detsember 2018

Palju meil talvel linde võiks olla?

Postitas Looduskalender - P, 30.12.2018 - 14.14

Foto Arne Ader

Eesti talviste metsalindude raamatu kaas

Ilmateenistuse lumeolude kaart

linnud

Meie kõige arvukam maismaa-talilind on rasvatihane, talvisel ajal kohtame neid linnade-, asulate- ja talude maastikus, samuti metsades. Talvist arvukust hinnatakse kuuesajast tuhandest isendist alates ja üle miljoniga lõpetades

Meie talilindude arvukus kõigub päris suures ulatuses - hinnanguliselt jääb see nelja ja üheksa miljoni isendi raamidesse.

Talilindude loenduse teine periood ehk jõululoendus kestab 7. jaanuarini ja seda korraldatakse rahvusvahelisel eeskujul juba 1987. aastas ka Eestis sest me tunneme oma talilinnustikku ning arvukuse muutusi veel üpris keskpäraselt.

Talvine kohtumine ilvestega – 2. osa

Postitas Aasta Loom - P, 30.12.2018 - 09.00
Avapilt
Sisu

 

Olin eelneval päeval kohanud metsas kahte ilvest ning mul oli kindel plaan tulla tagasi hommikul esimeseks valguseks. Ma lootsin, et ilvesed on ikka veel seal toimetamas. Paraku läks aga hoopis nii, et sellel hommikul olid mul kanda perekohustused. Metsa pääsesin alles pärastlõunal. Võrreldes eelneva õhtuga, kus taevas oli selge ja õhk jahe, oli ilm öösel muutunud. Pilvitas. Sadas lume-lörtsi-vihma segu ja puhus tuul. Kohale jõudes suundusin otsejoones sinna, kust avanes vaade künkale, millel eelneval õhtul ilveseid olin näinud. Lootsin, et nad ka nüüd istuvad seal. Aga ei... küngas oli tühi. Ilveseid ei olnud.

Talilinnukaamera - rohevint

Postitas Looduskalender - L, 29.12.2018 - 12.12

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas on arvukalt rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Talvel tegutsevad rohevindid suurte salkadena ning rikkalikemate toidumajade juures võib näha kümneid ja isegi sadu linde. Osa neist on Eestisse põhjapoolsetelt aladelt saabunud talvitajad, teised aga siia talvitama jäänud rohevindid. Toidumaja külastavate värvuliste seas on rohevindid sotsiaalse hierarhia tipus, jäädes alla vaid varblastele – seepärast võib tähelepanelik veebikaamera jälgija aeg-ajalt näha, kuidas vana isane rohevint peremehetsema kipub.

Ravimtaim - kadakas

Postitas Looduskalender - L, 29.12.2018 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Saastna maastik kadakatega. Matsalu

Saastna maastik kadakatega. Matsalu

Meie peres on juba viiendat aastat väike armas koerake, kelle pidev uudishimu paneb ka mind kõiki asju rohkem nuusutama ja uurima. Eelkõige taimi. Aga koerapidajana on kaduma läinud mu aastavahetused. Paugutamine, mis sel ajal õuest kostab, paneb koerakese nii värisema, et kogu pidulik hetk läheb koera julgustamisele.

 

Seepärast tahan ma selleks aastaks teile soovitada ühe hoopis rahulikuma ja tervislikuma tulevärgi.

 

Vedage aastavahetuse hetkeks välja oma grillalused ja tooge koju kuhi värskeid kadakaid. Ja süüdake neist hõõguvatel sütel aastavahetuse tulevärk. Mõnusalt pragisev lõke. Sellest tulest sündivat suitsu kasutage aga tervendamiseks, endale seda siis peale lehvitades või suitsust läbi joostes.

"Tuulte tahutud maa"

Postitas Looduskalender - L, 29.12.2018 - 09.09

Laupäeval 29. detsembril kell 19.45 ETVs

Meie kinodes juba arvuka vaatajaskonna leidnud Joosep Matjuse film Eestimaa metsikust loodusest, kus vaataja ees avanevad meie kodumaa eriilmelised maastikud koos metsloomade ja tuhandete läbirändavate linnuparvedega.

VIDEO: käib vaikne nosimine

Postitas Looduskalender - R, 28.12.2018 - 20.20

Video salvestas Fleur, LK foorumist

 

Poissmeeste seltskond

 

Punahirv       Cervus elaphus

 

Aga vaatame ajas tagasi. Eesti mõisate „hirveaedadesse“ toodi Euroopast loomi juba 19. sajandi teisel poolel. Esimese maailmasõja keerulistel aegadel hirvepargid kadusid.

Saksamaalt kingiti 1927. aastal Vabariigile hirvepaar, loomad asustati Abrukale, aga karja täienedes viidi osa loomi 1935. aastal Pärnumaale, Audru „hirveaeda“.

Sõlmiti vaba tahte koostööleping

Postitas Looduskalender - R, 28.12.2018 - 12.12

EMA ja KKI annavad teada

EMA aktivistid kontrollivad vabatahtlikult metsandusliku tegevuse seaduspärasust

Eesti Metsa Abiks (EMA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI) sõlmisid vaba tahte koostöölepingu (21.12.2018.), mille eesmärgiks on ühendada mõlemapoolsed jõupingutused metsaõigusnormide rikkumiste vastu võitlemisel. Lepingut on ette valmistatud kevadest saadik ehk üle poole aasta, ühtlasi oli tegemist KKI pikaaegse peadirektori Peeter Volkovi viimase olulise allkirjaga enne pensionile siirdumist.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.