Video salvestas AnSa, LK foorumist
Šaakal ehk harilik šaakal Canis aureus
Täies talvekarvas näevad loomad hoopis „toekamalt“ välja. Ettevaatlik loom tegutseb päevasel ajal. Loomulikult peibutavad toomi kergelt pakutavad söödalõhnad, aga sellest oleme juba varasemalt kirjutanud.
Huviline leiab videoklippe lisaks LK foorumi osundatud lehel: LINK
Eesti Looduseuurijate Selts annab teada
Fotod Triin Leetmaa
Eesti Looduseuurijate Selts asus tänavu sügisel Eesti metsades vääriselupaiku kaardistama. Eksperdid plaanivad laialdase inventuuri käigus üles leida ja registreerida mitu tuhat hektarit vääriselupaiku üleEesti, esimeste kuudega on riigimetsas kaardistatud ligi 300 ha kõrge loodusväärtusega alasid.
Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud vanade loodusmetsade tükid, mis on koduks mitmetele haruldastele või ohustatud liikidele - sestap vajavad need alad kaitset. Eestis inventeeriti viimati VEPe süstemaatiliselt aastatel 1999-2002. Asjatundjate hinnangul leiti toonase inventuuri käigus vaid kuni 50% olemasolevatest VEPidest, kuid ülejäänud jäid registreerimata ning vahepeal toimunud raietest puutumata alad on seni veel kaitseta.
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppar
Esmaspäeva õhtul sadas nii lund kui ka vihma
Nädala algus oli veel talvine. Esmaspäeval mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks ilmajaama järgi -13,6 ja maksimaalseks -2,4kraadi. Lumi oli maas ja puud olid hommikul veidi härmas. Uduvine püsis päev otsa. Õhtul hakkas sadama lund, mis läks üle vihmaks.
Nurmkana jäljed teisipäeval sulal lumel
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Mõnisada miljonit aastat tagasi tekkinud esimestest linde katvatest karvalaadsetest moodustistest (Tiirutaja nr 30, lk 7) on arenenud mitmesuguse kuju ja funktsiooniga suled. Vahetult kehapinnal asuv udusulestik aitab säilitada kehasoojust, jäigemad kontuursuled parandavad aga sulestiku veepidavust. Samuti kaitseb sulestik lindu ülekuumenemise eest. Kuna linnud elavad mitmesugustes oludes, on alust arvata, et sulestiku omadused on evolutsioneerunud vastavalt elukeskkonnale – näiteks võiks külmades ja niisketes oludes elava linnuliigi sulestik olla tihedam.
Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist
Video Urmas Lett, www.eenet.ee
Kolme sinikaela jalad paistavad, aga siirdutakse vastuvoolu, veelgi madalamasse vette
Sinikael-part Anas platyrhynchos
Esmakordselt saime näha sinikaelte rüüsteretke forellikoelmule kolm aastat tagasi – kaadrid on päris haruldased. Aga partide häälitsusi koelmukaamera läheduses oli kuulda juba aasta varem.
Looduse Omnibuss annab teada
Täna kell 15 algaval Eesti Looduskaitse Seltsi Jõulukonverentsil Rahvusraamatukogus kuulutatakse välja Aasta Loodussõber ja Aasta Keskkonnasündmus 2018
Ootame esmaspäeval kõiki loodussõpru kell kolm, kui algab ELKS-i jõulukonverents, mille avab seltsi auesimees president Arnold Rüütel.
Konverentsil räägime aktuaalsetest teemadest looduskaitses: mets ja metsandus, maavarad ja mäendus, Balti raudtee, tunnel ja teised terenduvad hiidprojektid.
Pöialposs Regulus regulus
Vastu talve kohtame pisikesi ja äärmiselt vilkalt toimetavaid pöialpoisse (videole on neid kaadrisse üpris keeruline saada – kes proovinud see teab), kas meie kuusikutes või kuuse enamusega segametsades, kuid ka männikutes ning ranniku kadastikes.
Paigalindudele on saabub lisa nii põhjast, kui kirdest, aga öörändurid pole lihtsalt märgatavad.
Olete oodatud Ain Raali, Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste raamatu „Eesti ravimtaimed“ ESITLUSELE 10. detsembril kell 18.30 Viru keskuse Rahva Raamatus.
Ain Raal, Mikk Sarv, Kristel Vilbaste
EESTI RAVIMTAIMED
Kirjastus „Varrak“
Toimetanud Krista Leppikson
Botaanikakonsultant Tiina Elvisto
Illustreerinud Helje Eelma
Kujundanud Päivi Palts
424 lk, kõva köide
Loomaaiahunt maiustamas halloween`i kõrvitsaga. Kõrvits siiski huntide suur lemmik pole, sellesse peidetud maiused olid oluliselt populaarsemad.
Foto allikas: Laura Kiiroja erakogu
Üldpilt sellest, mida ja kuidas hundid söövad, on üsna selge ja uuritud teema. Kas aga teate ka, kui palju toitu hundi kõht mahutab või mitmel protsendil huntidest on suvalisel ajahetkel kõht täis? Maailma juhtivaid hundibiolooge L. David Mech viis koos abilistega läbi uuringu just sellistele detailidele jälile saamiseks. Oma uuringu esialgsetest tulemustest vestis ta ka oktoobris toimunud rahvusvahelisel hundisümpoosionil.
Ameerikas Minnesota osariigis läbiviidud uuringu käigus püüti korduvalt kinni 9 emast ning 5 isast hunti – kokku püüti hunte aasta jooksul 85 korda. Enne vabastamist hundid kaaluti, mõõdeti, neilt võeti vereanalüüse ning anti umbkaudne hinnang sellele, kui täis oli võsavillemite kõht.
Aasta looma luulevõistluse auhinnaks oli matk loodusfotograaf Remo Savisaarete ilvese jälgedel. "Mulle meeldis matk väga, see oli selline omapärane metsaskäik," kiitis Tomi Välimäe Türi Põhikoolist, "Sest kui me tavaliselt klassiga metsas käime, siis meil pole kaasas sellist inimest nagu Remo, kes kõike teab ja näeb."
Juhtumise pildialbum ja kirjeldus Martin Piispea, www.gran.ee
Loo lõpust leiate selle oktoobriõhtu pildid, mida lugeja saab tekstis kirjeldatuga seostada
Händkakk Strix uralensis
Ilves ehk harilik ilves Lynx lynx
ELF annab teada
Talgulised Harilaiul. Foto tegi Katrin Loss
Eile tunnustas Eestimaa Looduse Fond (ELF) enda vabatahtlikke, kes tänavu on pühendanud enda aega ja oskusi just Eestimaa looduse hüvanguks töötamisele. Tallinnas toimunud tänuüritusel kiideti tublimaid looduskaitse vabatahtlikke ning tänatakse kõiki, kes osalesid vabatahtlikel töödel looduskaitseliselt olulistes Eesti paikades nii loodus- kui ka konnatalgutel mitmesuguseid ülesandeid täites.
Aasta looma fotovõistluse RMK auhind läks Remo Savisaarele, kelle imeline pilt ilvesest näitab, kui hästi sulandub ilves Eesti metsamaastikesse. Eile, 6. detsembril õnnestus aasta looma luulevõistluse auhinnaretkele tulnud lastel ka neid paiku Vooremaa serval näha, kus fotograaf Remo on teinud oma parimad pildid metsakiisust.
Foto: Remo Savisaar
Saime täna õhtupoolikul üles Aasta looma fotonäituse loomaaias. Kel jäi eelmisel kuul RMK Tallinna kontori hoones näitus nägemata, saab seda nüüd külastada loomaaia uuemapoolses Keskkonnahariduskeskuse majas veebruarini.
Kirjutas Ene Saadre, Põlula kalakasvatus
Veebikaamera pilt Ice Age, LK foorumist
Päevasel ajal näeme koelmul tihedat tegevust
Jõeforell ehk hõrnas Salmo trutta morpha fario
Jõe- ja meriforell on ühe ning sama kalaliigi erinevad ökoloogilised vormid.
Meriforell on siirdekala, kes koeb jõgedes, kust noorkalad siirduvad merre toitumisrändele, et tulla suguküpsuse saabudes tagasi jõkke kudema.
Keskkonnaamet annab teada
Fotod Arne Ader
Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargid saavad laupäeval 25-aastaseks
8. detsembril 2018 täitub veerandsada aastat Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide moodustamisest, mida kutsutakse tähistama traditsiooniliste laulude ja tantsudega.
Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com
Kabli loodusraja laudtee. Foto: (CC) Ivo Kruusamägi
Kui liigud Pärnust Läti poole, siis jääb tee äärde linnumaailma tutvustav õpperada - Kabli looduse õpperada, kus saab tutvuda nii pesakastide, rõngastamise kui rannaloodusega. Rada pole pikk - 1,8 km, läbimiseks kulub paar tundi, kui infotahvlite ja peatuskohtadega natukene tutvuda.
Lai ratastooli- ja lapsevankritee ulatub raja algusest külastuskeskuse juurest pesakastimaailmani. Teele jääb ka Kabli linnujaam, kus linde rõngastatakse ja kapten-reeder Jakob Marksoni majamuuseum.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
