detsember 2018

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Värskelt sadanud lumel jälgi märgates võiks ümbrust tähelepanelikumalt uurida

Laanepüü     Tetrastes bonasia

Laanepüüd on meie looduse põlisasukad ja paigalinnud. Iga-Eestis Ahto peale viimast lumesadu jäljed ja laanepüü videole saigi.

Oma suvise pesapaiga läheduses tegutsetakse aasta ringi. Elupaikadeks sobivad nii kuuse, kui männi kooslusega niisked segametsad, aga seal peaksid kasvama ka lepad, kased, haavad, pajud ja sarapuud sest nende puude pungadest, urbadest ning võrsetest talvisel ajal toitutakse.

Fotod Vello Keppart ja Vikipeedia

Lepiku rohurindes kasvav igihaljas harilik maajalg

Harilik maajalg        Glechoma hederacea

Pooles Eestis on lumi sulanud ja ka koduaedades võib igihaljaid maajalgu leida…

Sageli on taimed saanud oma nime välimiku järgi ja rahvakeeli kutsutakse maajalga kassirattaks (arvatavalt ümmargusi kassijälgi meelde tuues).

Ajakiri Eesti Loodus annab teada

Ajakirja Eesti Loodus fotovõistlus on Eesti üks suuremaid loodusfotode konkursse, mis tänavu toimub juba 19. korda. Täna toimus Tartus fotovõistluse pidulik lõpetamine. Õnnitleme kõiki tunnustatuid!

Loomafotode peaauhind – Roger Erikson

Noorte vanuseklassi parim loomafoto Martin Vesberg

Fotod Arne Ader

Metssigade nühkimispuudel leiab tähelepanelik vaataja kultide kihvajälgi, neid võime märgata küll aasta läbi, kuid  jooksuajal on hoopis täheldatavamad. Selliste puude juures käivad lähiümbruse kultidest olulist „teavet“ hankimas emised

Keskkonnaamet annab teada

Kaljukotkas koos pojaga jäi kaamera ette mullu kevadel Põltsamaal

Kaljukotkas ehk maakotkas      Aquila chrysaetos

Keskkonnaamet uuendas kaljukotka kaitse tegevuskava

Eesti ühe võimsama ja kaunima kotka säilimiseks meie looduses tuleb hoida soid looduslikena ja vältida kotkaste häirimist nende pesapaikades.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppar

Moodustus  lumikate

Nädal  algas  hallase  hommikuga  ja  minimaalseks  õhutemperatuuriks  registreeriti  -5  kraadi.  Muld  oli  külmunud  nelja  sentimeetri  sügavuseni. 

Esmaspäeva  õhtul  kella  19  paiku  hakkas  sadama  lund  ja  maa  muutus  kiiresti  valgeks.  Järgmiseks  hommikuks  kattis  põlde  2-5cm  paksune  lumekord,  mis  püsis  valdavalt  sama  paksusega  laupäevani.

Jõgevamaa  Gümnaasiumi  hoone  esimese  advendi  hommikul

Ajakiri Eesti Loodus annab teada

Eesti Looduse 2018. a. fotovõistluse pidulik lõpetamine toimub 5. detsembril algusega kell 16 Tartu Ülikooli raamatukogu saalis (W.Struve 1, Tartu). 

Ajakirja Eesti Loodus fotovõistlus on Eesti üks suuremaid loodusfotode konkursse, mis tänavu toimub juba 19. korda.

Üritusel esitletakse fotovõistluse paremaid töid  ning tehakse teatavaks võistluse võitjad ja eripreemiate saajad koos zürii kommentaaridega.

Ettekande teeb tuntud ja tunnustatud loodusfotograaf Remo Savisaar, kes räägib loomade pildistamise nippidest ja nõksudest: ilvese, vöötkaku ja pääsusaba näitel. 

Muusikalist elamust pakub H.Elleri nimelise muusikakooli arranzeerimis- ja improvisatsiooni õppejõud Vladimir Karjalainen klaveril.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Siniraag (Coracias garrulus) on putuktoiduline põllumajandusmaastike lind, kelle arvukus ja levila on intensiivse põllumajanduse tulemil vähenemas kõikjal. Suluspesitsejana ei ehita ta õõnsust ise, vaid kasutab teiste liikide poolt tehtuid ja ka inimeste paigaldatud pesakaste. Saaki varitseb siniraag sageli näiteks elektriliinilt maastikku jälgides.

Siniraag on kergesti äratuntav erksinise sulestiku järgi. / foto: Arne Ader, Loodusemees.ee

Video salvestas Klaabar, LK foorumist

Vesi on forellikoelmul ikka väga madal. Konn oli eeldatavalt pugenud veidike koelmust kõrgemal mõne vees oleva kaldamätta alla talvituma, aga külmad ilmad ja jääkaan sundisid isendit otsima allavoolu sügavamat vett, kus uuesti põhjamudasse pugeda…

Pole selliste kaadrite nägemine just tavapärane. Talvituvatel konnadel on hulgaliselt vaenlasi.

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab

Suurel linnuõhtul tehakse kokkuvõte metsise aastast

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 4. detsembril kell 18.00 suurele linnuõhtule Tallinnas, kus võtame kokku tänavuse metsise aasta ja anname teatepulga üle öösorrile.

Metsiseaastast räägib aasta linnu projekti koordinaator Andres Kalamees, metsisekaamera jäädvustustest Urmas Sellis ja joonistusvõistlusest teavituskoordinaator Eva-Liisa Orula. Uus meeskond tutvustab 2019. aasta lindu öösorri. Muusikat teeb Andrus „Bonzo“ Albrecht.

Suur linnuõhtu on 4. detsembril kella 18.00–19.30 Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis (Tõnismäe 2, Tallinn). Sissepääs kõigile prii. Uksed avatakse kell 17.30.

Kirjutas ja Vikerraadio saates „Ökoskoop“ luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Tuisk maanteel

Mulle meeldivad tormised päevad. Just see, kuidas tuul vaimuna korstnas ja majaseintel ulub. Lauldes laulu, mis omajagu hirmutavalt ürgne, aga ka looduseitkuna lummav.

Sellist tuult kuuleb meil ikka andresepäevast, 30. novembrist kuni talve alguseni välja. See on aeg, kuhu jäävad meie kõige teed-matvamad tuisud, Padaoru Monicat ehk veel mäletate? Ja millal kõige vihasem tuisulume lend tuleb, ei suuda ka kõige paremad ilmaennustajad ette ennustada. Ta lihtsalt tuleb. Tuleb siis, kui ilmaennustajad on teda juba kaks korda hirmutanud tulema, tuleb kolmandal tormipojal.

Videod salvestas Aureus, LK foorumist

Novembrikuu lõpupäevadel salvestatud videod. Kus mujal – ikka samas kandis, kus veebikaameragi. Selles videos näeme, et vanem isend ei soovi noorema loomaga toidulauda jagada

Šaakal ehk harilik šaakal          Canis aureus

Isendid käituvad sageli „meeleolust ja tujust“ lähtuvalt.

Foto Arne Ader

Sinikaelajäljed lumel

Teistkordselt toimunud Linnuvaatleja määramisvõistlus on lõpule jõudnud ning on hea meel tõdeda, et Eestis on palju häid linnutundjaid. Sel korral oli veebruarist novembrini kestnud määramisvõistlusel sadakond osalejat rohkem – kui eelmisel määramisvõistlusel lõi kaasa 146 osalejat, siis sel aastal pani oma teadmised proovile 229 nutikat linnuhuvilist. Suur aitäh kõikidele osalejatele!

http://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Viimases, 10. voorus oli osalejaid kokku 94, sealhulgas algajaid 70 ja edasijõudnuid 24. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 15 ja edasijõudnutest 7 osalejat.

Viimase vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

Pildid napsas veebikaamerast IceAge, LK foorumist

Äsja kudenud emaskala, pöörake tähelepanu  kehalohule pärakuuime kohal

Jõeforell ehk hõrnas        Salmo trutta morpha fario

Kolmandat ööd tekkib koelmule jääkaas, mis senini on päeva peale ära sulanud – näis kuidas edaspidi? Põuase suve tõttu veevaene Lavi allikas toidab koelmut tagasihoidlikkult. Voolutugevus peaaegu puudub, seega pole midagi takistamas allikalisele veele jääkatte tekkimist.  

Fotod Arne Ader

Urvalinnud

Urvalind        Carduelis flammea

Armsa olemisega urvalinnud inimesi eriti ei pelga. Läbirändajad kohtasime juba oktoobrikuust alates, aga alati parvedes, kus võime loendada sadu vahel koguni tuhandeid isendeid.