november 2018

Fotod Arne Ader

Siidisaba

Siidisaba ehk viristaja            Bombycilla garrulus

Kuula Loodushelist siidisabasid viristamas: LINK

Ilmade külmenedes on põhjapoolsemaid pesitsejad meile oma suvistelt elualadelt juurde saabunud.

Meil tänavu pihlakasaak „ikaldus“, seega võiks ennustada, et siidisabad jäävad meile vaid lühiajaliselt peatuma. Rändurid leiavad nälja kustutamiseks veel puudelt õunu, viirpuumarju, arooniaid, aga kõike muud söödavat leidub juba kasinalt.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

(Uuendatud Street View vaatega 2018. aasta kevadel)

Osmussaar on kõige loodepoolsem maatükk Eestis, Dirhamist lahutab seda 8 kilomeetrit avamerd. Dirhami sadamast ongi kõige lühem tee laevaga saare lõunatipus asuvasse madalasse sadamakohta.

Looduse poolest on Osmussaar vägagi unikaalne. Põhjakaldal asub veest ja jääst uuristatud skulptuurne pankrannik ning kaldale on uhutud ka mõned pommikestad (ning üks pooleks murdunud raudlaev), sisemaal on mitu umbjärve, lõunaotsas ilusad liivarannad ja bretšarahnud.

Ühepäevane retk saarele sisaldab ca 12 km jalutamist.

Kokkuvõtte koostas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Mägrakaamera lõpetas sündmusterikka hooaja, millest sai varasemate aastate mägrahooaegadega võrreldes paras rätsepalõige selles mõttes, et loomad rõõmustasid vaatajaid sagedase eetris olekuga ja ei läinud suvel kodukünkalt pikemaks ajaks ära.

Juba striimimise kolmandal päeval oli võimalus põgusalt näha urust väljuva mägraema lõugade vahel pisikest niutsuvat kutsikat, kes rändas kuhugile linnaku serva värskelt sätitud pessa, teine kutsikas viidi samal viisil paar tundi hiljem.

Üheksateiskümne urusuudmega mägralinnakus nägid ilmavalgust veel vähemalt seitse kährikupoega. Linnarahva sagimist jätkus päeva ja öösse.

Video salvestas Ahto Täpsi

Varatalvisel ajal tegutsevad rähnid veel vaikselt pehkinud puid toksides. Metsades pole märgata ka veel rähnide sepikodasid… Vaikselt tegutsejaid peab lihtsalt märkama.

Tutvustame linde ilmumise järjekorras.

Hallpea-rähn                  Picus canus

Video salvestas Ahto Täpsi

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Metskitsede puhkeasemed varatalvisel ajal näevad just sellised välja nagu Ahto videol.

Ega loomad toitumispaikadest kaugele lähe, aga ikka metsa alla, võsa- või põõsastikku – mets on „kasukas“, tuule- ja  lumevarjuks.

Maavalla Koda annab teada, www.maavald.ee

Fotovõistlusel auhinnatud foto Sigrid Uutsalu

Tartumaa Kambja kihelkonna Lalli küla hiiekoht ja Iisi mänd.

Lalli hiiemäel ringi sõites jõuab kõrgemale künkale, kus asub hiiekoht ja püha mänd. Õhtuhämaruses ja vaikuses on kuulda jõe sulinat ja näha päikesekiirte tungivat läbipääsu põõsastest ja puudest. Männi all pildistades ja vaikselt olles tekkis tõsiselt tunne, et tegemist on pühapaigaga, kuna mänd oli võimas ja väga ilus. Kui tahan pääseda Tartu linna mürast, siis see on üks kindel koht kuhu ma rahu otsides minna soovin.

Tänavuse aasta Hiie sõbraks kuulutati laupäeval (24.11) rahvusvaheline Metsahoolekogu FSC (Forest Stewardship Council). FSC on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis edendab metsade vastutustundlikku majandamist kogu maailmas, sh Eestis.

Foto Arne Ader

Harakas

Linnuvaatleja määramisvõistluse viimase, 10. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. novembri südaööni.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja
www.linnuvaatleja.ee

EOÜ annab teda

Uue numbri avaloos heidetakse pilk metsisekaamera telgitagustesse: mis toimus metsisekaamera ees ja mis jäi varjule. 

Pikem lugu käsitleb Eesti jahilindude kehva olukorda, mistõttu tuleks paljude liikide küttimine lõpetada.

Lugeda saab ka kokkuvõtet hullude metsiste kaardistamisest, Euroopa suurimast linnumessist Birdfair, Silma suurest hõbehaigrute kolooniast, BirdLife’i tegemistest ja muust.

Loe värsket Tiirutajat.

Loodusmajad, -keskused ja keskkonnaasutused saavad Tiirutajat tellida tasuta, liikmetele saadame teabelehe postiga.

Videod salvestas Ahto Täpsi

Vähese lumikatte tekkimisel ööbitakse „lumevaibaga“ kaetud avatud kohtadel

Nurmkana ehk muiste põldpüü       Perdix perdix

Videost on näha, et lumikate Virumaal paistab juba päris kena olevat.

Nurmkanade arvukus on väga tugevalt langenud nii meil, kui kogu Euroopas – viimase poole sajandiga umbes viis korda. Meil veel olukord nii hull pole sest talvisel ajal võime linde veel kohata paarikümne tuhande isendi jagu.

Video ERR „Osoon“

Video: LINK

Peep Männil avab saatelõigus, kuidas seiret teostatakse.

Veebikaamerast saame ettevaatlikuid loomi ja nende tegemisi päris tihti jälgida.

Kirjutas ja illustratiivse materjali lisas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Saastnas šaakalikaamera ees on kaks halljänest (Lepus europaeus) käinud sihipäraselt juba mitmel õhtul ja ööl, nad oleks justkui surmapõlgurid, kellele ei lähe korda šaakalite ega rebaste lähedus.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Palumännik 

Jätkus  eeltalvine  aeg.  Ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  kõikus  Jõgeval  nädala  jooksul  -3,0...1,2  °C. 

Maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  ilmajaama  andmeil  2,7  kraadini  (laupäeval)  ja  minimaalne  langes  -6,3  kraadini  (pühapäeval). 

Hommik  päikesetõusu  ajal 

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnu sulestiku värv sõltub suuresti sulepigmentidest: soojad kollased-punased toonid tulenevad karotenoididest, punakaspruunid porfüriinist, mustad ja hallid aga melaniinist. Kuid leidub ka ebatüüpiliselt heledate, lausa valgete sulgedega isendeid, kelle puhul on tegu pigmentide puudusest põhjustatud värvushälbega. Tuntuimad värvushälbed on leukism ja albinism ehk osaline või täielik melaniini puudumine nahas, karvades või sulgedes. Leukismile on iseloomulik sulestikus tavapärasest heledamate sulgede olemasolu.

Kirjutas ja Vikerraadio saates „Ökoskoop“ luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Õues ringi kõndides tundub, et loodusest polegi midagi rääkida. Ainsam laululind, keda lõõritamas kohtasin, oli Bauhofi õuealale käima unustatud laululinnu plaat.

Suur-kirjurähn