Soovid! Soovid!
Mõnusat aastavahetut ja kordaminekuid uuel 2019 aastal!
Mõnusat aastavahetut ja kordaminekuid uuel 2019 aastal!
Foto Arne Ader
Eesti talviste metsalindude raamatu kaas
Ilmateenistuse lumeolude kaart
Meie kõige arvukam maismaa-talilind on rasvatihane, talvisel ajal kohtame neid linnade-, asulate- ja talude maastikus, samuti metsades. Talvist arvukust hinnatakse kuuesajast tuhandest isendist alates ja üle miljoniga lõpetades
Meie talilindude arvukus kõigub päris suures ulatuses - hinnanguliselt jääb see nelja ja üheksa miljoni isendi raamidesse.
Talilindude loenduse teine periood ehk jõululoendus kestab 7. jaanuarini ja seda korraldatakse rahvusvahelisel eeskujul juba 1987. aastas ka Eestis sest me tunneme oma talilinnustikku ning arvukuse muutusi veel üpris keskpäraselt.
Olin eelneval päeval kohanud metsas kahte ilvest ning mul oli kindel plaan tulla tagasi hommikul esimeseks valguseks. Ma lootsin, et ilvesed on ikka veel seal toimetamas. Paraku läks aga hoopis nii, et sellel hommikul olid mul kanda perekohustused. Metsa pääsesin alles pärastlõunal. Võrreldes eelneva õhtuga, kus taevas oli selge ja õhk jahe, oli ilm öösel muutunud. Pilvitas. Sadas lume-lörtsi-vihma segu ja puhus tuul. Kohale jõudes suundusin otsejoones sinna, kust avanes vaade künkale, millel eelneval õhtul ilveseid olin näinud. Lootsin, et nad ka nüüd istuvad seal. Aga ei... küngas oli tühi. Ilveseid ei olnud.
Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas on arvukalt rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.
Talvel tegutsevad rohevindid suurte salkadena ning rikkalikemate toidumajade juures võib näha kümneid ja isegi sadu linde. Osa neist on Eestisse põhjapoolsetelt aladelt saabunud talvitajad, teised aga siia talvitama jäänud rohevindid. Toidumaja külastavate värvuliste seas on rohevindid sotsiaalse hierarhia tipus, jäädes alla vaid varblastele – seepärast võib tähelepanelik veebikaamera jälgija aeg-ajalt näha, kuidas vana isane rohevint peremehetsema kipub.
Meie peres on juba viiendat aastat väike armas koerake, kelle pidev uudishimu paneb ka mind kõiki asju rohkem nuusutama ja uurima. Eelkõige taimi. Aga koerapidajana on kaduma läinud mu aastavahetused. Paugutamine, mis sel ajal õuest kostab, paneb koerakese nii värisema, et kogu pidulik hetk läheb koera julgustamisele.
Seepärast tahan ma selleks aastaks teile soovitada ühe hoopis rahulikuma ja tervislikuma tulevärgi.
Vedage aastavahetuse hetkeks välja oma grillalused ja tooge koju kuhi värskeid kadakaid. Ja süüdake neist hõõguvatel sütel aastavahetuse tulevärk. Mõnusalt pragisev lõke. Sellest tulest sündivat suitsu kasutage aga tervendamiseks, endale seda siis peale lehvitades või suitsust läbi joostes.
Laupäeval 29. detsembril kell 19.45 ETVs
Meie kinodes juba arvuka vaatajaskonna leidnud Joosep Matjuse film Eestimaa metsikust loodusest, kus vaataja ees avanevad meie kodumaa eriilmelised maastikud koos metsloomade ja tuhandete läbirändavate linnuparvedega.
Video salvestas Fleur, LK foorumist
Poissmeeste seltskond
Punahirv Cervus elaphus
Aga vaatame ajas tagasi. Eesti mõisate „hirveaedadesse“ toodi Euroopast loomi juba 19. sajandi teisel poolel. Esimese maailmasõja keerulistel aegadel hirvepargid kadusid.
Saksamaalt kingiti 1927. aastal Vabariigile hirvepaar, loomad asustati Abrukale, aga karja täienedes viidi osa loomi 1935. aastal Pärnumaale, Audru „hirveaeda“.
EMA ja KKI annavad teada
EMA aktivistid kontrollivad vabatahtlikult metsandusliku tegevuse seaduspärasust
Eesti Metsa Abiks (EMA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI) sõlmisid vaba tahte koostöölepingu (21.12.2018.), mille eesmärgiks on ühendada mõlemapoolsed jõupingutused metsaõigusnormide rikkumiste vastu võitlemisel. Lepingut on ette valmistatud kevadest saadik ehk üle poole aasta, ühtlasi oli tegemist KKI pikaaegse peadirektori Peeter Volkovi viimase olulise allkirjaga enne pensionile siirdumist.
Ülekande võimaldavad Teetormaja ja EENet
Tehniline tugi HATCAM
Sissejuhatus Tiit Hunt, www.rmk.ee
EOÜ annab teada
Rõõm on teatada, et ilmunud on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo uus number.
Värskest ajakirjast saab lugeda Olger Lehtsaare ja Tuul Sepa artiklit loomade linnastumise ja elutempo vahelistest seostest ning Ülo Väli kokkuvõtet talvitavate röövlindude arvukuse seirest.
Avaldatud on ka Margus Kirssi ja Ülo Väli ülevaade kalakotka toitumisbiotoopidest Eestis
juhuvaatluse analüüsi põhjal ning Jaanus Aua ja Aarne Otsa artikkel urvalindude invasiooni dünaamikast eelmisel talvel Viljandimaal.
Ajakirja Hirundo artikleid saab lugeda veebis:
Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Toidumaja külastavate lindude tutvustamist alustame Eesti kõige tuntumast ja talvel arvukaimast linnust rasvatihasest.
Saamaks teada, kas kaamerast näeme emas- või isaslindu, tuleb vaadata linnu alapoolel asuvat musta triipu – isaslinnul on see laiem, emaslinnul aga kitsam ja alakõhul katkendlik.
Rivaalitsevad rasvatihased / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)
Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee
Mida talve poole, seda raskem on ettevatlikel loomadel loobuda kergelt kättesaadavast suutäiest
Šaakal ehk harilik šaakal Canis aureus
Millises maastikus võiksid meie šaakalid hakkama saada? Uuringus on võrreldud šaakalite elupaiku Euroopas ja potentsiaalseid piirkondi Baltimaades, aga puudutame lühidalt Eestis.
Eestimaa Looduse Fond otsib noore looduskaitsja auhinna kandidaate
Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate 2018. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium.
Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kes omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaadid võivad õppida või töötada nii avalikus, era- kui mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri.
Kandideerimisavaldusi saab esitada tuleva aasta 14. jaanuarini aadressil; mariliis@elfond.ee
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Sageli kogutakse varjatud eluviisiga loomade arvukuse ja elupaigakasutuse kohta andmeid näiteks nende jälgi, puhkepaiku või väljaheiteid loendades. Paraku võivad sellised kaudsed loendused sisaldada vigasid, millest loendaja ei pruugi teadlik olla – jälgi loendades võib korduvalt sattuda sama isendi rajale, mis võib põhjustada tegelikust suurema arvukushinnangu. Seepärast on kaudsete loenduste täpsuse suurendamiseks kriitilise tähtsusega teadmine, kui kaua jäljed püsivad.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.