Eilne äike Alutagusel
Pildid ja video Ahto Täpsi
Eile algas müristamine juba kella viiest õhtul ja kestis veel ööski edasi.
Pildid ja video Ahto Täpsi
Eile algas müristamine juba kella viiest õhtul ja kestis veel ööski edasi.
Kas olete märganud, kui kiiresti läheb õhul pimedaks. Kell üheksa õhtul on õues nii pime, et näppugi ei näe suhu pista. Omajagu pimedust külvab ilma ka veel olematu, äsjaloodud kuu.
Kirjutas ja pildistas Aivar Leito
Soitsjärvel sel suvel saatjaga märgistatud kured „Soits 1“ ja „Soits 2“ 4. septembril oma kodupaigas Elistveres.
Tere taas head sookurehuvilised!
Oma 4. septembri kurejutus märkisin, et saatjaga „Hauka 3“ ilmselt lähipäevil Lätist edasi ei rända aga võta näpust!
Pärast nelja päeva pikkust puhkusepausi jätkas ta rännet 8. septembri ennelõunal lõunakagu suunas ja jõudis sama päeva keskööl Valgevene loodenurka kuhu jäi pidama ka 9. septembril. Aga usun, et ta nihkub sealt lähiajal veel pisut kagu poole Miory Soostikualale, kus mitmed meie satkured varemgi on sügisrändel pikemalt peatunud.
ETTEVAATUST: video võib olla väga häiriv. Kevadest saati loodusesõprade sotsiaalmeedias liikunud kaadreid Taani ainsast emahundist, kes meie silme ees elu kaotab, kommenteerib hundiuurija Laura Kiiroja.
Valge kärbseseen Amanita virosa
Roheline kärbseseen Amanita phalloides
Paiguti on suviseente aeg „tipus“, kus vähegi vihm saanud metsa kasta, aga ka sügisseeni on juba näha.
Olen kohanud juba kena välimusega valgeid kärbseseeni, mida meie metsades kasvab päris palju. Surmavalt mürgist seent aetaks sagedamini segi söödavate šampinjonide või kitsemamplitega. Arne fotodel näeme nii vanemate, kui noorte seente välimust.
Kolmisruse Bidens tripartita
Tavaline hiline õitseja niisketes kasvukohtades. Palju neid ajuti niiskeid kasvukohti põuasuvel leidub, aga veekogude kaldaaladel või veidi niiskemates paikadest ikka. Rahvasuu ongi kolmissruset porililleks kutsunud.
Kolmisruse jätab kollakasrohelise mulje. Õitealused ülemised lehed on lihtsad, alumised koosnevad kolmes kuni viiest hõlmast, millel tipmine lõhestunud. Vahel võivad lehed läikivad olla.
Merisk Haematopus ostralegus
Meriskite ränne mööda rannikut toimub pea märkamatult - pole rännuparvi nagu kevadeti sest rännatakse enamalt jaolt väiksemates salkades. Meil pesitsenud ongi juba rändele siirdunud. Septembrikuus läbivad meie rannikuala põhja pool pesitsenud linnud. Sisemaale satuvad linnud haruharva.
Kenad ja kontrastsevärvilised "meriharakad" on kajakatest pisut väiksemad: pikkust neljakümne sentimeetri ringis ning kaaluga umbes pool kilo. Must-valge sulestik, sirge punane nokk ja silmarõngad, kröömike heledamad jalad.
Korraldaja Keskkonnaamet
Looduskeskused kutsuvad külla! 8.-9. septembril 2018 esimest korda toimuvad sügisesed looduskeskuste päevad õpetavad märkama looduse ja tervise seoseid. Osale matkamängus, saa tuttavaks erinevate loomadega, valmista taimepaberit või smuutisid, kogu põnevaid teadmisi loodusest või sea sammud hoopis seenemetsa – tegevuste valik on rikkalik.
Kõigi keskuste programmid keskkonnahariduse portaalis: LINK
Sügisene looduskeskuste avatud uste päev on looduskeskuste kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul. Looduskeskuste päeva "Terve Eesti" korraldamist toetab SA KIK.
Värbkakk on leevikese mõõtu, Euroopa väiksem kakuline.
Foto: Remo Savisaar
Kõige sagedamini satub ilves kuulma ja nägema meie metsade kaht põhilist kakulist – värb- ja händkakku. Tutvustaksin teile täna neist esimest, värbkakku. Tema on meie ja kogu Euroopa väiksem kakuline. Mulle meeldib öelda, et ta on leevikese mõõtu linnuke, sest just nii väike ta ongi!
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.