, et lemmiklooma võtuga kaasneb vastutus looma heaolu ees ja kutsutakse inimesi ülesse märkama hüljatud lemmiklooma.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.