detsember 2018

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Põdralehm kahe vasikaga maantee kõrval, läbilõigatud noorendiku vahel

Põder       Alces alces

Viimane ärev aasta veerandik on põtrade jaoks läbi saanud – täna lõppes meie metsades põdrajaht, millega loomad kohanema peavad.

Põdralehmad liiguvad ringi vasika või vasikatega. Kokku jäädakse kevadeni ehk põdralehma poegimiseni. Üle pooleaastased tänavused põdravasikad kaaluvad juba saja kilo ringis.

Videost näeme, et talvekarvas paistavad välja just loomade heledamad jalad.

Video salvestas ja pildistas Karl Adami, www.karladami.com/et

Aul           Clangula hyemalis

Vaiksete ilmadega toituvad aulid rannast kaugemal, väljaspool linnuvaatlejate vaatlustorude ulatust. Varatalviste tugevate tuulte ja kõrge lainetuse eest liigutakse vaiksematesse lahesoppidesse.

Meil talvituvad aulid veel üpris arvukalt, aga palju sõltub aastast ja jääoludest, kuid neid jääb meile igal juhul üle saja tuhande isendi, vahel rohkemgi.

Kirjastus „Varrak“ ilmutas raamatu sarjas „Roheline Eesti“

Õigel ajal ilmunud hea raamatuga saab autor Karl Adami täiendada meil veel seni puudunud tühimiku linnuraamatute pikas nimekirjas.

Talv on aeg, mil loodust haarab vaikus. Linnuliikide arv langeb drastiliselt ja puudelt kaovad lehed. Samas on see ideaalne aeg lindude tundmaõppimiseks – algajal linnuhuvilisel esimeste sammude seadmiseks ja kogenumal teadmiste kinnistamiseks.

Mitte kõik sügistalvisel ajal metsas tegutsevad või seda väisavad linnud pole tähelepanust huvitatud ning on neidki sulelisi, keda ei pruugi isegi otsimise järel kohata, rääkimata neile lähenemisest. Pajatan teile 27 talvisest metsalinnust, keda hea õnne korral kohates oleks võimalik ka lähedalt vaadelda ja miks mitte jäädvustadagi.

Fotod Arne Ader

Musträstas

Musträstas            Turdus merula    

Musträstaste ränne sai otsakorrale koos novembrikuuga. Olenevalt talve karmusest püüavad meil hakkama saada kuni kümmekond tuhat isendit – seda rohkem inimeste naabruses, kus päris nälga ikka ei tohiks jääda. Äärelinnades võivad tegutsejad üpris märgatavad olla ja vahel võime üksikuid isendeid märgata suisa ostukeskuste juures.  

Nii emas-, kui tänavusuvised noorlinnud kannavad pruuni sulestikku.

EOÜ annab teada

Detsembris jätkub iga-aastane maismaa talilinnuloendus. Teine loendusperiood on 25. detsembrist 2018 kuni 7. jaanuarini 2019.

Linde on vaja loendada enda valitud piirkonnas ja rajal. Vaatleja peab tundma talilinde (kuni 40 liiki) hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.

Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik vaadeldud linnud, sisestada andmed loenduslehele ja saata need projektijuhile:

Jaanus Elt

jaanus.elts@eoy.ee

Keskkonnaministeerium annab teada

Tänasest saavad kõik huvilised kaasa rääkida Aasta Keskkonnateo ja Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte valimisel.

Aasta keskkonnateo rahvahääletus kestab 26. detsembrini lehel https://www.keskkonnategu.ee/kandidaadid

Aasta Keskkonnateo kandidaadid:

Teadlaste Öö festival – SA Teaduskeskus AHHAA

Harrastuskalapüügi taristu rajamine Suur-ja Linnulahte ühendava Kallaku oja piirkonnas Saaremaal – MTÜ Saarte Kalurite Ühing

Maailmakoristuspäev Eestis

Ajakiri Jälg –  MTÜ Cleantech ForEst

Rändnäitus „Bioajastu ‒ puidust tulevik" – Eesti Metsaselts

Video salvestas Parabols, LK foorumist

Video paari aasta tagune: tänavu on veevool äärmiselt väike ja vesi video salvestamiseks sogane

Luukarits          Pungitius pungitius    

Saleda ja süstja kehakujuga luukaritsatel märkame seljauimel ogasid. Neid võib seljauimes olla üheksa kuni üksteist, lisaks veel igas kõhuuimedes üks oga.

Silma hakkab luukaritsate peenike sabavars. Nende väikeste kalade eluiga küündib kuni kolme aastani. Enamus sarnase kehapikkusega, viis, kuus sentimeetrit.

Video salvestas AnSa, LK foorumist

Šaakal ehk harilik šaakal        Canis aureus

Täies talvekarvas näevad loomad hoopis „toekamalt“ välja. Ettevaatlik loom tegutseb päevasel ajal. Loomulikult peibutavad toomi kergelt pakutavad söödalõhnad, aga sellest oleme juba varasemalt kirjutanud.

Huviline leiab videoklippe lisaks LK foorumi osundatud lehel: LINK

Eesti Looduseuurijate Selts annab teada

Fotod Triin Leetmaa

Eesti Looduseuurijate Selts asus tänavu sügisel Eesti metsades vääriselupaiku kaardistama. Eksperdid plaanivad laialdase inventuuri käigus üles leida ja registreerida mitu tuhat hektarit vääriselupaiku üleEesti, esimeste kuudega on riigimetsas kaardistatud ligi 300 ha kõrge loodusväärtusega alasid.

Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud vanade loodusmetsade tükid, mis on koduks mitmetele haruldastele või ohustatud liikidele - sestap vajavad need alad kaitset. Eestis inventeeriti viimati VEPe süstemaatiliselt aastatel 1999-2002. Asjatundjate hinnangul leiti toonase inventuuri käigus vaid kuni 50% olemasolevatest VEPidest, kuid ülejäänud jäid registreerimata ning vahepeal toimunud raietest puutumata alad on seni veel kaitseta.