detsember 2018

Fotod Arne Ader

Härmas hommik

Härmatist oli täna hommikul nii puudel, traatidel, kui akendel, enamalt jaolt maapinnast kõrgemal, aga võib tekkida ka lumepinnale ja jääle.

Pole imestada, öö läks külmaks tuulevaikselt, meri pole veel jääs ja aurab ning sisemaal oli uduvine, mis härmatise põhjustas. Meil esineb nii kristalset, kui teralist härmatist.

Kohevam kristalne härmatis pudeneb kergelt puudelt ja teistelt esemetelt maha ning jääkristallid on märgatavad – käisin õues uurimas. Tänase ilmaga võib kristalne härmatis paiguti isegi suuremaks muutuda.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Tedrekukk kasel pungi nokkimas

Teder       Tetrao tetrix

Selliseid suuri ja uhkeid linde võime märgata talvisel ajal kaasikutes tegutsemas ja kasepungadest toitumas. Aga, kui Sa kohtad suht sarnaseid linde männikus on tegu kindlasti metsiste ehk mõtustega.

Mõlema linnuliigi puhul torkab silma see, et isas– ja emaslinnud on täiesti erineva sulestikuga ehk seda nimetatakse sooliseks dimorfismiks.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Pikaajalisi keskkonnamuutusi aitavad muuhulgas märgata muuseumites säilitatavad erinevate lindude suled, mis tänapäevaste meetoditega analüüsituna räägivad nii mõndagi minevikust. Linnud sulgivad vähemalt korra aastas ning uutesse kasvavatesse sulgedesse talletub osaliselt ka hetke keskkonnaseisundit iseloomustav linnu toit.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Igihaljad sookailud äsja sadanud lumes

Nädal algas sooja ilmaga. Esmaspäeva hommikul olid põllud lumeta ja sadas vihma. Muld oli pinnalt üles sulanud mõne sentimeetri sügavuseni. Sügavamal mullas säilis külmunud kiht ja orasepõldudel võis näha ridade vahel vett läikimas. Peagi päeva jooksul läks vihm üle lörtsiks ja lumeks ning maa muutus valgeks.

Nädala tüüpiline pilt: pilves ilm ja õhuke lumikate

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Legendi järgi olevat püha Laurent(s)ius, elik rahvapäraselt Laurits, tulerestil röstituna märtrisurma minnes oma piinajatele selge kõlava häälega teada andnud, et ta on nüüd ühelt poolt täitsa küps ja tal võib teise külje keerata. Sellega on ta ära teeninud au olla ühtviisi nii kokkade kui koomikute kaitsepühak ning tulepatroon, keda kujutatakse alati koos talle saatuslikuks saanud küpsetusrestiga.

Tekst ja veebikaamera salvestused Tiit Hunt, www.rmk.ee

Eile öösel kell 3.41 ja hommikul 8.01 ilmus šaakalikaamera ette ilves – aasta loom. 

Tundus, et tegu oli kahe erineva isendiga: põgusalt end näidanud öine jalutaja paistis olevat vanaloom ja hommikuse uudistaja suurus, välimus ja kehakeel viitasid pigem noorloomale. Igal juhul kena üllatus ja vaheldus seni kaamera ees toimetanud imetajatele – hiirtele, šaakalitele, rebastele ning halljänestele.

Kirjutas ja Vikerraadio saates „Ökoskoop“ luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Päikeseloojang. Otepää kõrgustik

Minu käest on ikka küsitud, millist ilma Sa järgmiseks aastaks ennustad? Jah, olen 12 aastat järjepannu pidanud Eestimaa loodusel silma peal hoidma ja kirjutama-rääkima igal nädala sellest, mis looduses juhtub. Algul Eesti Päevalehes ja nüüd juba mitu aastat raadios. Aga ikka ma tõrgun ilma ennustamast. Ilma-vana on ju põhimõtteliselt lihtne olla – inimesed ei mäleta üle kahe nädala, mis looduses toimus, kogu aeg juhtub ju nii palju. Minagi pean aasta kokkuvõtet tehes oma sotsiaalmeediasse riputatud pildirea üle vaatama. Seega igasugune ennustus ununeb samuti.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Igal aastal vaatab Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN – International Union for Conservation of Nature) üle punase nimestiku ning täpsustab liikide ohustatuse jaotuseid. Ka lõppev aasta on toonud muudatusi mitmete linnuliikide ohukategooriatesse.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Helje Eelmaa joonistus

Millegipärast arvatakse, et ravimtaimi saab korjata ainult suvel. Ometi on just külmetushaiguste hooajal metsas palju sellist, millega end ravida. Islandi käokõrvast saab ühe kõige tõgusama köhatee, ainult talvistest värskelt korjatud vaarikavartest vägeva punase palavikutee, kadaka “marjad” tugevdavad meie immunsüsteemi. Sirvimegi lähinädalatel uut raamatut “Eesti ravimtaimed” ja vaatame, mis seal praegu metsas leiduva kohta öeldud on.

Islandi käokõrv

Islandi sambliku taimekeha ehk rakis on umbes 15 cm kõrge, ulatudes veidi üle sammalde, ja põdrasarvena hargnev, lehtjas. Ülemine pool on rohekashall või pruun, alumine helehall. Värskelt on ta pehme, kuid üles tõmmatuna kuivab kiiresti ja muutub rabedaks.